Digipööre kaubanduses ja tööstuses: digitaliseerimise projektis tuleb endale jätta ajapuhver

Digipööre kaubanduses ja tööstuses: digitaliseerimise projektis tuleb endale jätta ajapuhver

Kuula:

Kirjeldus:
Saate “Digipööre kaubanduses ja tööstuses” külaliseks on Kulinaaria OÜ juht Andres Heinver.

Saates tuleb juttu sellest, miks võttis Kulinaaria ette tootmise laiendamise? Kuidas nägi välja digitaliseerimise ja robotiseerimise protsess? Kuidas on hinnatud investeeringute tasuvust ja mis alusel otsuseid tehtud? Kas võidud on ainult rahalised või ka kaudsemad? Mis on olnud suurimad õpetunnid digitaliseerimise teekonnal ning kuidas Andres Heinver juhina selles protsessis arenenud on?
Saadet juhib Hando Sinisalu.

Fookuses tark tööstus: kuhu kaob aeg ja raha? Idu näitavad

20.05.21 Fookuses tark tööstus: kuhu kaob aeg ja raha? Idu näitavad

Kuula:

Kirjeldus:
Tööstuste digitaliseerimise saatesarjas teeme sel korral juttu nelja Eesti idufirmaga, mis tööstusettevõtetel raha ja aega aitavad kokku hoida.

Saates on külas Evoconi disaini- ja teenusejuht Martin Lääts, Fractory juht Martin Vares, Globalreaderi juht Indrek Jaal ja Katana juht Kristjan Vilosius.

Saate pani kokku Rivo Sarapik.

Sisuturundussaade: digitaliseerimine toob suure kokkuhoiu ka väikefirmadele

19.05.21 Sisuturundussaade: digitaliseerimine toob suure kokkuhoiu ka väikefirmadele

Kuula:

Kirjeldus:
Ka väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on mõistlik teatud protsesse automatiseerida ja digitaliseerida. Saates räägime, millest alustada, mida selleks on tarvis teha, milline on tasuvus, ja kuuleme näiteid, mil korduvate ja ajamahukate tegevuste mingil määral asendamine tehnoloogiaga on aidanud ärile kaasa.

Räägime saatekülalise, digitoodete disaini- ja arendusettevõtte Mobi Labi asutaja ja juhi Veiko Raimega ka ettevõtte tulevikuplaanidest, mis muu hulgas sisaldab liitreaalsuse arendamist.

Saadet juhib Mai Kroonmäe.

Minu karjäär: milliseid oskusi on töötajail vaja, et digitaliseerimisele mitte jalgu jääda?

17.05.21 Minu karjäär: milliseid oskusi on töötajail vaja, et digitaliseerimisele mitte jalgu jääda?

Kuula:

Kirjeldus:
Saates „Minu karjäärˮ on fookuses digitaalsus ja tulevikuoskused ehk mida vajavad töötajad selleks, et innovatsioonile ja digitaliseerimisele mitte jalgu jääda.
Külas on SEB Balti äriarenduse strateegia valdkonna juht Andra Altoa ja Balti digitaalse müügi juht Edward Rebane.
Eksperdid arutavad, kas ja kui palju peaks oskuste arendamine olema ettevõttes tsentraalselt juhitud ja kui palju peaks olema töötajate enda initsiatiiv. Samuti tuleb jutuks see, mis üldse motiveerib töötajaid uusi oskusi omandama ja milliseid raskusi on digitaliseerimisprotsessis tulnud ületada.
Saadet juhib Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller.

Kultuur pöördelisel ajal – kriisist väljumisest, digi- ja rohepöördest

Kultuur pöördelisel ajal – kriisist väljumisest, digi- ja rohepöördest

Kuula:
https://cdn.simplecast.com/audio/7b4e3ddf-81ec-4740-9774-48fb57df83c2/episodes/31e2d497-9ad7-4d52-b378-e54dd257c569/audio/3da2ed95-0fbf-4fcb-8c68-5d571699e517/default_tc.mp3?aid=rss_feed&feed=bDvDBhuL

Kirjeldus:
Kas kultuur võib veel kriisist võitjana väljuda? Vestleme digitaliseerimisest ja rohepöördest ning muustki, mis kultuurivaldkonnal praegusest ajast võtta ja õppida on.

Taskuhäälingu külalisteks on Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp ja loomeettevõtja Helen Sildna, kes on ettevõtte Shiftworks omanik, festivalide Tallinn Music Week ja Station Narva asutaja ning Music Estonia juhatuse liige. Saatejuht on Eesti Muusika ja Teatriakadeemia vilistlane Merli Antsmaa.

“Fookuses tark tööstus” Salarelv konkurendi vastu ehk arenduskoostöö ülikooliga

25.03.21 “Fookuses tark tööstus” Salarelv konkurendi vastu ehk arenduskoostöö ülikooliga

Kuula:

Kirjeldus:
Tööstuste digitaliseerimise saatesarja seekordses osas tuleb juttu ettevõtete ja ülikoolide koostööst ehk, kuidas teadus-arendusalast teavet ja saavutusi ettevõttesse tuua.

Saate esimeses osas kuuleme termotöödeldud puitmaterjali tootva Thermory kogemust, miks ettevõte mitmete õppe-haridusasutustega koostööd teeb ja kuidas see konkruentsitihedal turul eelise annab.

Saate teises pooles aga selgub Taltechi kogemusel nägemus, kuidas ettevõtete ja haridusasutuste koostöö edukalt toimima panna ehk kuidas peaks valmistuma ettevõte ja milliseid probleeme ülikooliga koos lahendada saab.

Lisaks selgitab EASi ekspert, millist tuge saab teaduskoostööks riigilt küsida.

Saates kõnelevad Thermory turundusjuht Andres Kangur, Taltechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor Kristo Karjust ja EASi ettevõtluse ja innovatsiooni keskus arengukoostöö ekspert Maria Värton.

Saate pani kokku Rivo Sarapik.

Tööstusuudised eetris. Metallitööstuse juht: investeerimishoogu me maha ei võta

08.03.21 Tööstusuudised eetris. Metallitööstuse juht: investeerimishoogu me maha ei võta

Kuula:

Kirjeldus:
„Tööstusuudised eetris“ keskendub metallitööstusele ja digitaliseerimisele. Külas on lehtmetalli töötleva Harju Elekter Teletehnika juhatuse esimees Alvar Sass, kellega räägime nii digitaliseerimisest kui investeeringutest, aga ka koroonakriisist ja toormete hinnatõusust.
Ettevõte teatas veebruaris, et on juurutanud uue ERP-süsteemi ja liigub täielikult paberivaba tootmise poole. Saates küsime, mida see ettevõtte jaoks tähendab ja näiteks millised töölõigud paberivabaks muutuvad. Juttu on ka ettevõtte majandustulemustest, tööjõust ja järelkasvust, palkade tõstmisest ja paljust muust.
Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.

Innovaatika #20: piimandus on Eesti põllumajanduse eredaim täht

Innovaatika #20: piimandus on Eesti põllumajanduse eredaim täht by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Märtsikuu esimeses teadus- ja haridussaates „Innovaatika” räägime pikemalt Eesti piimandusest ning sellest, kuhu Eestile nii oluline valdkond 21. sajandil suundumas on. Kohalik piimatootmine on võimas, pikkade traditsioonidega ja nüüd teel uude ajastusse, kus laineid lööb digitaliseerimine, värsked tootmissuunad ning mahe maailmapilt.

„Toidu tootmises on piimandussektori eripäraks Eestis see, et me teeme siin praktiliselt kõik ise, alates sööda tootmisest kuni tarbijatoodeteni, millest üks osa tarbitakse ära Eestis kohapeal ja teine osa läheb väga erinevatele eksportturgudele. Lisaks on aastakümnete jooksul Eestis välja arendatud terviklik piimandust toetav võrgustik jõudluskontrolli, aretusühistu, kutse- ja kõrghariduse, teaduse- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevate asutustega,” selgitab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira.

Viira lisab, et üheks oluliseks piimanduse edu aluseks on ka pärast iseseisvumist tehtud laiaulatuslikud investeeringud Eesti farmides – oleme jõudnud olukorda, kus Eestis on maailma uusim tehnoloogia.

„Piimatöötlemises on asi keerulisem. Kõiki piimatööstusi on küll kaasajastatud, aga ühtki uut suurt ja kaasaegset piimatööstust ei ole peale nõukogude aja lõppu rajatud. Seega on arvestatav arenguruum, nii efektiivsuse kui kvaliteedi osas. Eesti toiduainetööstuse ekspordivõimaluste realiseerimisel on olulisem osa kanda just suurematel tööstustel,” selgitab Viira. Samas märgib ta, et Eesti tarbijad naudivad siiski väga mitmekesiseid ja kvaliteetseid piimatooteid ning sellele annavad oma tugeva panuse just viimastel kümnenditel rajatud paarkümmend talumeiereid.

Miks aga on piimandus saavutanud Eestis sellise tähtsuse? Põhjus lihtne: meie niitude ja neil kasvava taimestiku liigirikkus loob ülisoodsad tingimused karja pidamiseks, mis omakorda annab väga häid tulemusi lüpsil. Praegu peetakse Eestis ligi 85 000 piimalehma, millele lisandub sama palju noorloomi. Lisaks sellele, et piimatoodetega suudetakse katta ära kogu Eesti vajadus, tegeletakse tugevalt ka ekspordiga.

„Ajad muutuvad ja sellega seoses ka piimanduse olukord. Näiteks on täna üheks oluliseks ekspordiartikliks vadakupulber, mis läheb suures koguses Hiina, kus sellest valmistatakse lastetoite. Pikki aastaid oli vadak piimandussektoris tülikaks jääkproduktiks, millest vabanemine oli kulukas. Täna teenitakse sellega raha,” selgitab MTÜ Piimaklaster juhataja Hardi Tamm.

Kuigi valdkond näib esmapilgul vanamoeline, on väga uuenemisaldis piimandus aktiivselt uusi lahendusi otsimas ka digitaliseerimise ja innovatsiooniprojektide kaudu. Näiteks on farmikatseni jõudnud täielikult eestlaste arendatud lahendus, vasika naha alla sisestatav tervisekiip ja seda lugev tarkvara. Kiip suudab analüüsida looma tervisenäitajaid ilma inimese osaluseta, tuvastades looma haigestumise kaugelt enne seda, kui hakkavad ilmnema välised sümptomid, ja anda varase teavituse karjapidajale. Haigestunud looma suurest rühmast eraldamisega saab ülejäänud karja nakatumisest päästa. Sellega hoitakse kokku tööaega, kuid jõutakse sekkuda varem, mis vähendab vajadust raviks ja sellega ka üldist ravimite kasutamist.

„Ühelt poolt on kasutegur sellest projektist ilmne, kuid ära ei tohi unustada ka seda, et kõik selline informatsioon ja andmed eraldivõetuna on ka ise toode ja väärtuslik müügiartikkel, mille alusel saavad teised firmad teha oma tooteid paremaks, ülikoolid tegeleda teadustööga ja nii edasi,” selgitab Tamm 21. sajandi põllumajanduse suundumusi.

Stuudios käisid Eesti piimandusest lähemalt rääkimas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira ning MTÜ Piimaklaster juhataja Hardi Tamm. Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressil innovaatika@ekspressmeedia.ee.

Fookuses tark tööstus: häkatoniga leiab lahenduse keerulisele murele

25.02.21 Fookuses tark tööstus: häkatoniga leiab lahenduse keerulisele murele

Kuula:

Kirjeldus:
Tööstuste digitaliseerimise saatesarja seekordses osas räägime häkatonide kasutamisest digitaliseerimisel ja tööstushäkkidest.

Saates on külas eelmise aasta tööstushäki võitja ehk pilliroost joogikõrte tootja Suckõrs partnerid Sander Õun ja Grete Riim, tänavuse tööstushäki võitja ehk e-tellimuse esindaja Marko Kokla ning mentoreid esindab Civitta partner Veeli Oeselg.

Räägimegi sellest, mis probleemi saab häkatonidel digitaliseerimise valdkonnas lahendada, kuidas neil osaleda nii, et oleks võimalikult kasulik ning kuidas see formaat sobitub tööstusettevõtetele.

Saatejuht on Rivo Sarapik.

Digipööre kaubanduses ja tööstuses: digiaudit toob välja kitsaskohti, mis takistavad ettevõtte kasvu

Digipööre kaubanduses ja tööstuses: digiaudit toob välja kitsaskohti, mis takistavad ettevõtte kasvu

Kuula:

Kirjeldus:
Saates “Digipööre kaubanduses ja tööstuses” on külas Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht Raul Kirsimäe, Saint-Gobain Glass Estonia juhataja Andi Kasak ja Columbus Eesti digitaliseerimise juhtivkonsultant Indrek Sabul.
Juttu tuleb digiauditist: milleks seda vaja on, mida digiauditi abil teada saab ja mida arvestada digiauditi tulemusel selgunud probleemide lahendamisel.
Saatejuht on Hando Sinisalu.