Coachinguga harjumusi muutma

Coachinguga harjumusi muutma by 🎙️”Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”

Kuula:

Kirjeldus:
Käesoleva episood on jätk minu senistele mõtisklustele coachingu praktika vallas. Seekord mõtisklen valjult harjumuste teemal ning põrgatan mõtteid sellest, kuidas hakata oma elu ja identiteeti kujundama soovitud suunas käitumisharjumuste muutmise kaudu.

“Mis on üliloluline iseenda jaoks teadvustada, on see, et ükskõik, millises eluvaldkonnas sinu rahulolu on madal, ütleme, et 10-pallisel skaalal jääb see alla kuue, siis see tähendab ainult ühte asja – see tähendab seda, et sinu senised harjumused selles valdkonnas on toonud sulle selliseid tulemusi. Ehk see heas mõttes võiks sundida sind kriitiliselt otsa vaatama oma senistele käitumismustritele, mis on toonud selle tulemuse, millega sa tegelikult rahul ei ole, ja hakkama oma käitumisharjumusi vastavalt ümber kujundama, et nad hakkaksid looma seda tulemust, mida sa tegelikult elult ootad ja soovid. Ma julgeks öelda lausa niimoodi, et sinu tänane elukvaliteet on otsene tulemus sellest, millised on olnud sinu senised käitumisharjumused. Veelgi enam – mulle meeldib harjumustest mõelda isegi sügavamal tasandil, identiteedi tasandil. Meie senised käitumismustrid ja harjumuspärased käitumismallid, mida me igapäevaselt rohkem või vähem automaatselt käivitame ja järgime, loovad meist just sellised inimesed nagu me parasjagu täna oleme.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka …

Valdur Laid: rumal töö on kadumas

Podcast #21: Valdur Laid: rumal töö on kadumas

Kuula:

Kirjeldus:
Milline on juhtimine 21. sajandil? 3 nähtust, ütleb Valdur Laid, Eesti üks kogenumaid ja mitmekesisema juhtimiskogemusega tippjuhte. Muutunud on “kuidas asju teeme” olulisus, rumal töö on digitaliseerumise tulemusel kadumas ja töö ning eraelu on põimunud.

Töö on üks osa elust ja seda pole võimalik kuhugi eraldi ära parkida, räägib Valdur Laid värskes podcasti osas juhtimisest 21. sajandil. Praegune kriis on seda protsessi kiirendanud ja süvendanud.
Laid räägib ka kahest juhtimise põhimõttest, mis on temaga kaasas käinud läbi aastate. Ning räägib ka sellest, milline on halb juhtimine ja kuidas defineerida edu juhi töös.

Valdur Laid (pildil) on juhtinud Elioni ja Telia Soome haru osa, olnud ka üle 3 aasta maksuameti juht ning hetkel töötab investeerimisfirmas UG Investments.

Podcastis osas 26 minutit põnevat juttu kaasaegsest juhtimisest. Kuula ikka!

PS See ja kõik eelmised podcasti osad olemas ka Spotify’s ja iTunes’is: Raimo Ülavere Coaching.

PARE podcast: Avameelselt inimeste juhtimisest! #27

PARE podcast: Avameelselt inimeste juhtimisest! #27

Kuula:

Kirjeldus:
Uues podcastis vestleme ühiskonda 2020. aastal enim puudutanud ja mõjutanud vaimse tervise teemadel ja seda nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil. Kuidas organisatsioonid tegelikult oma kõige kallima vara – inimesega ja tema hoidmise ning toetamisega toime tulevad, milliseid meetmeid on tarvitusele võetud ja milliseid valikud erinevates olukordades on mõistlik teha.

Podcasti külalisteks on Anne Randväli (Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu juhatuse liige, Eesti Vaimse Tervise Ühingu liige, Praxises tervise programmi juht) ja Merle Liisu Lindma (Microsoft HR Business Partner Experiences and Devices Norra ja Eesti arenduskeskustes).

Holistiline karjäärinõustaja Natalja Prümmel ”Loovus on igas inimeses olemas.”

#165 Holistiline karjäärinõustaja Natalja Prümmel ”Loovus on igas inimeses olemas.” by Ausad Mehed

Kuula:

Kirjeldus:
Natalja Prümmel on holistiline karjäärinõustaja ja värbaja. Ta aitab kaasa ja seisab selle eest, et inimesed teeksid tööd, mis paneb nende silmad tõeliselt särama. Tööd teeb ta holistilisel meetodil, kaasates nõustamisse inimese kõik eluvaldkonnad ja inimese tervikuna. Natalja avastas oma kire, milleks on õigete eluvaldkondade ja inimeste kokku viimine, peale lapse sündi. Peale lapse sündi tuli tema juurde Fontese career coachingu süvaõpe, millest kasvas välja nõustamispraksis, millega on ta tegelenud aastast 2014. Lisaks on Natalja läbinud Career Coachingu programm- Fonteses; Executive Coachingu- Estonian Business Schoolis; Holistilise psühhoteraapia- Holistilises Instituudis; Organisatsioonikäitumisõppe- Tallinna Ülikoolis ja samuti ka Rahvusvahelise ärijuhtimise- Estonian Business Schoolis.

Osale ka Natalja kursusel, mille eesmärk on aidata sul oma unistuste tööni jõuda. Kursus sisaldab harjutuste komplekti, mis koos moodustavad omavahel terviku, ja õpetavad, kuidas enda sisse vaadata ning saada teadlikuks, missugune on sinu unistuste tööelu. Kursus on üles ehitatud tuginedes 5-aastasele karjäärinõustamise kogemusele ligi 100 inimesega ning peegeldab holistilise karjäärinõustamise protsessi.

Saad seda teha siin:

E-KURSUS “Minu unistuste tööelu”

Head mõtted Nataljalt:

”Kõik vastused on inimeses endas olemas. Kõik teavad väga täpselt, mida teha aga vastused ei ole tulnud, sest me pole piisavalt kontaktis endaga.”

”Eneseanalüüs võiks olla midagi, millega inimene on juba algust teinud.”

”Kui sa katsetad elus erinevaid asju, siis selle protsessi jooksul sa välistad enda jaoks asju, mis sulle ei sobi.”

”See hetk, kus sul tuleb endale öelda stop ja hakata teistmoodi mõtlema, on kõige raskem koht.”

”Vastutuse võtmine on tohutu töö iseendaga.”

”Mehed ja naised otsivad eneseteostused sootuks erinevaid asju.”

”Loovus on igas inimeses olemas.”

”Südikus on eelkõige tahtejõud.”

”Kirg ei ole midagi, mis on olemas. Kõige pealt hakkad tegutsema ja siis sellest tegutsemisest võib välja kasvada kirg.”

Ausad Mehed:
www.chriskala.com
www.ausadmehed.ee

Facebook:
www.facebook.com/podcastausadmehed/
www.facebook.com/chriskkala

Jälgi ka Nataljat:
https://www.facebook.com/natalja.prymmel/

E-KURSUS “Minu unistuste tööelu”

Mõtteid tagasiside teemadel inspireerituna coachingust

Mõtteid tagasiside teemadel inspireerituna coachingust by 🎙️”Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”

Kuula:

Kirjeldus:
Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord jagan teiega mõtteid tagasiside andmise ja vastuvõtmise teemadel inspireerituna minu coachingu praktikast. Teema on muidugi ilmatuma suur ja lai, kuid toon välja viis olulist nüanssi, et olla paremini häälestunud tagasiside andmisele ja/või vastuvõtmisele.

“Üks point, mida ma tahaksin ekstra rõhutada, on see, et tagasiside andmise juures on kõige kõige olulisem kavatsus – miks ma seda tagasisidet teisele anda soovin? See on teema, millele liiga palju teadlikult ei mõelda, kuid mängib väga suurt rolli, kuidas tagasiside edastatakse ja kuidas ta ka vastu võetakse. Minu soovitus on kavatsuste teema enda jaoks hästi selgeks mõelda ja siis ka tagasiside andmisele eelnevalt lauale panna ja eraldi välja öelda. Kui me hoolime teisest osapoolest ja meie siiras soov on teisele tagasiside näol head teha, teda toetada ja aidata edasi oma arengus, siis peaks selle ka otse välja ütlema. Kui usaldustase on hea, siis peaks see lööma õhu klaariks ja tõstma teise poole vastuvõtlikkust. Teine point, mille ma tooksin eraldi tagasiside teema juures välja, puudutab seda, et inimesed põhjendavad tagasiside andmata jätmist endale sellega, et nad ei taha teisele inimesele haiget teha või teist inimest ebamugavasse olukorda panna; ja justkui nad vaikimisega teeksid teisele hoopis head. Kuid kui nüüd kaevuda natuke sügavamale, siis ilmneb, et tagasiside andmata jätmise tegelik põhjus peitub ilmselt hoopis selles, et tagasiside andja ei soovi ise ennast ebamugavasse olukorda panna. Ta ei muretse mitte niivõrd teise osapoole pärast, vaid pigem iseenda heaolu pärast. Ja seetõttu võiks lausa öelda, et see on egoistlik ja enesekeskne käitumine. Kui tagasiside andmise motiiv ja kavatsus on heatahtlikud ning suunatud teise osapoole toetamiseks-arendamiseks, isegi kui teema on sensitiivne ja puudutab teise poole enesehinnangut, siis ei tohiks ju olla mingit põhjust seda jätta välja ütlemata. Kui kavatsus on hästi selge, siiras, ehe ja heatahtlik, siis, olenemata tagasiside sisu olemusest, ei tohiks tekkida küsimust, kas seda edastada või mitte. Pigem meeldib mulle hoopis mõelda nii, et kui jäetakse tagasiside edastamata, siis sellega võetakse ka teiselt osapoolelt võimalus saada paremaks inimeseks, tiimikaaslaseks, elukaaslaseks.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka …

Coaching, juhi isiklikud piirid ja meeskondlikud mängureeglid

Coaching, juhi isiklikud piirid ja meeskondlikud mängureeglid by 🎙️”Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”

Kuula:

Kirjeldus:
Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriale coachingu teemadel. Seekord on käsitluse all isiklike piiride temaatika meeskonna juhtimise kontekstis. Arutlen, kuidas juhina paremini teadvustada ja ka selgelt väljendada isiklikke piire meeskonnas.

“Võib-olla liialdan, aga minu kogemus ütleb, et igas suuremas meeskonnas kipub olema mõni vähe keerukama suhtlusmaneeriga inimene, kes ikka ja jälle tekitab meeskonnas hõõrumisi ja konflikte. Reeglina on need inimesed tulemuslikkuse koha pealt tublid tegijad, kuid oma suhtlemisoskuste, väljendusviisi ja koostöövõimekuse osas võivad pehmelt öeldes olla jämedad ja konfliktsed. Pahatihti tekitab see meeskonnas ebavajalikku nägelemist ja pingeküllast õhkkonda. Juhina tähendab see aga pidevat tegelemist kõikvõimalike suhete klaarimise ja koostöö silumise teemadega. Ehk kujutage endale ette sellist tiimikaaslast, kes pidevalt tekitab meeskonnas olukordi, kus juhil on vaja nii iseenda kui ka meeskonna heaolu nimel personaalselt sekkuda. Coachingus aitan juhtidel selgusele jõuda ja teadvustada, kus paiknevad nende isiklikud piirid, millest üle minna või teistel neisse sisse sõita ei ole okei. Põnev on näha, kuidas juhid coachingus leiavad enda sees selle jõu, sellise heas mõttes agressiivsuse ja kontrollitud viha, mis aitab neil iseendas selgusele jõuda, kust jookseb nende tolerantsi piir. Sealjuures on oluline anda endale aru, milliseid tundeid piire ületav käitumine juhis esile toob. Samuti – millised reaalsed mõjud kaasnevad sellise piire ületava käitumisega nii juhile endale, meeskonnale kui ka laiemalt organisatsioonile. Ja lõpuks – mis siis ikkagi on juhi ja meeskonna omavahelised selgelt kokkulepitud ootused, mängureeglid koostööks ja piirid meeskonnaliikmete käitumisele.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka …

Coachinguga suhtetargemaks – Veiko Valkiainen

Coachinguga suhtetargemaks by 🎙️”Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”

Kuula:

Kirjeldus:
Käesolev episood on järjekordne mõtisklus coachingu teemadel. Käsitluse all on ülioluline teema – suhted. Arutlen valjult, miks suhted on maailma kõige olulisem asi ja annan ka väikese harjutuse, mille abil oma tänast suhete kvaliteeti kaardistada.

“Kui ma peaks välja tooma ühe teema, mis ehk kõige rohkem mõjutab meie õnnelikkuse taset, siis julgen öelda, et see on inimsuhete valdkond. See on teema, mis ühel või teisel moel jookseb läbi kõikidest minu caochingutest. Meie elukvaliteet on paljuski määratletud just meie suhete kvaliteediga. Järjest enam olen hakanud mõistma, kui suurt rolli mängivad suhted meie subjektiivse heaolu juures. See, missugune on meie suhete tervis, mõjutab otseselt kõiki teisi elu aspekte – nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Tänaseks üle 80. aasta kestnud Harvardi ülikooli uuringus leiti, et on õnneliku elu aluseks on inimsuhete kvaliteet. Meie suhted ja see, kui õnnelikud me oma suhetes oleme, mõjutavad märkimisväärselt mitte ainult meie subjektiivset õnnelikkuse taset, vaid ka füüsilist tervislikku seisundit ja eluea pikkust. Seega – kui soovite parandada oma elukvaliteeti, siis üks olulisemaid valdkondi, kuhu investeerida aega ja energiat, on oma suhete eest hoolitsemine. Päeva lõpuks, ma usun, on inimese mõõdupuu, mille järgi ta ütleb, kas ma olen elanud oma elu hästi, kas ma olen olnud edukas, mitte pangakonto jääk, vaid tegelikult kõige oluöisemaks küsimuseks on – kas mul on enda ümber inimesed, kes mind toetavad, kes mind armastavad, kes mulle korda lähevad, ja kelle heaolu ning edu ka mulle korda läheb? Ma usun, et paljud meist, kui mitte kõik, kirjutaksid sellele alla.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka …

Kuidas coachinguga inimeste peas selgust luua?

Kuidas coachinguga inimeste peas selgust luua? by TalentHub Podcast • A podcast on Anchor

Kuula:

Kirjeldus:
Mis on kaugtöö ja mida see endast kujutab? Millised on kaugtöö miinused ja plussid? Millega peab ettevõte arvestama, kui plaanib minna kaugtööle? Ja mida pidada silmas siis, kui seda tuleb teha ootamatult? TalentHub’i üheksanda podcasti külaliseks on Toggli endine personalijuht Evelin Andrespok.

Coachinguga ootustel põhinevast elamisest südame järgi elamiseni

Coachinguga ootustel põhinevast elamisest südame järgi elamiseni by 🎙️”Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”

Kuula:

Kirjeldus:
Käesolev episood on jätk minu senistele mõtisklustele coachingu praktika vallas. Seekord mõtisklen valjult ootuste juhtimise teemal ning põrgatan mõtteid sellest, mida tähendab liikuda ootustel põhinevast elamisest südame järgi elamiseni.

“Olen oma coachingu praktikas näinud, kuidas inimesed on oma elu elanud keeruliseks tänu sellele, et nad on püüdlikult püüdnud vastata teiste inimeste ootustele või siis oodanud, et maailm toimiks vastavalt nende ootustele. Inimeste ootuste aimamine, väljendamine, tõlgendamine ja üldse ootuste juhtimine laiemalt – see on ülioluline teema selleks, et elus tunda ennast hästi. Mis on selle tagajärg, kui me kiivalt püüame kellegi teise ootuste järgi toimetada? Seal on kaks väga olulist tulemit: esiteks, ma kaotan iseenda ära. Ma ei oska enam küsida iseenda käest, mida mina päriselt vajan. Ma ei tunneta enam nii erksalt iseenda vajadusi. Kui ma piisavalt kaua keskendun kõigele sellele, mida minu ümber inimesed vajavad ja mida minu ümber maailm minult ootab, siis ma ühel hetkel ei saagi enam aru, mis see minu soov on. Mida mina ise päriselt elult tahan? Ma olen teatud mõttes iseendast eemaldunud või isegi võõrandunud. See aga tekitab inimestes kibestumist, tekitab passiiv-agressiivsust, tekitab mürgist iroonilisus ja sarkasmi – see on loo üks pool. Teine pool sellest loost seisneb aga selles, et me niikuinii kunagi ei suuda lõpuni ära aimata, mida teised inimesed meist ootavad. Isegi, kui me oleme ootustest teise poolega rääkinud, siis me ikkagi ei suuda 100% teise inimese soove ja vajadusi rahuldada. Ühel või teisel hetkel me paneme sellega mööda ja pigem sagedamini kui harva. Mis siis juhtub on see, et me kogu aeg otsime teise inimese heakskiitu, otsime teise inimese tunnustust meile ja kui seda siis ei tule, siis me oleme jälle õnnetud. Ehk kui jäägitult keskenduda ootustele, mida maailm mulle seab või mida ma iseenda peas olen arvanud, et maailm mulle seab, siis sellest mullist välja tulla õnneliku ja rahuloleva inimesena on üpris keeruline. Selleks, et oma elu tasakaalus hoida, et me üldse saaksime maailmale rohkem pakkuda, peame hakkama iseendalt aeg-ajalt küsima: mida ma siin ja praegu, sel hetkel ja just nüüd ise vajan?” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka …

Katre Kulbok – Teekond enesetapu äärelt enesearmastuseni

#79 – Katre Kulbok – Teekond enesetapu äärelt enesearmastuseni

Kuula:

Kirjeldus:
Katre Kulbok on 28-aastane coach ja ettevõtja.
Katre on asutanud oma ilusalongi, ta on Eestis teine Passion Test facilitator ja ka Self-Love facilitator. Samuti omandas ta hiljuti coachi staatuse.