Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk, “Selges eesti keeles”

Meie tiigrisammul rahvusvahelistuva väikerahwa ellu on siginenud nähtused, mida mu finantstaustaga proua nimetab “saja sõna koosolekuteks”. Tegemist on koondustega, kus erinevatesse hõimudesse kuuluvad pärismaalased üritavad omavahel midagi inglise keeles kokku purssida. Et praegu veel sularahaautomaatidest raha tuleb, siis mingit funktsiooni need kogunemised tõenäoliselt täidavad. Kokkuvõttes tundub mulle siiski, et tegemist on kahetsusväärse kapakuga üleüldise kõne- ja kirjaoskamatuse suunas. Ma möönan siiski, et küllap on sellele küsimusele võimalik ka teisiti vaadata ja ega siin häid ja kiireid lahendusi vist niikuinii ei ole.

Olgu sellega kuidas, on nädalapäevad enne koroonakammi algust kutsusin ma EBS-i stuudiosse rahvusvahelistumise sõlmprobleemidest rääkima Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuski. Arutelu lähtekohaks oli Jüri Üdi 1974. aasta luulekogu “Selges eesti keeles”.*

Kui kellelegi peaks see teema lähemat huvi pakkuma, siis julgen siinkohal soovitada klippi “Kivisildnik: “See on ratsionaalne põhjendus, miks eesti keel töötab paremini.””**