Episood 4: Koerast saab sportlane. by Loomaarst taskus

Kuula:

Kirjeldus:
Vestlusringis loomaarst Sigrid Lapp kliinikust Erivet ja koerte fitness treener Mari Valgma. Arutleme teemade üle:

• Mis on treening? Jalutuskäik, sörkjooks, treppidest käimine. Igasugust liikumist võib liigitada treeningu alla. Sõltub koerast ning tegevuse intensiivsusest.

• Noore koeraga peab olema ettevaatlik. Tõsine treenimine saab alata siis, kui koer on juba täiskasvanu. Kutsikat ja noort koera tasub füüsilise treeningu mõttes kohelda nagu inimlast. Nendel on vaja füüsilist tegevust, aga see peaks olema pigem mitmekesine liikumine, turnimine ja eluliste oskuste õppimine.

• Teine ohukoht on paksukese treenimine. Kaalulangetus ei toimu nii, et võtame pool toidukogusest vähemaks ja läheme metsajooksu tegema. Turvalisem viis on kasutada spetsiaalseid kaalulangetustoite ning tõsta koormust vähehaaval.

• Koerasporti on mitmesugust: agility, hurdajooks, pääste-ja otsingukoerad, kaitse- valve- ja veokoer, erinevad jahikoerad – mis kõik veel? Erinev koormus erinevates kohtades. Mõnel juhul tekivad ka sundasendid (näiteks kuulekustreeningus on omaniku vasakul küljel ja vaatab pidevalt paremale üles)

• Soojendused ja venitused on olulised. Peale trenni peab koera ka maha jahutama. Selleks rahulikus tempos vabalt või rihmas vähemalt 15 minutit jalutada, olenevalt ilmast ja treeningu intensiivsusest, kasutada kaitsvat riietust. Autosse jõudes vältida tuuletõmbust, konditsioneeri kasutamist; vajadusel kasutada soojendavat/kuumal ajal jahutavat pleedi/vesti. Tagada jootmisvõimalus.

• Kui on kõrvalekalle liikumises või kehahoius pöörduda arsti poole. Mitte oodata, et asi läheks hullemaks ja ilmneb longe või valu. Koerad näitavad valu halvasti välja. Erutus ja soov

omanikule meelehead teha surub valu tahaplaanile, koer hakkab murekohta järjest vähem kasutama, mis viib omakorda uute probleemideni.

• Loomad ei saa meile öelda, kui neil on valus/ebamugav või nad on väsinud. Loomaomaniku kohus on selliseid asju märgata.