grit. on praktiline turunduspodcast, mille fookuses on, kuidas edukad Eesti idufirmad turundust teevad. See on küllaltki värske taskuhääling Eesti podcastide maastikul, mis sai alguse 2020. aasta oktoobrikuus. Selle asutajad ja eestvedajad on mängustatud digiturunduskampaaniate platvorm Adact kaasasutaja ja turundusjuht Andreas Unt ning influencer turunduse platvormi Promoty turundusjuht Marelle Ellen.

“Mõte Eesti idufirmade intervjueerimisest on mul juba aastaid mõttes olnud – esialgu tahtsin avada selleteemalise blogi, ent kuna ma olen hästi aeglane kirjutaja, lükkasin alustamist alati edasi. 2020. suvel sain aru, et podcast oleks selleks isegi parem formaat, ning asusin uurima, kuidas oma idee teoks teha,” räägib Marelle podcasti sünniloo. “Esimesed episoodid avalikustasime 2020. aasta oktoobris ja algusest peale oli tunne, et teeme õiget asja – juba pärast esimesi episoode oli nii sisetunne kui ka tagasiside niii hea!“.

Milline on teie podcasti kuulajaskond?

Marelle: Peamiselt idufirmade asutajad ja turundusjuhid. Lahe on see, et enamik kuulajaid on meist vanemad ehk oleme suutnud väärtust pakkuda ka nendele turundusjuhtidele, kellel on erialast kogemust märksa rohkem. See on hästi suur kompliment.

Mis on ühe podcasti tegemise juures kõige raskem? Aga lihtsam ja rõõmuvalmistavam?

Andreas: Kõige raskem on uute teemadega välja tulla, kuna idufirmade turundus ei varieeru nii palju. Samuti on keeruline leida ettevõtteid, kes teevad turundust hästi ja läbimõeldult – köögipool ei paista avalikest materjalidest alati välja. Keeruline on ka küsida küsimusi nii, et turundaja ei tunneks, et käib ülekuulamine.

Marelle: Ma ütleks, et õigete küsimuste küsimine selliselt, et portreteeritava idufirma turunduse kõige magusam osa välja tuua. Samuti õigetel hetkedel taibata, kui teemaga saab veel rohkem süvitsi minna, ning millise nurga alt küsida, et välja tuleks see, mida selles idufirmas eriliselt hästi tehakse ja millest teised õppida saaks. Ka see, et mitte jääda pealiskaudseks.

Kõige rõõmustavam on saatejärgne hea emotsioon – ma olen vist iga kord stuudiost lahkunud selle emotsiooniga, et nii tore saade ja ma õppisin niii palju! Enamasti need vestlused mõjuvad nii inspireerivalt, et kirjutan koju jõudes kohe ka oma tiimile pikalt, kuidas me neid ideid Promoty kontekstis rakendada ja edasi arendada saaks.

Teine emotsioonitulv on peale saate valmimist, kui inimesed ütlevad, et oli tõesti huvitav saade ja nad õppisid palju – see teeb alati südame soojaks.

Kas meenub mõni meeldejääv lugu mõne podcasti episoodiga – mõni eriti meeldejääv külaline, põnev/kirgi kütnud teema, miski, mis saanud kuulajatelt (ootamatult) palju tagasisidet?

Andreas: Meil skandaalseid saatekülalisi ei ole olnud, küll aga pisikesi viperusi ja toredaid kirju. Näiteks pärast Ampler Bikesi episoodi lindistamist olime väga hyped, et tegime ühe oma parima saate, ent kodus selgus, et mikrofon oli valesti ühendatud ja salvestasime ainult arvuti heli.

See, kuidas üks Eesti parimaid turundajaid võttis meiega ise ühendust ja ütles, et tal on FOMO (fear of missing out – ilmajäämishirm – toim.), sest kõik ta sõbrad on juba grit.-is käinud. Üllatav oli see, kui meie silmis väga kogenud tegijad grit.-i kuulavad ja kommenteerivad ning kirjutavad. Samuti see, kuidas üks inimene pakkus mind ennast mu podcasti.

Kuidas toimub teie podcasti teemade ja saatekülaliste valik – päevakajalisuse, enda sisetunde või mõne muu kriteeriumi järgi? Kust saate inspiratsiooni uute teemade jaoks?

Marelle: Tõenäoliselt kombinatsioon neist kõigist! Lisaks see, et startup-ringkond suhtleb omavahel aktiivselt ja kui keegi teeb head asja või mõnes idufirmas on väga hea turundusjuht, tuleb see tihtipeale vestlustes välja.

Püüame hoida teemade valiku võimalikult mitmekülgsena, ent samas on isiklik huvi samuti vajalik, et oskaks piisava kire ja uudishimuga küsimusi küsida.

Milline näeb välja teie podcasti ühe episoodi ettevalmistusprotsess? Kui kaua selleks tavaliselt aega kulub ja kas on mingi kindel rutiin, kuidas alati toimetate?

Marelle: Selleks, et saaksime saates teemadega hästi süvitsi minna, püüan teha võimalikult hea ja põhjaliku ettevalmistuse. Tavaliselt uurin esmalt ise maad – vaatan läbi intervjueeritava kodulehekülje, meediakajastused, sotsiaalmeedia kanalid, varasemad intervjuud ja esinemised. Seejärel teen tulevase saatekülalisega kiire kõne, et teemad koos läbi vaadata.

Ajakulu peale olen isegi mõelnud, ent ei ole seda kunagi mõõtnud. Pakun, et koos ettevalmistuse, helitöötluse ja turundustegevustega umbes üks tööpäev episoodi kohta.

Milliseid podcaste te ise kuulate?

Andreas: The Growth Hub Podcast, Äripäeva Raadio, Restart.

Marelle: Mu vaieldamatu lemmik on ‎The Diary Of A CEO by Steven Bartlett. Vahel kuulan ka turundus-, investeerimis- ja psühholoogiavaldkonna taskuhäälinguid – mu värskeim avastus on kodumaine Musapäevik, mis on pühendatud muusikatööstusele.

Millised on teie nõuanded oma podcastiga alustada soovijale?

Andreas: Mõtle läbi, mis on su nišš, kellele see podcast läheks väga korda ja millist unikaalset sisu saad neile luua. Mõtle hästi läbi persoona, kellele podcasti teed.

Näiteks grit.-i puhul teame, et meie kuulaja on 5+ aastase kogemusega turundaja. See paneb meid pingutama, et mitte küsida pinnapealseid küsimusi, vaid näha vaeva, et saatest saaks targemaks ka Andrus Purde.

Me nägime, et nišši minnes saavad ka mainstream inimesed tegelikult rohkem väärtust ja oma üllatuseks oleme saanud tagasisidet, et ka võhikul on huvitav. Me tegelikult tahtsime teha sellist saadet, kus kasutatakse erialatermineid, mis algajale pigem ei tohiks arusaadav olla.

Enne saadet on ka hea viia külaline täpselt kurssi, kes on kuulaja ja milliseid vastuseid temalt oodatakse. See paneb ka külalist pingutama, et anda sisukaid vastuseid. Samamoodi on olulised ettevalmistavad kõned ja teemade briif, mida Marelle enne kirjeldas.

Lõppu üks filosoofiline küsimus: mis teeb ühe podcasti heaks?

Andreas: See, kui saatejuhid saavad sellest ise midagi juurde. Podcastid vastanduvad raadiosaadetele, mida teevad inimesed palgatööna, aga podcaste tehakse Eestis vabast ajast. Seega eraisikuna podcasti tegemine kaotab minu silmis enda mõtte, kui inimene ei tee seda iseenda jaoks.

Marelle: …või kui kuulajad saavad sellest midagi juurde! See, kui podcasti eestvedajad teavad, miks nad seda teevad – siis on kõige suurem tõenäosus, et nad suudavad päriselt kellelegi väärtust luua.

Triin Kand, Tekstivõlur