Ühe lahutuse lugu: “Ettepanek lahku minna tuli nagu välk selgest taevast!”

Mõttekoht, osa 57: Ühe lahutuse lugu: “Ettepanek lahku minna tuli nagu välk selgest taevast!” by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Äkki me ei peaks enam koos olema?“ oli eksabikaasa lause, mis tuli kogemusnõustaja Vivika Voolule nagu välk selgest taevast. Naine räägib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht, et kuigi püüti veel päästa, mis päästa annab, kolm aastat hiljem abielu ikkagi lahutati.

Vivika ütleb, et kuigi 20 aasta pikkuses abielus oli hetki, kus talle tundus, et midagi võiks muuta, tuli ikkagi abikaasa ettepanek talle tõelise šokina. Terve elu end laste kasvatamisele pühendanud naine tundis äkki, et kogu elu on pea peale keeratud.

Tasapisi sai ta aga aru, et on iseendale parim jõuallikas ning hakkas tegelema endale hingelähedaste teemadega. Üks neist on kogemusnõustaja õppe läbimine, et olla toeks teemadel, mis teda ennast on elu jooksul enim puudutanud – abielulahutuse kõrval ka väljakolimine pikaaegsest elukohast, vanemate surm ja lein, depressioon, identiteedikriis ja tervenemine kroonilistest haigustest. Kõike seda poleks olnud, kui poleks olnud lahutuse käivitavat jõudu.

Kuidas abielulahutus inimesi muudab, kas sellest võib leida ka midagi head ning kuidas selle kõigega toime tulla, saabki teada värskest saatest.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Ühe depressiooni lugu: „Ühel päeval ei jaksanud ma enam voodist tõusta.“

Mõttekoht, osa 56: Ühe depressiooni lugu: „Ühel päeval ei jaksanud ma enam voodist tõusta.“ by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Ühel hetkel tundsin, et ei jaksa enam. Kõik tundus mõttetu ja raske ning ka tavaliselt möödaminnes tehtavad igapäevatoimingud käisid üle jõu. Lohisesin nendest lihtsalt läbi, kuni ühel päeval ei jaksanud ma enam voodist tõusta,“ meenutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht läbipõlemisega kaasnenud depressiooni kogemusnõustaja Piret Peters.

Depressioon on maailmas vaimse tervise haigustest kõige levinum. Ometi on see üsna stigmatiseeritud haigus ning sageli peetakse depressiooniga kimpus olevat inimest lihtsalt laisaks. Seesama väärarusaam tekitas Piretis ja tekitab ilmselt ka paljudes teistes haigetes suurt segadust. „Mis minuga toimub, miks ma hakkama ei saa,“ oli küsimus, mida Piret endale korduvalt esitas.

Nüüd, tervenenuna teab Piret, et kui ajukeemia on paigast ära, siis võibki juhtuda nii, nagu temaga juhtus. Et tal on olemas teadmine ja kogemus, et sellest haigusest on võimalik abi otsides ja endaga tegeledes välja tulla, on ta otsustanud kogemusnõustajana abikäe ulatada saatusekaaslastele.

Mis on depressioon, kuidas saame seda ennetada või millised nipid aitavad sellest haigusest tervenemise teel, sellest kõigest värskes saates räägimegi. Ka sellest, kui oluline on positiivne mõtlemine ning sõprade tugi.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Kui vaimne tervis veab alt – Karl Erik Saks ja Anna-Kaisa Oidermaa

#5 Kui vaimne tervis veab alt – Karl Erik Saks ja Anna-Kaisa Oidermaa

Kuula:

Kirjeldus:
Täna räägime vaimse tervise häiretega toimetulemisest ja vaimse tervise hoidmisest. Saates on külas Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise liige ja kogemusnõustaja Karl Erik Saks, kes räägib oma loo kokkupuutest depressiooni ja ärevushäiretega ning elust fibromüalgiaga.
Karl Erikule lisaks on saates peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, kes annab ülevaate vaimse tervise olukorrast ning jagab soovitusi, kuidas igapäevaselt hoida ja turgutada oma vaimset tervist.
Podcasti juhib Tervisekassa tervise edenduse spetsialist Ave Jüriöö.

Millised on väikeste laste suured mured? Külas koolipsühholoog

Millised on väikeste laste suured mured? Külas koolipsühholoog by Ma olen MEES

Kuula:

Kirjeldus:
Suured lapsed, suured mured, väiksed lapsed, väiksed mured. Seda ütlust on kuulnud ilmselt paljud, ent tegelikult pole neil sõnadel suuremat tõepõhja all. Väikse inimese jaoks on tema mure just kõige suurem. Aga mis võib tänapäeval last kõige rohkem vaevata? On see koolikiusamine? Või hoopis sotsiaalmeedias toimuv küberkiusamine? Pereprobleemid?

Miks saab öelda, et esimese klassi lapsel on depressioon või ärevushäired? Esialgu kõlab see ju jahmatavalt, kuna neid seostame eelkõige ikkagi täiskasvanutega.

Kõikidele neile küsimustele annab saates vastuse koolipsühholoog Marko. Lisaks annab noor mees ka soovitusi, kuidas vanemad võiksid oma lapsi kasvatada nii, et laps ei peakski psühholoogi juurde sattuma.

Kuula saatest lähemalt!

Avameelselt depressioonist: teadvustasin probleemi juba 12-aastasena

Avameelselt depressioonist: teadvustasin probleemi juba 12-aastasena

Kuula:

Kirjeldus:
„Depressioonist räägitakse juba julgemini ja selles osas on tehtud suuri samme, aga enamasti räägitakse sellest haigusest positiivse tagasivaatena, edulugudena. Kui me räägime kellestki, kes on terve elu depressioonis, siis tundub ta ikkagi hädavaresena,“ tõdeb uues Pere ja Kodu podcasti osas Kaja. Sõna võtab ka teine depressiooni naine, kes on pool elust pidanud selle haigusega võitlust. Mõlemad naised on täna emad.

Paks lehm, kümme kilo alla ja liiga väikesed püksid!

EPISOOD 4: Paks lehm, kümme kilo alla ja liiga väikesed püksid!

Kuula:

Kirjeldus:
Seekord veidi tõsisem episood, kus räägime kehade väärtustamisest, veidi söömishäiretest ja naiste kehade seksualiseerimisest. Kellel on õigus öelda meile paks? Miks me kunagi oma kehadega rahul ei ole? Kelle jaoks me end piltidel kõhnemaks tuunime? Kas parem on olla peenike ja kurb või paks ja õnnelik? Saatekülalisteks: Joel Markus Antson ja Liis Oksa
PS: Episood sisaldab jutte ja kirjeldusi depressioonist, söömishäiretest ja seksuaalsetest ahistamistest, seega ei pruugi sobida nõrganärvilistele. 

#6 VAIMNE TERVIS – depressioon, söömis- ja ärevusäired

#6 VAIMNE TERVIS – depressioon, söömis- ja ärevusäired

Kuula:

Kirjeldus:
Tänases episoodis tulid arutlusele erinevad lood vaimsest tervisest, minu kogemus ja soovitused teistele.

Ühe naeratava depressiooni lugu: “Emme, ma enam ei jõua!”

Mõttekoht, osa 45: Ühe naeratava depressiooni lugu: “Emme, ma enam ei jõua!” by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Emme, ma enam ei jõua!“ meenutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja ja tugiisik Rita Kaup-Kaljuve, kuidas ühel öösel helistas talle tema tütar – rõõmsameelne ning elus kenasti toimetulev piiga.

Sel öösel sai aga selgeks, et tütre naeratava oleku taga olid pikad kannatused ning ka enesetapumõtted. Rita aimas kiirelt, millega tegu, sest ka tal endal oli varasemalt diagnoositud depressioon, mille olemasolu ei osanud tema rõõmsameelse oleku tagant keegi uskuda. „Ma ei saanud ise aru, et midagi oleks pahasti. Mulle oli sisendatud, et vahel ongi elus raske ning nii ma ootasin kannatlikult naeratades, et raskused mööduvad,“ räägib ta. See pikk ootamine viis aga sügava depressioonini.

Iseenda ja oma tütre kogemuse põhjal rõhutabki Rita, et naeratus ei pruugi alati tähendada rõõmu. See võib olla väga osav kate depressioonivormile, mida tuntakse terminiga naeratav depressioon.

Millega täpsemalt on naeratava depressiooni puhul tegu, keda see enim ohustab, kuidas seda märgata, milline on ravi ning kuidas seda rasket tõbe veidigi ennetada, saabki teada tänasest taskuhäälingu saatest.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Terviseuudised: Stressi aitavad maandada ka lihtsad võtted

12.03.21 Terviseuudised: Stressi aitavad maandada ka lihtsad võtted

Kuula:

Kirjeldus:
Koroonapiirangute aastapäeval räägime pandeemiaga seotud stressist ning üldisemalt ärevusest ja depressioonist. Kuidas praegune aeg mõjutab põhimõtteliselt terveid inimesi ja kuidas mõjutab näiteks ärevusdiagnoosi saanuid.

Saatekülaliseks on Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets, kes jagab ka lihtsaid praktilisi näpunäiteid, kuidas ärevust maandada ja kodu-kool-kontoris vaimset tervist hoida. Saadet juhib Violetta Riidas.

Saadet toetab Lääne-Tallinna Keskhaigla.

#20 Kristjan Port. Teha trenni või võtta antidepressante?

#20 Kristjan Port. Teha trenni või võtta antidepressante?

Kuula:

Kirjeldus:
Kas depressioon on ikkagi ajukeemia kõikumine? Milline on depressiooni ja ülekaalu seos? Kumb töötab paremini – antidepressandid või treening? Kas keegi on sündinud paksuks? Aga kas keegi on mõne haiguse pärast ülekaalus? Kui kaua inimkeha üldse võimaline elama on?

Neile ning paljudele teistele küsimustele leiab vastuseid ja mõtteainet järjekordsest “Eesti eso” saatest.

Seekord käis saatejuhil külas Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port.