Kikilipsuga kohtutäitur Risto Sepp enampakkumistest, väljatõstmistest ja puukvõlgnikest

#36 | Kikilipsuga kohtutäitur Risto Sepp enampakkumistest, väljatõstmistest ja puukvõlgnikest by Kinnisvarajutud | Kinnisvarajutud

Kuula:

Kirjeldus:
Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks.

Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik.

Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud.

Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud

NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali.

OSA #36

“Kinnisvarajutud” podcasti 36. osas jätkame igati kirgliku teemaga, kui külas on kohtutäitur Risto Sepp. Kuna investorite poolt on kohtutäiturite poolt müüdav kinnisvara üheks võimalikuks variandiks, kuidas objekte odavamalt kätte saada, siis keskendusime saates just sellele teemale.

Ühes Maalehe artiklis kikilipsuga kohtutäituriks ristutud Ristol oli ka meie saate salvestusel kenasti kõnealune kaelaehe kenasti ees ning läbi võetud teemadering oli väga huvitav. Kuna Risto pidi otse stuudiost ruttama tähtsale koosolekule, jäi seekordne osa tavapärasest veidi lühemaks, aga pakkisime veidi rohkem kui 40 minuti sisse päris palju informatsiooni.

Küsisime Ristolt muuhulgas:

* Kuidas kohtutäituriks saadakse?
* Kust omal see mõte pähe tuli, et just see elukutse valida?
* Kas kohtutäitur on palgatöötaja, kelle tööandjaks on riik või olete te ettevõtjad?
* Mis vastutus on kohtutäituril?
* Kuidas reeglina jõuab üks kinnisvaraobjekt kohtutäituri kätte?
* Kuidas näeb välja kohtutäituri poolt müüdava kinnisvaraobjekti müügiprotsess?
* Millised on kulud kohtutäituri kaudu kinnisvara müües?
* Kui ma soovin mõnd kohtutäituri poolt müüdavat objekti osta, mida selleks tegema pean?
* (Sander) Kuidas kohtutäiturid oma tasu saavad kui müüvad objekte – kas sarnaselt maakleritele? Sellega seoses – miks ei palgata kunagi maaklereid esindama kohtutäiturite müüdavaid objekte (minu arvamus – piltide ja kuulutuste kvaliteet on täiturite enda poolt tehtud alla igasugu arvestust 99,9% kordadest)?
* (Mari) Kuidas kujuneb objekti alghind?
* (Marti) Millised on müüdava vara omaniku võimalused oksjoni alghinna määramisel kaasa lüüa, alghinda vaidlustada?
* (Marti) Miks on oksjonitel tihtipeale alghind kõrgem kui võrreldaval objektil tavamüügis (seejuures oli kuni 2020. aasta sügiseni tavamüügis võimalik natuke ka tingida)
* (Marti) Miks müüakse mõnda objekti aastaid, selle asemel, et hinda langetada?
* (Sander) Kas sellel on eetiline või mingi muu põhjus miks kohtutäitur ei võiks hoopis ise endale soetada vara, mis on tema kaudu sundmüüki tulemas?
* (Sander) Kuidas pangad vaatavad finantseerimise poole pealt kohtutäiturilt vara ostmist (kas on võimalik kodulaenu saada või ainult ärilaen)?
* (Mari) Milline on ebaõnnestunud oksjonile järgnev protsess kinnisvara ümberhindamiseks? Kui kaua see võtab, st. kui kiiresti on objekt uue (langetatud) hinnaga uuesti pakkumisteks avatud?
* (Mari) Kui palju korraga hinda ümberhindamisel langetatakse?
* Kui ostan kohtutäiturilt mingi korteri – kuidas käib valduse üleandmise protsess?
* (Kuulaja) Kes peab maksma KÜ, elektri jm kulud seni kuni mina pole saanud korterit kätte? Kuidas vältida seda, et näiteks elekter ja vesi tööle jäetakse?
* (Kuulaja) Ma osalesin ühel koolitusel, kus öeldi, et täiturid tõstavad välja. See aga jäeti targu mainimata, et ma pean selle eest maksma, siis läheb veel 2 kuud ja vahepeal kannan kõik kulud mina (lukuabi jne). Samuti on vahva uudis, et seda püütakse võlgnikult tagasi saada.
* (Kuulaja) Kas on võimalik, et täituritel ongi huvi uut teenust osutada ehk siis väljatõstmise eest eraldi raha saada?
* Milline on pikim praktikast teadaolev periood kohtutäituri oksjonist valduse ülevõtmiseni?
* Mida tuleb muuta seadusandluses, et paremini kaitsta ostjaid probleemsete (puuk)võlglaste eest?