Erakonnajuhtide debatt

Erakonnajuhtide debatt

Kuula:

Kirjeldus:
Tavakohane erakonnajuhtide arutelu

Arutelu juht: Taavi Eilat (ERRi ajakirjanik)
Osalejad: Helir-Valdor Seeder, Indrek Saar, Kaja Kallas, Kristina Kallas, Martin Helme ja Züleyxa Izmailova
Korraldaja: Arvamusfestival

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vabadustest

Vabadustest by Arvamusfestival | Free Listening on SoundCloud

Kuula:

Kirjeldus:
Kas ja kuivõrd on võrreldes 1990ndatega muutunud meie arusaamad ja ootused vabadustele? Tänavuse festivali finaalis arutlevad kolme põhiseadusliku institutsiooni juhid, kuidas on meie vabadused 30 aastaga realiseerunud, millised vabadused on veel realiseerumata ning kas meid ähvardab oht kalduda end ise okupeerima ja oma vabadustest loobuma.

Osalejad: Kersti Kaljulaid (Vabariigi President), Ülle Madise (õiguskantsler), Ivo Pilving (Riigikohtu halduskolleegiumi esimees)
Korraldaja: Arvamusfestival

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Geeniandmed: oht või võimalus?

Geeniandmed: oht või võimalus? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Aastal 2018 algas suur tormijooks geenidoonoriks saamiseks – serverid olid umbes ning inimesed helistasid küsimusega “Kas mina ka ikka saan veel”. Tagasiside enda terviseriskide kohta; personaalsed ravimisoovitused tuginedes geeniandmetele; soov panustada teaduse arengusse; ning uudishimu “Mida minu andmetest siis välja lugeda saab?” motiveerisid inimesi enda andmeid Geenivaramule usaldama. Küll aga kaugeltki kõik ei ole nii vaimustuses sellest võimalusest, tihtipeale on põhjuseks erinevad hirmud, milline oht võib peituda selles, kui geeniandmed on kuskil olemas. “Äkki müüakse mu andmed kindlustusfirmale maha?” “Mis siis saab, kui keegi häkib sisse Geenivaramu serveritesse?” jne. Tahame arutleda, milliseid võimalusi pakub üksikisikule ning teadusele tervikuna geenidoonorite värbamine ning millised on ohud/müüdid sellega seoses.

Arutelu juht: Mihkel Kärmas
Osalejad: Andres Metspalu (Eesti Geenivaramu, TÜ), Aime Keis (TÜ), Ants Nõmper (Ellex Raidla Advokaadibüroo)
Korraldaja: Nele Taba, Annely Allik

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kuidas tulla toime nakkushaigustega globaliseeruva maailma tingimustes?

Kuidas tulla toime nakkushaigustega globaliseeruva maailma tingimustes? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Nakkushaiguste levik on aktuaalseks muutunud tänu kahele tegurile: inimesed reisivad senisest rohkem, samas on vaktsineeritus mitmetes riikides langenud. Eesti on tänu oma kõrgele vaktsineeritusele siiani suutnud edukalt vältida näiteks suuremaid leetripuhanguid, kuid vaktsineerituse langemisel võib ka Eestit tulevikus tabada kas leetrite või mõne muu ohtliku nakkushaiguse puhang. Arutleme, kuidas sellist stsenaariumit oleks võimalik vältida.

Arutelu juht: Simmo Saar
Osalejad: Martin Kadai (Terviseamet), Tanel Kiik (sotsiaalminister), Karmen Joller (perearst), Ene Tomberg (Lastekaitse Liidu juht)
Korraldaja: Simmo Saar, Eike Kingsepp

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Mis siis saab, kui ma hulluks lähen?

Mis siis saab, kui ma hulluks lähen? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Iga neljas inimene kogeb elu jooksul kergemat või raskemat vaimse tervise häiret. Olgu selleks siis depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire, skisofreenia või miski muu. See inimene võib vabalt olla Sinu pereliige, kolleeg, võõras inimene bussipeatuses või sina ise, ilma seda teadmata. Aga pole hullu, me kõik oleme inimesed – me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see tingitud olla meie füüsiliselt tervisest, vahel vaimsest tervisest. Nagu meie füüsiline tervis vajab erinevatel põhjustel tähelepanu, vajab seda ka meie vaimne tervis. Paraku suhtume loomulikult ja mõistvalt sellesse, kui meie enda või kellegi teise füüsiline tervis järgi annab. Vaimse tervise muresid aga ümbritseb hämar müstikaloor, milles hõljuvad ringi stigmad, hirmud ja väärarusaamad. Nii ei jõuagi paljud vaimse tervise häirega inimesed kunagi arsti juurde – me ei julge ka iseendale tunnistada, et midagi on viga. Mida ometi teha, kui tunned, et sa ise või sõber hakkate “hulluks minema”?

Arutelu juht: Jüri Butšakov
Osalejad: Psühhiaater; inimene, kes on juba hulluks läinud; inimene, kes kardab, et võib hulluks minna; hullu inimese lähedane
Korraldaja: Sotsiaalministeerium

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kuidas kaitsta inimese tervist tema enda eest?

Kuidas kaitsta inimese tervist tema enda eest? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Ebaravi võib olla nii kasutu kui ka ohtlik, sest tõenduspõhise ravi eiramisel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Internetiajastul jõuab inimeseni aga palju eksitavat infot, mistõttu võib inimene langetada ka endale kahjulikke otsuseid. Seega – kuidas ja kas üldse kaitsta inimest tema enda eest? Kes seda peaks tegema? Kodu, kool, arstid, terviseamet?

Arutelu juht: Simmo Saar
Osalejad: Tanel Kiik (sotsiaalminister), Liisa Pakosta (võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), Tuuli Jõesaar (ajakirjanik), Martin Vällik (skeptik)
Korraldaja: Simmo Saar, Eike Kingsepp

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eri vaated töötervishoiule ja tööohutusele

Eri vaated töötervishoiule ja tööohutusele

Kuula:

Kirjeldus:
Tööelus on muutusi palju ning sellega koos peavad muutuma ka seadused. Seaduse muudatused jäävad tihti selle taha, et iga osapool üritab kaitsta enda seisukohta. Muutused saavad toimuda, kui mõistetakse kogu tervikut ning astutakse vajadusel üksteisele samm vastu.

Arutelu juht: Sten Andreas Ehrlich, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler
Osalejad: Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees) ja Maret Maripuu (Tööinspektsiooni peadirektor)
Korraldaja: MTÜ Eesti Tööohutuse Ühing

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Arutelu salvestamist seganud äiksetormi tõttu on helifail läbinud tugeva töötluse ja selles võib kohati esineda ebaloomulikke helisid.

„Naistejutud“: meeleheitel koduperenaised Eesti moodi ehk emaks olemise võimalikkusest

„Naistejutud“: meeleheitel koduperenaised Eesti moodi ehk emaks olemise võimalikkusest

Kuula:

Kirjeldus:
„Naistejuttude“ naiskond, kuhu kuuluvad Postimehe ajakirjanikud Dagmar Lamp ja Kristina Herodes, võtavad ette emaduse teema. Kahe peale kokku on neil neli last, kuid peretüübid väga erinevad, esindatud on sarisünnitaja ja üksikema. Milline on ema positsioon praegu Eesti ühiskonnas? Kuidas emasid diskrimineeritakse? Kas ema õlul peaks olema kogu elu korraldamine ja kõige eest vastutamine? Ja mis on emade väikesed saladused?

Osalejad: Postimehe ajakirjanik Kristina Herodes, taskuhäälingu saate „Naistejuttude“ saatejuht ning Postimehe ajakirjanik Dagmar Lamp, Heidi Ruul

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Teadlane meedias

Teadlane meedias by Arvamusfestival | Free Listening on SoundCloud

Kuula:

Kirjeldus:
Teadlane meedias“: millal lõpeb teaduslik ekspertiis ja algab isiklik arvamus? Ühiskondlikus mõttevahetuses on kujunenud omamoodi mantraks, et teadlasi peab kuulama. Selles debatis üritame aga teadlase avalikule rollile läheneda teise nurga alt ja küsida, kuidas eristada teadlase kui eksperdi uuringupõhist teadmist teadlase kui indiviidi arvamusest. Kas teadlasel on õigus sekkuda näiteks väärtushinnangute kujundamisesse või avaldada teadlasena arvamust teemal, mis väljub tema rangelt erialalt?

Arutelu juht: Kaur Maran (Postimehe ajakirjanik)
Osalejad: Tallinna Tehnikaülikooli rektor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Jaak Aaviksoo; geoloog, keskkonnateadlane, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura; teadusajakirjanik ja teaduskommunikatsiooni uurija Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk.

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

„Eesti ajalooromaan“: kas ikka need vanad vastamata küsimused?

„Eesti ajalooromaan“: kas ikka need vanad vastamata küsimused?

Kuula:

Kirjeldus:
Viimastel aastatel on Eesti kirjanikud taas hakanud kirjutama ajaloolisi romaane. Eriliselt on esile kerkinud huvi keskaja vastu. Selle põhjuseks on kindlasti uued avastused Eesti keskaja uurimisel aga ilmselt ka üldisem keskaja moodi tulek maailmas. Ometi on põhjust küsida – miks keskaeg? Miks just nüüd? Mida uut on võimalik öelda sajanditetaguste sündmuste kohta ning kas kirjanike ja lugejatena on meil tõesti võimalik toonaseid inimesi ja olusid mõista või peegeldame nõnda lihtsalt oma kaasaja muresid möödanikku.

Arutelu juht: Peeter Helme Postimehe peatoimetaja
Osalejad: Ajalookirjanikud Erkki Koort ja Mehis Tulk

Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.