Kasvupinnas: kes võidab roheleppest?

15.09.20 Kasvupinnas: kes võidab roheleppest?

Kuula:

Kirjeldus:
Saates “Kasvupinnas” lahkame sel korral roheleppe teemat.

Nimelt sai sel aastal hoo sisse Euroopa Liidu suur tegevuskava, mille eesmärk on muuta majandus kestlikumaks. Lõppeesmärk on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kuid kes on roheleppes võitjad ja kes kaotajad?

Saate külalisteks on Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. Saadet juhib Vahur Tõnissoo.

Saadet toetab Agroekspert.

Kasvupinnas: kuidas saavad kümned tuhanded Eesti lehmad sel aastal lüpstud?

23.06.20 Kasvupinnas: kuidas saavad kümned tuhanded Eesti lehmad sel aastal lüpstud? by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Eestlane ei taha teha rasket maatööd, eriti piimafarmis. Töötu ei koli maale, sest pole elamispinda ja mis saab perest ja lastest – koolid ja lasteaiad jäävad üldjuhul farmidest kaugele. Logistika on kehv, autoga tööl käia on kulukas.

Nii on suurfarmides tööl olnud siiani võõrtöölised, kes oma tööd on hästi ja südamega teinud. Palga üle ei saa kurta, keskmine brutopalk jääb lüpsjal 1200 euro kanti, küündides kuni 1600 euroni. Maksudki laekuvad riigile kenasti. Miks siis valitsus ei luba võõrtöölisi riiki, seda maaettevõtjad ei mõista.

Saates „Kasvupinnas“ arutlevad kaks suurt piimatootjat, Vaklak OÜ juhatuse liige Margus Muld ja Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhatuse liige Raul Soodla, koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikme Vahur Tõnissooga sektorit räsiva tööjõukriisi teemadel. Peagi võib olla olukord, kus piimafarmidest on puudu 400 lüpsjat ja kes siis lüpsavad ära need 21 000 lehma.

Saadet toetab Agroekspert.

Asjade internet turundajale ja EV100 Turundusidee: “Igal lapsel oma pill”

Asjade internet turundajale ja EV100 Turundusidee: “Igal lapsel oma pill”

Kuula:

Kirjeldus:
Täna on stuudios Peep Põldsamm Levikomist, kellega räägime asjade internetist ja selle võimalustest turundajate ja ettevõtjate jaoks.
Kui kaugel on asjade interneti areng Eestis ja maailmas täna?
Missugused on esimesed võimalused? Missugused on olnud katsetused?
Mida peavad ettevõtjad ja turundajad asjade internetist teadma?
Missugustesse valdkondadesse jõuab asjade internet kõige varem ja kuhu suure tõenäosusega hiljem?
Kuidas peaksid ettevõtted asjade internetti kasutusele võtma? Kas tegemist on turunduse, tootearenduse või IT teemaga? Mis tüüpi lahendusi on turule oodata?
Kuidas võiks näiteks tootmises, põllumajanduses, meedias, meditsiinis asjade internetti kasutada? Kud on oodata suurimaid muudatusi?
Kas on asjade internet põhiseid teenuseid ja lahendusi, mille jõudmises te Eesti turule kahtlete näiteks turu väiksuse vms põhjuse tõttu?