Eesti aastal 2100 – kas 800 000 inimest on vähe või palju?

Eesti aastal 2100 – kas 800 000 inimest on vähe või palju? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Inimarengu aruande prognooside kohaselt on Eestis aastal 2100 inimesi 800 000. Ehkki viimastel aastatel on rahvastikusaldo olnud positiivne, ei muuda see demograafide prognoosi – kui me oma perepoliitika, rändestrateegia ja tööhõive teemalisi otsuseid järgmise paari valimistsükli sees ei tee, on meid palju vähem. Küsisime mullu suvel Paides “Kuidas me kestame?” ja samal teemal toimusid ka kogukondlikud arutelud mitmekümnes kohas üle Eesti. Vaata sündinud ettepanekuid siit: kestame.rahvaalgatus.ee. Nüüd võtame kokku saadud saagi ja uurime, millised on teadmised ja eelarvamused sel teemal ning miks. Rahvastiku, rände, sündimuse ja tööhõive teemadel ringleb müüte palju ja faktiteadmisi vähe. Sellest lähtuvalt toimub arutelul ka Hans Roslingu raamatust “Faktitäitus” (“Factfullness”) inspireeritud osalusküsitlus. Roslingu viimase 10 aasta teadustöö näitab, et inimestel on loomulik tendents arvata, et maailmas on asjad hullemad, kui tegelikult ning seda hoolimata oma tegevusalast või hariduslikust taustast. Kuidas hindame rahvastikuküsimusi me ise ning millestesse mõtlemislõksudesse eneselegi teadmata kukume? Kuidas faktipõhise mõtlemise abil toetada rahvastiku kestmist? Aruteluga seotult on Paide Muusika-ja Teatrimajas avatud tunnustatud fotograaf Birgit Püve fotonäitus #kuidasmekestame, mis kujutab rahvastiku vähenemise ja vananemisega seotud muutusi Eesti inimeste argielus. Fotonäitus on sündinud koostöös Avatud Eesti Fondi, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Mainor ASi, TalTechi, Teenusmajanduse Koja, Vabaühenduste Liidu ja mitmete vabatahtlikega.

Arutelu juht: Kristi Liiva, Herman Kelomees, Maris Jõgeva, Jüri Käosaar
Osalejad: Kõik festivalil selle teema vastu huvi tundvad inimesed
Korraldaja: #kuidasmekestame algatus

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.
Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.