Kuum tool: kodulaenude intressisüsteemil pole eluga midagi pistmist

09.03.20 Kuum tool: kodulaenude intressisüsteemil pole eluga midagi pistmist by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
See, et kodulaenud on valdavalt seotud 6 kuu euriboriga, on puhtalt ajaloo rudiment, rääkis Luminor panga juht Erkki Raasuke saates „Kuum tool“.

Praegune süsteem pärineb Raasukese sõnul 1996. aastast ehk ajast, mil Hansapank sõlmis esimese välislaenulepingu Euroopa Arengupangaga, kus laenati Saksa markasid ning mis oli esimene pikaajaline raha, mis tuli Eesti pangandusse. See oli ka algus esimeste kodulaenude andmiseks, aga kuna raha anti Saksa markades ja see oli hinnastatud üle 6 kuu Saksa marga euribori, siis sealt see süsteem pärineb.

“See on jabur, kui inimesed maksavad intressi ühe kuu põhiselt iga kuu tagant, siis tegelikult ka muutuv intressimäär peaks olema kõikide praktikate järgi ühe kuu oma, mitte kuue kuu oma. Tegemist on sissejuurdunud väga vana rudimendiga, millel tänase eluga pole 15 aastat mingit pistmist olnud,“ rääkis Raasuke ning lisas, et sellest sai turu standard ning hoolimata katsetest muuta pole see seni õnnestunud.

LHV Panga ja Pangaliidu juht Erki Kilu lisas, et laenutoodete erinevus on ka üks põhjus, miks võib näha kodulaene mujal tunduvalt soodsama määraga. Ta lisas, et need päevad, kus sai alla 1% eluasemelaenu, ei tule mitte kunagi tagasi, vähemalt lähitulevikus.

Raasuke lisas, et põhjuseid on palju, miks intressimäärad Eestis on kõrgemad võrreldes teiste Euroopa riikidega: küsimus on rahastamise hinnas, riskiprofiilis, laenude väljaandmisega antud kuludes ning samuti konkurentsiolukorras.

„Ma ei ole kindel, et maksame kallimat hinda, sest see hind on just siin Eestis ja eelkõige Tallinnas. See meie turg pole sama, mis Soomes, Saksamaal või Prantsusmaal,“ sõnas ta. „See pole asi, mida saaks administratiivselt paika panna.“

Seda, millised plaanid on LHV-l ja Luminoril kodulaenuturul tegutsemisel, rääkisid Kilu ja Raasuke saates pikemalt. Samuti kõnelesime sellest, mis muutusi võiks kodulaenude väljastamisel ette võtta, mille taga need seisavad ning kas peaks koroonaviiruse valguses valmistuma kriisiks.