Kus on tuleviku Eestis hea elada? Krattidest, suitsusaunast ja õnnest

Kus on tuleviku Eestis hea elada? Krattidest, suitsusaunast ja õnnest by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Uus inimarengu aruanne “Linnastunud ühiskonna ruumiline areng” mõtestab erinevate vaatenurkade alt Eesti ruumilist arengut ning selle mõju heaolule ja laiemalt ühiskondlikele protsessidele. Ülemaailmne koroonakriis näitas ilmekalt, et suurt osa tööd saab 21. sajandi teisel kümnendil teha kodukontorist. Seega saab aina olulisemaks küsimus, kus asub kodu? Eriolukorralises argielus sai igaüks omal nahal tunda, kuidas kodulähedase tervist toetava avaliku ruumi (rohealad, pargid, kergliiklusteed, metsarajad) olemasolu hakkas määrama vaimset ja füüsilist heaolu. Taolisele ruumile ligipääsu kitsaskohad ja ebavõrdsus avalduvad kõige teravamalt suuremates linnades ja nende tihedamalt asustatud piirkondades. Tervist toetaval, atraktiivsel, turvalisust ja kogukondlikkust soosival ruumil on inimese heaolule ja aina enam ka elukohavalikutele oluline mõju. Kas need tegurid võiksid anda olulise tõuke väikelinnadesse ja maale kolimisele? Või toob tulevik meile ainult Suur-Tallinna ja tühja Eesti?

Arutelu juht: Kristi Grišakov
Osalejad: Keit Pentus-Rosimannus (poliitik), Taavi Tamkivi (startup ettevõtja, looduslähedane maailmakodanik), Kadri Leetma (TÜ inimgeograaf), Mark Grimitliht (Saaremaa valla arhitekt)
Korraldaja: Eesti koostöö kogu

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti aastal 2100 – kas 800 000 inimest on vähe või palju?

Eesti aastal 2100 – kas 800 000 inimest on vähe või palju? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Inimarengu aruande prognooside kohaselt on Eestis aastal 2100 inimesi 800 000. Ehkki viimastel aastatel on rahvastikusaldo olnud positiivne, ei muuda see demograafide prognoosi – kui me oma perepoliitika, rändestrateegia ja tööhõive teemalisi otsuseid järgmise paari valimistsükli sees ei tee, on meid palju vähem. Küsisime mullu suvel Paides “Kuidas me kestame?” ja samal teemal toimusid ka kogukondlikud arutelud mitmekümnes kohas üle Eesti. Vaata sündinud ettepanekuid siit: kestame.rahvaalgatus.ee. Nüüd võtame kokku saadud saagi ja uurime, millised on teadmised ja eelarvamused sel teemal ning miks. Rahvastiku, rände, sündimuse ja tööhõive teemadel ringleb müüte palju ja faktiteadmisi vähe. Sellest lähtuvalt toimub arutelul ka Hans Roslingu raamatust “Faktitäitus” (“Factfullness”) inspireeritud osalusküsitlus. Roslingu viimase 10 aasta teadustöö näitab, et inimestel on loomulik tendents arvata, et maailmas on asjad hullemad, kui tegelikult ning seda hoolimata oma tegevusalast või hariduslikust taustast. Kuidas hindame rahvastikuküsimusi me ise ning millestesse mõtlemislõksudesse eneselegi teadmata kukume? Kuidas faktipõhise mõtlemise abil toetada rahvastiku kestmist? Aruteluga seotult on Paide Muusika-ja Teatrimajas avatud tunnustatud fotograaf Birgit Püve fotonäitus #kuidasmekestame, mis kujutab rahvastiku vähenemise ja vananemisega seotud muutusi Eesti inimeste argielus. Fotonäitus on sündinud koostöös Avatud Eesti Fondi, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Mainor ASi, TalTechi, Teenusmajanduse Koja, Vabaühenduste Liidu ja mitmete vabatahtlikega.

Arutelu juht: Kristi Liiva, Herman Kelomees, Maris Jõgeva, Jüri Käosaar
Osalejad: Kõik festivalil selle teema vastu huvi tundvad inimesed
Korraldaja: #kuidasmekestame algatus

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.
Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Strategic state governance game without development plans: 0:1 Estonia versus Scotland

Strategic state governance game without development plans: 0:1 Estonia versus Scotland by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Participation fatigue, strategy populism, lack of leadership in state governance – sounds all too familiar? We know how to draft strategies and development plans openly and in co-creation. But what about the implementation of these strategic goals and plans? What if we replace development plans with some new tools from the digital era?
In this inspirational discussion we will look at the intruments that guide Estonian long-term development and compare the picture with the strategic approach of the Scottish government.
The discussion is part of the two-day co-creation area where the strategic state governance is in the focus and contributions to the new strategy Estonia 2035 can be made.
///
Kaasamisväsimus, arengukavade jõetus arengut suunata, eestvedamise nõrkus, strateegia-populism – tuleb tuttav ette? Strateegiaid ja arengukavasid oskame juba avatult ja koosloomeliselt koostada. Kuidas on aga lood strateegiates ja kavades kokkulepitud eesmärkide elluviimisega? Vaatame korra, millised instrumendid meil Eestis pikaajalist arengut suunavad ning võrdleme seda pilti Šoti valitsuse strateegilise agiilsusega. Mis näiteks kohustab Eestis üle 40 arengukava koostama? Mis oleksid digiajastule kohasemad alternatiiv(id) sajaleheliste pdf-ide asemel? Mis vahe on lõpututel ja lõplikel eesmärkidel strateegilises riigijuhtimises? Arutelus saavad kõik osalejad Eesti strateegilise juhtimise eest vastutajaile küsimusi esitada ja enda ammuseid ideid ühiskondlike eesmärkide elluviimise osas jagada.

Arutelu toimus inglise keeles.
Moderaator: Kaspar Kruup, generalist
Osalejad: Doreen Grove, Šoti avatud valitsemise koordinaator / Head of Open Government at the Scottish Government, Marten Kaevats, Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik / digital innovation advisor at the Estonian Government Office
Korraldaja: Eesti Koostöö Kogu / Estonian Cooperation Assembly

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Inimvara osalusarutelu #kuidasmekestame

Inimvara osalusarutelu #kuidasmekestame by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Teadlased ennustavad Eestile lähemateks kümnenditeks rahvaarvu jätkuvat ja olulist kahanemist. Kahanev rahvaarv kujutab meie riigi harjumuspärase toimimise, keele ja kultuuri ning elukeskkonna säilimisele tõsist probleemi. Lastes demograafilistel trendidel vaikselt isevoolu minna, avastame end ühel hetkel olukorras, kus rahvastiku kahanemine muutub pöördumatuks. Täna saame veel trende muuta – seda siis, kui hakkame inimvara küsimusega teadlikult ja süstemaatiliselt tegutsema nüüd ja praegu.

Arvamusfestivalil arutleme Eesti kestma jäämisest hoolijatega rahvastikukriisi, tänaste väljakutsete ja võimalike lahenduste üle. Mida tähendab rahvastiku vähenemine riigi ja avalike teenuste ülalpidamise kontekstis? Mis saab meie majandusest, haridusest, keelest ja kultuurist? Millise elukeskkonna peame looma, et inimesed tahaksid Eestis elada, õppida, töötada ja pere luua? Millised on proovikivid ja lahendused sündimuse, rände ja tööhõive kontekstis? Tule ja too oma mõtted arutellu, milles sündinud küsimused ja ideed jõuavad õhtul festivali lõpetavasse samateemalisse parlamendierakondade esimeeste debatti!

Kasutame formaati, kus kõik osalejad saavad kaasa rääkida, probleemi erinevaid tahke ning vaateid kõrvutada, murettekitavasse piisavalt sügavuti minna ning soovitud muutusteks võimalused leida. See nõuab aega, kuid tulemuseks on läbimõeldumad ideed ja lahenduskäigud.

Arutelu juht: Maris Jõgeva koos Jane Oblika, Kristi Liiva ja Teele Nageliga.

Osalejad: Ekspertidena osalevad teiste hulgas Alis Tammur, Mihkel Servinski, Ave Lauren ja Lea Danilson-Järg.

Korraldajad: Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Tööandjate Keskliit, EAS Work In Estonia programm, Teenusmajanduse Koda, Mainor AS, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste Liit, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja mitmed vabatahtlikud.

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. Natuke on lõpus veel pahasti.