Kuidas alustada oma podcastiga?

Podcast ehk taskuhäälingusaade on kogumas üha suuremat populaarsust – seda nii maailmas kui meil Eestis. Tõttöelda pole see ka üldsegi imekspandav – seda mugavas vormis infokandjat on nõnda mugav kaasa võtta kas jalutuskäigule või hommikusele jooksutiirule, ammutada teadmisi või meelt lahutada kas koristamise, pikkade sõitude või muude igapäevatoimetuste taustaks.

Podcastinsights andmetel on 2021. aasta juunikuu seisuga maailmas 1,75 miljonot podcasti. Podcast.ee lehelt saab täna kuulata 365 erinevat taskuhäälingu- ja 170 raadiosaadet. Teemadevalik varieerub meelelahutusest rahatarkuseni. Seda lugedes oled ilmselt jõudnud aga tundmuseni, et just sinu podcast on sellest nimekirjast puudu.

Kuidas aga alustada? Podcasti loomine ei ole keeruline, kuid on terve hulk asju, mida võiksid enne alustamist teada.

“Kui tuleb tuhin ja inspiratsioon peale, siis tulebki kohe alustada. Aja jooksul kasvavad nii oskused kui ka teadmised,” jagab nõu Signe Varendi podcastist “Õpime koos”.

Käime läbi mõned olulisemad punktid, mida silmas pidama peaks ja küsime nõu juba kogenud tegijatelt.

Podcastiga alustamine ei ole raketiteadus, kui järgid neid lihtsaid samme:

  1. Planeeri – podcasti eesmärk ja teema
  2. Vali sobiv formaat
  3. Millist tehnikat vajad?
  4. Salvestamine ja järeltöötlus
  5. Avaldamine ja turundus

1. Planeeri – podcasti eesmärk ja teema

Eduka podcasti loomine ja tööshoidmine nõuab pühendumist ja kirge – tugev motivatsioon aitab läbi ka igasugu keerulisematest ja väljakutsete rohkematest perioodidest, mida oma podcasti tehes kindlasti kohtad.

Alustuseks küsi endalt, miks sa tahad teha podcasti ja mis on selle eesmärk.

“Esmalt mõtle enda jaoks välja, miks sa seda teed, kelle jaoks seda teed ning millist väärtust sellega lood. Midagi teha lihtsalt tegemise pärast ei ole mõtet. Seda eriti veel tänases maailmas, kus asju, sisu, kanaleid ja kõike muud on nii palju!” – Evelin Veermets, podcast MULL

Mõned võimalikud põhjused võivad olla:

  • Soovid endale lõbusat uut hobi
  • Januned uute põnevate projektide järele
  • Soovid luua ja kaasata kogukonda
  • Ehitad üles oma brändi ja esitleda end kui valdkonna eksperti
  • Oled loodava podcasti teema vastu kirglik ja motiveeritud ning soovid selle kohta sügavamaid teadmisi omandada
  • Sul on lugu või sõnum, mida soovid maailmaga jagada

Tundsid end ära? Igal juhul on oluline valida teema, mille suhtes sa ise kirglik ja motiveeritud oled, isiklik valdkondlik kogemus on loomulikult suur boonus. Nii on lihtsam podcasti sisu planeerida, motivatsiooni säilitada ja teemasid valida. Enne lõpliku otsuse tegemist proovi koostada list vähemalt 10-15 episoodi kitsama teema ja/või saatekülalisega.

“Mõtle läbi, mis on su nišš, kellele see podcast läheks väga korda ja millist unikaalset sisu saad neile luua. Mõtle hästi läbi persoona, kellele podcasti teed,” soovitab Andreas Unt grit. podcastist

Kuid oled leidnud teema ja oma niši, millest podcasti teha, tee korralik turu-uuring, milliseid podcaste sel teemal juba praegu tehakse. See aitab sul otsustada ja aru saada, kas sinu loodav podcast tõepoolest mingit uut väärtust loob.

Sea eesmärgid

Alustuseks sea mõned kergemini saavutatavad eesmärgid – näiteks 10 episoodi salvestamine. X arv kuulajateni jõudmine. Aga seejuures unista ka suurelt – näiteks sellest, kuidas sa 100. episoodini jõuad. Või 100 000 kuulajani – ainult su fantaasia on siin piiriks! Väiksemad eesmärgid aitavad hoida motivatsiooni, suuremad sihti.

“Sea konkreetsed eesmärgid. MULLiga alustades oli minu esimeseks eesmärgiks teha vähemalt 40 saadet (täna julgen öelda, et tuleb vähemalt sama palju veel!). Kuigi MULL sai kohe alguses ülimalt suure hoo sisse, siis tihti see uute projektidega nii ei lähe ja hüppeline kasv võib tulla alles mõne aja pärast. Et allaandmise soov ei tuleks liiga vara, on hea panna endale mingi kindel eesmärk ning selleni jõudes otsustada, kas ja kuidas edasi.” – Evelin Veermets, podcast MULL

“Mõtle, kas pärast kolmandat saadet tahaksid veel kolmekümnendat või sajandat saadet teha, eriti kui teed seda põhitöö kõrvalt, oled väsinud, õues on suur suvi ja sada muud asja vajab tegemist. Ja Eesti kontekstis on ka üsna tõenäoline, et keegi ei maksa sulle selle eest mitte midagi.” – Rainer Peterson, Puhata ja Mängida podcast

Defineeri auditoorium

Kui oled otsustanud, et maailm tõepoolest vajab sinu podcasti, on aeg mõelda, kes on selle potentsiaalsed kuulajad. Või sul juba on potentsiaalne auditoorium ehk olemas? Kui sul on oma ettevõte või bränd, sihi otseloomulikult esmase kuulajaskonnana just neid.

Kui sul aga seesugust kuulajaskonda ootamas pole, mõtle enda jaoks välja, kes sinu podcastist huvitatud olla võiks. Vajadusel vii läbi küsimustik.

Vali podcastile nimi

Ära muretse, kui seda õiget päris kohe pähe ei tule – võid selle lõplikult otsustada ka turundusplaane koostades. Nagu heale artiklile pannakse pealkiri alles pärast kogu artikli valmiskirjutamist, võid samast lähtuda ka podcastiga. Planeeri, visualiseeri ning seejärel otsusta.

Nime puhul võid lähtuda sellest, et see kirjeldaks, millest sinu podcast räägib või lihtsalt mõni kaval sõna/väljend. Pea aga silmas seda, et su podcasti nimi oleks laiem kui su podcasti esialge teemadevalik, kuna võib juhtuda, et soovid kasvada ja areneda. Sel juhul on hea, kui nimi seda piirama ei hakka.

Nipp: Kui oled nimes kindel ja planeerid oma podcastile ka kodulehte, kontrolli, kas sellenimeline domeen on vaba. Kui jah, siis registreeri see juba aegsasti ära.

Tee koos tiimiga!

Koos on lihtsam! Loomulikult võid oma podcasti üksi teha – see annab sulle otsustamisel täielik autonoomsuse. Kuid elu on ikka näidanud, et parimad ettevõtmised sünnivad just tiimitööst.

Kas sul on mõni hea sõber, kellega koos saateid juhtida? Äripartner? Või keegi, kes sind näiteks taustajõuna (tehniline pool, turundus vms) aidata saaks? Ära karda abi paluda – koos on lihtsam oma visiooni ellu viia. Samuti aitab see aega kokku hoida – ülesandeid jagades, ühiselt teemasid brainstormides vms. Ja loomulikult on mitmekesi tehes lihtsam motivatsiooni üleval hoida.

“Soovitame teha podcasti koos sõpradega, et jagada vastutust ning toetada üksteist hetkedel, kui motivatsioon on madal.” – Täitsa Pekkis podcast

Seejuures tasub kindlasti aga partnerit hoolega valida – tähtis on, oleksite teema osas “ühel lehel” ning oleksite valmis võrdsel või kokku lepitud määral pühenduma.

2. Vali sobiv formaat

Formaadi puhul oleneb paljuski sellest, kas teed seda üksi või kaassaatejuhiga. Samuti kas plaanid monoloogi või dialoogi – kas siis kaassaatejuhi või külalistega.

Episoodi pikkus

Mõned eksperdid räägivad, et ideaalne podcasti episood on umbes 30-minutiline. Või kindlasti alla tunni, sest pikemate episoodide puhul on keerulisem tähelepanu hoida.

Ühest vastust siin ei ole. Lühikese episoodiga podcastideks loetakse kõike alla 15 minuti, pikaks üle tunniseid saateid. Kõige olulisem on sisu – kui saad olulise öeldud 15 minutiga, pole mõtet episoodi kunstlikult pikemaks venitada. Kui juttu jätkub kauemaks ja aktuaalseid teemasid on hulgi, ära end ka liigselt tagasi hoia – nii võid kogemata palju väärtuslikku materjali kaotada.

Kõige tähtsam on hoida fookust ja juttu teemast mitte liiga kauaks uitama lasta. Seda järgides peaks üks episood tulema täpselt õige pikkusega – olgu selleks siis 15 minutit või 2 tundi.

3. Millist tehnikat vajad?

Eesmärk on paigas, teemad kaardistatud, nimi olemas – nüüd saad edasi liikuda podcasti tegemise tehnilise poole juurde. Mida selleks vaja on?

Tegijad annavad nõu:

“Soovitame alustada väga lihtsalt ja esmaste vahenditega. Kõige tähtsam on alustada. Olgugi, et heli kvaliteet on tõesti väga oluline, siis ei tasu lükata saatega alustamist edasi, sest ei ole väga head mikrofoni.” – Täitsa Pekkis podcast

“Kui tuleb tuhin ja inspiratsioon peale, siis tulebki kohe alustada. Aja jooksul kasvavad nii oskused kui ka teadmised.” – Karin Tõevere podcastist Õpime Koos

Jah, osalt on see vägagi tõsi – kõige tähtsam on alustada ja katsetada. Kui loed seda artiklit praegu oma arvutist või nutitelefonist, ongi sul juba suurepärane eeldus ja võimalused, et oma podcastiga alustada.

Salvestamiseks vajadki sa põhimõtteliselt kahte asja – arvutit või telefoni ja korralikku mikrofoni, kuna pikapeale jääb telefoni/arvuti sisseehitatud mikrofoni kvaliteedist siiski väheks.

“Uuri maad ja vii end valdkonnaga kurssi. Kui esialgu rentisin MULLi saadete tegemiseks stuudiot, siis edu kasvades otsustasin luua MULLile enda pesa. Vähese uurimistööga sai tehnika soetamisel ämbreid kolistatud p-a-l-j-u. Olen viimase 20 saate jooksul tehnikat ja sisustust välja vahetanud kolm korda ja ei ole jätkuvalt rahul – rahakotile see just maailma kõige parem lahendus ei ole. Vähemalt aga saab pidevalt oma vigadest õppida!” Evelin Veermets, podcast MULL

Seega – podcasti tehniline pool sõltub täpselt sellest, kui tõsiselt oled oma taskuhäälinguga tegutsemise ette võtnud.

4. Salvestamine ja järeltöötlus

Ettevalmistus

Hea ja sujuva salvestuse aluseks on eelkõige korralik eeltöö. Enne salvestamise alustamist planeeri põhjalikult oma episood – teemad, saatekülalised jne.

“Enne saadet on ka hea viia külaline täpselt kurssi, kes on kuulaja ja milliseid vastuseid temalt oodatakse. See paneb ka külalist pingutama, et anda sisukaid vastuseid. Samamoodi on olulised ettevalmistavad kõned ja teemade briif.” – Andreas Unt, grit. podcast

Salvestamise tarkvara ja järeltöötlus
Podcasti edukaks salvestamiseks vajad tarkvara. On tõenäoline, et salvestus ei kulgenud päris nii nagu planeerisid. Järeltöötluse faasis saad kõik üleliigse välja lõigata, heli korrigeerida jms.

5. Avaldamine ja turundus

Visuaalne identiteet

Vähemalt sama oluline kui eesmärgid, planeerimine ja kvaliteetne salvestustehnika on podcasti loomisel ka selle visuaalne identiteet. Visuaalid on esimene asi, mille järgi sinu podcast teiste seas nimekirjast silma jääb – see on justkui sinu visuaalne visiitkaart, seega ei tasu seda alahinnata.

Asjad, mida silmad pidada visuaalse identiteedi loomisel: logo, kaanefoto, värvid, kujundid, fondid. Tähtis on luua midagi, mida järjepidevalt ise kasutada soovid ja mis pilku köidaks. Kui oled veebidisainis piisavalt käpp, võid visuaalid ise luua. Kui aga selles end eriti koduselt ei tunne, kasuta selleks professionaalse disaineri abi. Lihtne võimalus ilusaid kujundusi luua on näiteks tasuta platvormil Canva.

Ükskõik, kumma tee valid, visuaalide loomisel pea silmas, et nii visuaalne materjal (logo, joonistus vms) kui tekst oleksid igas suuruses hästi loetavad.

Kirjeldus

Kuigi öeldakse, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, see reegel siin ei kehti. Kirjelda oma podcasti paari lausega – lühidalt ja tabavalt. See on tekst, mis sinu podcasti vastu esmast huvi tundvad potentsiaalsed kuulajad loevad.

Koduleht

Kas vajad oma podcasti turundamiseks kodulehte? Tingimata mitte. Esialgu võib täiesti piisada ka sotsiaalmeedia kontodest (Facebook ja Instagram). Jällegi sõltub sellest, kui suurelt oled podcastimise ette võtnud.

Intro & outro

Intro ja outro lisamine oma podcastile lisab sellele personaalsust. See on lühike sissejuhatav muusikalõik koos voiceoveriga: podcasti nimi, episoodi number, saatejuhid ning saate teema. Inspiratsiooni saamiseks kuula teiste podcastide samasuguseid „kõlle“.

Avaldamise kanalid

Nüüd on oluline, et maailm sinust kuuleks! Mõned soovitused, millistel platvormidel oma podcasti avaldada:

  • Spotify
  • SoundCloud
  • YouTube
  • Apple Podcasts
  • Google Podcasts
  • Overcast
  • RadioPublic
  • Breaker
  • Stitcher
  • Podcast.ee

Kui oled podcasti valitud platvormidele üles laadinud on aeg end läbi oma sotsiaalmeedia kanalite, erinevate gruppide jms kanalite nähtavaks teha. Leia üles, milliseid kanaleid sinu sihtrühm külastab ja jaga infot sinna. Aga ära siis ära ehmu, kui su podcast kohe tuult ei võta. Katseta, proovi, mis kehvasti – see uuesti!

Triin Kand, Tekstivõlur