Mõttekoht, osa 37: Kas koroonaga seotud hirmud on põhjendatud ja kuidas neid talitseda?

Mõttekoht, osa 37: Kas koroonaga seotud hirmud on põhjendatud ja kuidas neid talitseda?

Kuula:

Kirjeldus:
Koroonapandeemia käigus on inimestel tekkinud palju hirme ja umbusku ning pidev stressiperiood närib vaikselt inimeste vaimset tervist. Kuid – kas kõik need hirmud on põhjendatud? Ja kuidas neid talitseda? Neile küsimustele otsime tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht vastust psühholoog Andero Uusbergiga.
„Ilma hirmudeta on elus väga raske hakkama saada. Hirm on kujunenud evolutsiooni käigus, hirmu ülesanne on juhtida meid eemale ohtlikest olukordadest ja aidata elus püsida,“ nendib Andero Uusberg. Aga samas võib tema sõnultõesti juhtuda, et hirme saab liiga palju. Selles olukorras tuleb targalt kasutada mõistust, millele on antud võime hirme maandada.
Kuidas seda teha? Kuidas üldse end sellest teadmata lõpuga stressiperioodist läbi juhtida? Ja kas paljud hirmud on üldse põhjendatud? Andero Uusberg annab neile küsimustele selles taskuhäälingu saates vastused. Ning räägib ka hiljutise uuringu tulemustest, kas meil on põhjust Eesti inimeste käitumise üle koroonaga seonduvalt muret tunda.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Matemaatika õppimise võlu

Matemaatika õppimise võlu by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Matemaatika pole koolis kõige populaarsem õppeaine, ka ülikoolis ei soovi liiga paljud matemaatikat õppida ning matemaatikaõpetajaks õppijaid napib. Arutleme, millised on teaduspõhised võimalused matemaatika õppimist õpilastele nauditavamaks teha. Teisisõnu, mida ütleb teadus (hariduspsühholoogia, matemaatika didaktika): millist matemaatikatundi õpilased armastaksid? Samuti tuleb arutluse alla võimaluste paljusus, mida matemaatika heal tasemel omandamine tulevikus õpilastele avab. Siit jõuame loomulikul moel arutluseni matemaatika olulisusest teiste teadusalade baasina ning seega võimalusena teaduse edasises arengus..

Arutelu juht:
Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia vanemteadur)
Osalejad:
Karin Täht, Kati Aus, Jüri Kurvits, Marina Kurvits
Korraldaja:
Karin Täht (Tartu Ülikooli matemaatikahariduse keskus)

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eksperimendid avalikus sektoris: inimkatsed või tööriist poliitika kujundamisel?

Eksperimendid avalikus sektoris: inimkatsed või tööriist poliitika kujundamisel? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Eksperimenteerimine avalikus sektoris on vastuoluline teema. Suures plaanis leiab avalikus sektoris toetust ideele, et eksperimenteerimine võiks olla hea viis üha komplekssemate poliitikaprobleemide tõendupõhiseks lahendamiseks ja innovatsiooniks avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal tõstatuvad ka küsimused eetikast, põhiseaduspärasusest ja skaleeritavusest. Kuidas aga katsetada midagi raputavalt uuenduslikku ja tekitada ruum ideede kiireks testimiseks ilma olemasolevate normidega vastuollu minemata?

Arutelu juht: Merilin Truuväärt, Helelyn Tammsaar, Daniel Kotsjuba
Osalejad: Lauri Lugna, Külli Taro, Piret Tõnurist, Andero Uusberg
Korraldaja: Avaliku sektori innovatsioonitiim

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Väärarusaamad – kuidas need tekivad ja miks nad nii visad on?

Väärarusaamad – kuidas need tekivad ja miks nad nii visad on? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Ühelt poolt tõuseb maailmas aina enam fookusesse nn kodanikuteadus, mis annab inimestele võimaluse nii teadusetegemist paremini mõista kui ka sellesse panustada, näiteks andmeid kogudes. Sellises protsessis osalemine aitab teadusetegemist ja teadusliku info olemust paremini mõista. Teiselt poolt näib, et määr, mil inimesed suvalistel alustel kokku pandud infokildudest tekkinud väärarusaamu omaks võtavad ja levitavad, ei erine aegadest, mil ligipääs tõesele infole oli palju piiratum. Kiire massikommunikatsiooni ajastul, nagu ka erinevate globaalprobleemide ajastul peaks aga kaasamõtlemine ja -tegutsemine põhinema teaduspõhistel, mitte väärmõistelistel arusaamadel. Mida teadus teab mõtlemise arengust ja kas oleks tark see teadmine laiemasse arutellu kaasata? Miks on ikkagi nii tavapärane, et kaldume kiirelt ja järeldustevabalt müüte üles noppima? Millist rolli mängivad selles protsessis inimeste endi eelnevad teadmised-uskumused ja muud omadused? Kas inimesi saaks toetada selles, et nad oleksid rahulolematumad iseenda kiirelt leitud järeldustega? On teada ka, et ka haritud inimene võib mis tahes valdkonnas, milles ta ise kõrvuni sees ei ole, valeinfot uskuma jääda või kogemuspõhiseid, ent vääraid hinnanguid loopida. Arutelu väärarusaamade ja -mõistete kujunemisest lahkavad eri valdkondade eksperdid, kes püüavad leida viise, kuidas väärarusaamade kujunemist võimalikult realistlikult, kas või iseenda peal, näitlikustada.

Arutelu juht: Eva-Maria Kangro, psühholoog ja muutuste nõustaja, Miltton
Osalejad: Grete Arro (psühholoogiateadlane, Tallinna Ülikool), Andero Uusberg (psühholoogiadeadlane, Tartu Ülikool), Janno Järve (analüütik, Rakendusuuringute Keskus CentAR), Mihkel Kangur (ökoloog ja jätkusuutliku arengu dotsent, Tallinna Ülikool), Leene Korp (kommunikatsiooniinimene, Tartu Ülikool), Arko Olesk (teadusajakirjanik, Tallinna Ülikool), Anneli Talvik (perearst), Eva-Maria Kangro (psühholoog ja muutuste nõustaja, Miltton)
Korraldaja: Tallinna Ülikool, Grete Arro

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Töötajate vaimne tervis – kelle mure see siis ikkagi on?

Töötajate vaimne tervis – kelle mure see siis ikkagi on? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Nii nagu kiiver ja kindad kaitsevad töötajat füüsiliste vigastuste eest, tuleb ettevõttel leida meetmed ka vaimse tervise kaitseks. Uuringud näitavad, et töötajate vaimse tervise eest hoolitsemine aitab oluliselt tõsta ettevõtte mainet ning parandada tootlikkust. Mida saavad tööandja ja töötaja teha, et ennetada vaimse tervise probleemidest põhjustatud langenud töövõimet ning kas ja millist tuge oodatakse selleks riigilt?

Arutelu juht: Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia vanemteadur
Osalejad: Meeli Miidla-Vanatalu (Tööinspketsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal), Katrin Randrüüt (Arengukeskus Avitus tegevjuht, kogemusnõustaja), Taimi Elenurm (tööpsühholoog), Kärt Kinnas (Eesti Personalijuhtimise Ühingu tegevjuht)
Korraldaja: Sotsiaalministeerium, Võõras Sõber (A-G Projekt OÜ)

Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vanemaealised töötajad: kas ja kuidas peavad tööandjad sellega kohanema?

Vanemaealised töötajad: kas ja kuidas peavad tööandjad sellega kohanema? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
20 aasta pärast on tänases mõistes tööealine elanikkond Eestis viiendiku võrra väiksem. Pensionijärgne töötamine on siis pigem vajadus kui võimalus, ent kuivõrd me seda teadvustame? Mida peaksid tööandjad ja töötajad tegema, et tööelu saaks olla pikk, produktiivne ja õnnerikas? Alustame müütidest vanemaealiste töötajate kohta ja lõpetame kogemuste jagamisega mõlemalt poolelt.

Arutelu juht: Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia vanemteadur
Osalejad: Kaire Tero (Rimi Eesti Food AS), Anu Einberg (Mooncascade), prof. Ain Heinaru (Tartu Ülikool), prof. Ruth Kalda (Tartu Ülikool), Liis Klaar (sotsioloog)

Korraldaja: Tartu ülikooli majandusteaduskonna juhtimise õppetool
Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.