Endale lubamine on suurema jõuga kui keelamine

Endale lubamine on suurema jõuga kui keelamine

Kuula:

Kirjeldus:
Psühholoogia doktorist 3 tütre ema Eva-Maria Kangro analüüsib elu läbi oma erialaprisma. Mis on tema väikesed nipid naisena hakkama saada, kuidas olla olemas oma laste jaoks ja taskaalustada ühiskondlikke rolle. Tema jaoks on elu kui balletitund, kus iga kord tuleb teha natuke suurem pingutus nautides edasiarengu protsessi.

Eva-Maria Kangro „Vähem kallistusi – kas ka vähem hoolimist?

Ekspert eetris: Eva-Maria Kangro „Vähem kallistusi – kas ka vähem hoolimist?

Kuula:

Kirjeldus:
Saates on külas muutuste juhtimise nõustaja ja Tallinna Ülikooli psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro, kellega räägime pandeemia valguses inimsuhete muutumisest ehk kasning kuidas on kriis mõjutanud meie suhteid lähedaste, sõprade ja kolleegidega.
Kui kallistame, kätleme ning veedame vähem aega seltskonnas, kas see kõik muudab ka suhete sisu? Kas eestlased, kes on niigi kinnisemad, muutuvad veel kinnisemaks ning kuidas peaksid uue olukorraga toime tulema inimesed kultuuriruumidest, kus kallistamine ja musitamine on igapäeva lahutamatu osa?
Sellest ja kõigest muust kuuleb saates Eva-Maria Kangrolt lähemalt.

Väärarusaamad – kuidas need tekivad ja miks nad nii visad on?

Väärarusaamad – kuidas need tekivad ja miks nad nii visad on? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Ühelt poolt tõuseb maailmas aina enam fookusesse nn kodanikuteadus, mis annab inimestele võimaluse nii teadusetegemist paremini mõista kui ka sellesse panustada, näiteks andmeid kogudes. Sellises protsessis osalemine aitab teadusetegemist ja teadusliku info olemust paremini mõista. Teiselt poolt näib, et määr, mil inimesed suvalistel alustel kokku pandud infokildudest tekkinud väärarusaamu omaks võtavad ja levitavad, ei erine aegadest, mil ligipääs tõesele infole oli palju piiratum. Kiire massikommunikatsiooni ajastul, nagu ka erinevate globaalprobleemide ajastul peaks aga kaasamõtlemine ja -tegutsemine põhinema teaduspõhistel, mitte väärmõistelistel arusaamadel. Mida teadus teab mõtlemise arengust ja kas oleks tark see teadmine laiemasse arutellu kaasata? Miks on ikkagi nii tavapärane, et kaldume kiirelt ja järeldustevabalt müüte üles noppima? Millist rolli mängivad selles protsessis inimeste endi eelnevad teadmised-uskumused ja muud omadused? Kas inimesi saaks toetada selles, et nad oleksid rahulolematumad iseenda kiirelt leitud järeldustega? On teada ka, et ka haritud inimene võib mis tahes valdkonnas, milles ta ise kõrvuni sees ei ole, valeinfot uskuma jääda või kogemuspõhiseid, ent vääraid hinnanguid loopida. Arutelu väärarusaamade ja -mõistete kujunemisest lahkavad eri valdkondade eksperdid, kes püüavad leida viise, kuidas väärarusaamade kujunemist võimalikult realistlikult, kas või iseenda peal, näitlikustada.

Arutelu juht: Eva-Maria Kangro, psühholoog ja muutuste nõustaja, Miltton
Osalejad: Grete Arro (psühholoogiateadlane, Tallinna Ülikool), Andero Uusberg (psühholoogiadeadlane, Tartu Ülikool), Janno Järve (analüütik, Rakendusuuringute Keskus CentAR), Mihkel Kangur (ökoloog ja jätkusuutliku arengu dotsent, Tallinna Ülikool), Leene Korp (kommunikatsiooniinimene, Tartu Ülikool), Arko Olesk (teadusajakirjanik, Tallinna Ülikool), Anneli Talvik (perearst), Eva-Maria Kangro (psühholoog ja muutuste nõustaja, Miltton)
Korraldaja: Tallinna Ülikool, Grete Arro

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.