Tööandjate Keskliidu pooltund: metsa- ja puidusektor on Eesti majanduse oluline alustala

Tööandjate Keskliidu pooltund: metsa- ja puidusektor on Eesti majanduse oluline alustala

Kuula:

Kirjeldus:
Metsa- ja puidusektor on Eestis üsna pika väärtusahelaga ning sellest tulenevalt on ka mõju meie majandusele väga suur. Eestis tegeletakse nii metsakasvatuse, puidu varumise kui ka puidu väärindamisega ning seda mitmetes etappides kuni lõpptoodeteni välja. Milliseid konkreetseid näitajaid ja kasutegureid saab selles osas välja tuua ning mis on peamised murekohad?

Turismisektori püsimiseks tuleb tegutseda juba täna. Intervjuu Aivo Takise ja Maarika Honkoneniga.

Turismisektori püsimiseks tuleb tegutseda juba täna. Intervjuu Aivo Takise ja Maarika Honkoneniga.

Kuula:

Kirjeldus:
Eesti Tööandjate Keskliidu saates käisid Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Honkonen ning Estraveli juhatuse liige ja Eesti Turismifirmade Liidu asepresident Aivo Takis, kes selgitasid, mis on turismisektoris käesoleval aastal juhtunud. Lisaks räägiti riiklikest meetmetest teiste maade näidete põhjal.

Milline haridus maksab, räägib Eesti Energia juht Hando Sutter

Milline haridus maksab, räägib Eesti Energia juht Hando Sutter

Kuula:

Kirjeldus:
Stuudios on haridusest ja selle probleemidest rääkimas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja hariduse töörühma juht, tavaelus Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Ehitussektori tegemistest räägib Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Tiit Kuuli

Ehitussektori tegemistest räägib Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Tiit Kuuli.

Kuula:

Kirjeldus:
2021. aasta tõotab tulla raske, seda vägagi paljudele Eesti jaoks fundamentaalsetele majandussektoritele. Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees, ehitusettevõtja Tiit Kuuli hindab, et näiteks ehitusturu langus saab järgmisel aastal olema umbes miljard eurot, mis on ligi pool turu kogumahust, mis omakorda mõjutab otseselt enamust sektori 50 000st töötajast.

Töö ja tööjõud kriisiaegses majanduses

Töö ja tööjõud kriisiaegses majanduses by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Koroonapandeemia tõttu majandusruumis toimunud muutuste mõju on erinevatele sektoritele erinev. Viimasel ajal on debatt kaldu rändetemaatika poole, kuid probleemid tööjõuturul on palju laiemad. Kuidas leiavad eesti ettevõtted tööjõu ja eesti inimesed töö, kui peaks puhkema pandeemia teine laine? Millal loobub väheneva nõudlusega sektoris töötuks jäänud inimene töö ootamisest ja vahetab eriala? Mida saab ära teha riik ja kui palju üldse sõltub meist?

Arutelu juht:
Kalle Muuli
Osalejad:
Prof. Raul Eamets (Tartu Ülikool), Kai Realo (Eesti Tööandjate Keskliit, Circle K), Helir-Valdor Seeder (Isamaa Erakond).
Korraldaja:
Isamaa erakond

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Arto Aas vastab: mis saab pärast seda, kui kriis on majanduses laastamistööga ühele poole saanud?

6. Arto Aas vastab: mis saab pärast seda, kui kriis on majanduses laastamistööga ühele poole saanud?

Kuula:

Kirjeldus:
Aasta jagu tööandjate keskliitu juhtinud Arto Aas astub üles esmaspäeval kell 14.15 algavas otsesaates, et arutleda kriisi mõjude üle tööturule ning majandusele nii lähemas kui ka pikemaajalisemas vaates.

Eesti aastal 2100 – kas 800 000 inimest on vähe või palju?

Eesti aastal 2100 – kas 800 000 inimest on vähe või palju? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Inimarengu aruande prognooside kohaselt on Eestis aastal 2100 inimesi 800 000. Ehkki viimastel aastatel on rahvastikusaldo olnud positiivne, ei muuda see demograafide prognoosi – kui me oma perepoliitika, rändestrateegia ja tööhõive teemalisi otsuseid järgmise paari valimistsükli sees ei tee, on meid palju vähem. Küsisime mullu suvel Paides “Kuidas me kestame?” ja samal teemal toimusid ka kogukondlikud arutelud mitmekümnes kohas üle Eesti. Vaata sündinud ettepanekuid siit: kestame.rahvaalgatus.ee. Nüüd võtame kokku saadud saagi ja uurime, millised on teadmised ja eelarvamused sel teemal ning miks. Rahvastiku, rände, sündimuse ja tööhõive teemadel ringleb müüte palju ja faktiteadmisi vähe. Sellest lähtuvalt toimub arutelul ka Hans Roslingu raamatust “Faktitäitus” (“Factfullness”) inspireeritud osalusküsitlus. Roslingu viimase 10 aasta teadustöö näitab, et inimestel on loomulik tendents arvata, et maailmas on asjad hullemad, kui tegelikult ning seda hoolimata oma tegevusalast või hariduslikust taustast. Kuidas hindame rahvastikuküsimusi me ise ning millestesse mõtlemislõksudesse eneselegi teadmata kukume? Kuidas faktipõhise mõtlemise abil toetada rahvastiku kestmist? Aruteluga seotult on Paide Muusika-ja Teatrimajas avatud tunnustatud fotograaf Birgit Püve fotonäitus #kuidasmekestame, mis kujutab rahvastiku vähenemise ja vananemisega seotud muutusi Eesti inimeste argielus. Fotonäitus on sündinud koostöös Avatud Eesti Fondi, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Mainor ASi, TalTechi, Teenusmajanduse Koja, Vabaühenduste Liidu ja mitmete vabatahtlikega.

Arutelu juht: Kristi Liiva, Herman Kelomees, Maris Jõgeva, Jüri Käosaar
Osalejad: Kõik festivalil selle teema vastu huvi tundvad inimesed
Korraldaja: #kuidasmekestame algatus

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.
Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Inimvara osalusarutelu #kuidasmekestame

Inimvara osalusarutelu #kuidasmekestame by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Teadlased ennustavad Eestile lähemateks kümnenditeks rahvaarvu jätkuvat ja olulist kahanemist. Kahanev rahvaarv kujutab meie riigi harjumuspärase toimimise, keele ja kultuuri ning elukeskkonna säilimisele tõsist probleemi. Lastes demograafilistel trendidel vaikselt isevoolu minna, avastame end ühel hetkel olukorras, kus rahvastiku kahanemine muutub pöördumatuks. Täna saame veel trende muuta – seda siis, kui hakkame inimvara küsimusega teadlikult ja süstemaatiliselt tegutsema nüüd ja praegu.

Arvamusfestivalil arutleme Eesti kestma jäämisest hoolijatega rahvastikukriisi, tänaste väljakutsete ja võimalike lahenduste üle. Mida tähendab rahvastiku vähenemine riigi ja avalike teenuste ülalpidamise kontekstis? Mis saab meie majandusest, haridusest, keelest ja kultuurist? Millise elukeskkonna peame looma, et inimesed tahaksid Eestis elada, õppida, töötada ja pere luua? Millised on proovikivid ja lahendused sündimuse, rände ja tööhõive kontekstis? Tule ja too oma mõtted arutellu, milles sündinud küsimused ja ideed jõuavad õhtul festivali lõpetavasse samateemalisse parlamendierakondade esimeeste debatti!

Kasutame formaati, kus kõik osalejad saavad kaasa rääkida, probleemi erinevaid tahke ning vaateid kõrvutada, murettekitavasse piisavalt sügavuti minna ning soovitud muutusteks võimalused leida. See nõuab aega, kuid tulemuseks on läbimõeldumad ideed ja lahenduskäigud.

Arutelu juht: Maris Jõgeva koos Jane Oblika, Kristi Liiva ja Teele Nageliga.

Osalejad: Ekspertidena osalevad teiste hulgas Alis Tammur, Mihkel Servinski, Ave Lauren ja Lea Danilson-Järg.

Korraldajad: Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Tööandjate Keskliit, EAS Work In Estonia programm, Teenusmajanduse Koda, Mainor AS, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste Liit, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja mitmed vabatahtlikud.

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. Natuke on lõpus veel pahasti.