Juhtimislabor: Viha pole tulemuslik suhtlusvorm

Juhtimislabor: Viha pole tulemuslik suhtlusvorm by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
„Minu jaoks on kõik emotsioonid tööriistad, et elus midagi põnevat kogeda. Kui ma saan kohtuotsuse, millega ma üldse nõus ei ole, siis ma võin valida, kas ma olen pettunud, vihane või mul hakkab kahju. Ma võin viieks minutiks lasta oma emotsioonil tõusta tippu ja tunda seda, kogeda tõelist roller-coasterit, aga kui ma jätan emotsiooni sisse, siis annan ma kontrolli ära kellelegi teisele,“ ütleb vandeadvokaat Robert Sarv saates „Juhtimislabor“.

„Kui minu suhtlemise tööriistakastis on ainult haamer ehk viha, siis on väga raske probleeme lahendada. Kui keegi satub olukorda, mida ta ei oska lahendada, siis ta ründab tihti teist inimest emotsionaalselt. Ma olen kulutanud palju aega, et omandada suhtlemisoskusi, mida koolis ei õpetatud, aga mis on vajalikud elus hakkamasaamiseks,“ lisab Robert.

Saadet juhib Urmas Kamdron.

Lisaks saatele pakub sügavat mõtlemisainet raamat „Julgus mitte meeldida“, mis tugineb individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja Alfred Adleri filosoofiale.

Kooselus vallaline ehk abieluvõrdsus Eesti moodi

Kooselus vallaline ehk abieluvõrdsus Eesti moodi by Lilla agenda • A podcast on Anchor

Kuula:

Kirjeldus:
Aeg on rääkida soolisest üleminekust! Mida see üldse tähendab? Ja miks paljud transsoolised inimesed seda vajavad. Saatekülaliseks on Sara Arumetsa, filosoofia magistrant, kelle abiga uurime, kuidas näeb välja üleminek Eestis ning millest me üldse räägime, kui räägime üleminekust.

***
Episoodi salvestamisel läks saatekülalise mikrofoni heli kaduma, mistõttu tuli see taastada teiste mikrofonide kaudu. Salvestuses on kuulda taustamõminaid ja kahinaid. Täname teid kannatlikkuse eest ja loodame, et naudite seda ikkagi!
***
“Eesti trans seadusest rääkides jäi meil märkimata, et kuigi formaalselt Eesti seaduses puudub sundsteriliseerimise nõu, siis samas ei saa öelda, et Eesti meditsiinilises praktikas ei toimuks trans inimeste steriliseerimist. Nagu saates mainiti, siis Eestis on juriidilise soolise tunnustamise protsessi eeltingimuseks seatud hormoonasendusteraapia alustamine. Hormoonasendusteraapia üheks tagajärjeks on potentsiaalne viljatus.”

Meid leiad anchor.fm/LillaAgenda, Instagramis ja Facebookis
Tunnusmuusika: Eke Allikvere
Kasutatud materjalid ja lisalugemist: www.lgbt.ee/transsoolisus

Vestleme joogaõpetaja Helina Kibariga

#15 Vestleme joogaõpetaja Helina Kibariga

Kuula:

Kirjeldus:
Viieteistkümnes imeline külaline on Helina Kibar, kes kirjeldab end järgnevalt:
Jooga tuli minu ellu 2013. aastal ja algselt läbi füüsilise poole, vajadusest tasakaalustada vaimsest tööst tekkinud pingeid, mis tekitasid terviseprobleeme. Vaikselt ja märkamatult hiilis jooga minu igapäeva ning nüüdseks saanud oluline osa elust. Jooga on õpetanud mulle elu loomulikku kulgemist: igal asjal on aeg ja koht muutumiseks, aga enamasti tuleb anda endale võimalus proovida. Ühel hetkel avastad, et kõik õnnestus või kui läheb teisiti, siis ei olnudki see sinu jaoks mõeldud.

​Ma usun, et iga päev on uus algus. Isegi, kui eile ei läinud nii nagu sa planeerisid, siis võib olla see ei pidanudki nii minema. Aga sul on võimalik alati proovida uuesti, iga päev. Ma olen väga tänulik, et jooga minu ellu tuli, sest ma olen õppinud ja õpin iga päev iseennast ja inimest tervikuna paremini tundma. Mind huvitab funktsionaalne anatoomia ja meeleteadlikkuse (mindfulness) praktikad. Minu joogapraktika on voolav, sest mulle meeldib kuidas asendid ühenduvad hingamisega, keha liigub ja meel on vaikne praeguses hetkes. Tekib kergus ja usaldus ning ruum iseenda sees ja enda ümber.

Annan nii liikuvamat ja füüsilist vinyasa joogat kui ka rahulikku keha mobiilsust arendavat yin joogat. Lisaks viin läbi joogat rasedatele, taastavat joogat kui ka jooga nidrat. Koolitan treenereid, kehalise kasvatuse ja liikumisõpetajaid joogameetodite kasutamise osas liikumistundides ja treeningutel.

​Minu tunde iseloomustab kulg, voolavus, jõud ja pehmus, pakkudes väljakutseid nii kehale kui meelele. Olen õpetajana siiras, päris, empaatiline ning annan edasi seda, millesse ma ise usun ja mida ma praktiseerin.

Vestleme joogaõpetaja Liisianne Kruusmägiga

#14 Vestleme joogaõpetaja Liisianne Kruusmägiga

Kuula:

Kirjeldus:
Neljateistkümnes imeline külaline on Liisianne Kruusmägi, kes kirjeldab end järgnevalt:
Tervist väärtustav ja terviklik elustiil on olnud minu elu lahutamatuks osaks.
Joogat hakkasin aga praktiseerima umbes 10 aastat tagasi, spordiklubis. Enne seda tegelesin
16 aastat võistlustasemel rühmvõimlemisega ning olin kogenud, milliseid negatiivseid tulemusi
võib anda intensiivne ja mitteteadlik treening.
Vajadus järjepideva joogapraktika, kui keha ja meele tervendaja järele, tekkis aga peale esimese
lapse sündi. Tahtsin füüsiliselt liikuda, kuid ka meel vajas puhkust. Sõbranna soovitusel alustasin
koduste joogatundidega interneti vahendusel ajal, mil laps magas.
Sellest hetkest mõned aastad edasi liikudes jõudsin soovini hakata ise joogat edasi andma.
2015. aasta septembris läbisin oma esimese Yoga Therapy (Yin jooga) kursuse Brasiilias kogenud
õpetajate David Lurey ja Mirjam Wagneri juhendamisel. 2016. aasta märtsis tegin Vinyasa Yoga
200 RYTT joogaõpetajate baaskursuse samade õpetajate juures. Nende läbitud kursustega täitus
minu pikaaegne unistus ning täiustus visioon joogaõpetajana.
Jooga edasi andmine on minu jaoks missioonipõhine ülesanne. Kuna tegemist on väga
mitmekülgse keha-meele tööriistaga, mille mõju olen kogenud ise ning mida olen näinud ka
oma õpilastes, ei kahtle ma selle efektiivsuses hetkegi.
Jooga on muidugi ka elustiil, mille sisuks on elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu.

Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido, “Teaduse Tuhkatriinu”

See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake’i raamatu “Teadus ja vaimne praktika” eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*.

Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: “Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik.

Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile.

Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist” (lk 11).

See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri “The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought”**. Essees pealkirjaga “Goethe ja teaduslik tõde”, ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris’e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“

Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***.

Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele (“Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt,” selgitas Toomas):

1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega);
2) kujutlusvõime sisselülitamine;
3) uurimisobjekti isiklik tajumine;
4) uurimisobjektiga samastumine.

Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju,” jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks (“Richard Tarnas: “Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge.””)****

“Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole,” räägib Tarnas, “need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada.”

Sellega võibki saatesõnale punkti panna.
Head kuulamist ja vaatamist!

Vestleme joogaõpetaja Grete Sutropiga

#13 Vestleme joogaõpetaja Grete Sutropiga by Herbazen Podcast • A podcast on Anchor

Kuula:

Kirjeldus:
Kolmeteistkümnes imeline külaline on Grete Sutrop, kes kirjeldab end järgnevalt:
Mina olen Grete. Minu teadlikum teekond algas ilmselt ikkagi emakssaamisega ja seejärel enda jaoks kundalini jooga avastamisega, mis on aidanud mul jõuda järjest lähemale sellele, kes ma päriselt olen. Ma olen muidu hästi uudishimulik ja mulle meeldib avastada erinevaid praktikaid ja tehnikaid ja inimesi, aga lõppude lõpuks on kõik suunanud mind ikka selle tarkuse juurde, mis on minu enda sees. Kahtlustan, et see ongi see kõige sügavam ja põnevam allikas üldse ja mitte ainult minu puhul (aga samas sinna jõudmiseks tuleb ikka natuke väljastpoolt peegeldusi otsida). Nii et teekond jätkub ja niimoodi kihthaaval ma siin kaevun iseendasse, abiks peamiselt kundalini jooga tehnikad, minu inimesed ja iseenda taipamised.

Sel teekonnal on vahepeal minu südamest ja kirest välja kasvanud ka täiesti füüsiliselt eksisteeriv jooga- ja inspiratsioonisaal Elujõusaal, mis on olnud minu ja meie kogukonna toetav oaas, kus hoitult ja toetatult end avada ja kogeda. Ja et see oleks kohe eriti mitmekülgne teekond, on meil kaaslasteks olnud tants, jooga, laul, trummid, rõõm, sügavus, gongid, impro, loovus, naisteringid ja kõikkõikkõik muu silmi-keha-hingeavav.

Minuga ja mu abikaasaga koos on otsustanud kasvada ka kolm tütart, nii et ma ei pea muretsema, et mul sel teekonnal igav hakkab. Teadlik ja kohalolev vanemlus on aidanud mul kurssi hoida (mis ei tähenda, et vahepeal siin tormi ja möllu ja segadust poleks) ja aeg-ajalt panen miskit kirja ka oma blogis greeeete.ee (varasemad lood kirjas blogis Kolm Kleidikest).

Ühesõnaga, olen mõistnud, et minu loomulik olek on olla kulgemises ja voolamises ja usalduses ja armastuses ja elevuses, et võtta kõik vastu, mis tulla tahab.
Lisainfo: http://www.elujousaal.ee/

Vestleme joogaõpetaja Elise Schneideriga

#12 Vestleme joogaõpetaja Elise Schneideriga

Kuula:

Kirjeldus:
Kaheteistkümnes imeline külaline on Elise Schneider, kes kirjeldab end järgnevalt:
Joogaga puutusin esmakordselt kokku juba teisemeeas läbi pranajaama ja meditatsiooniharjutuste, aga sügavam huvi kasvas regulaarseks joogapraktikaks alles 2009. aastal.

Alates 2017. aasta jaanuarist olen sertifitseeritud hatha jooga õpetaja (200 RYT) ja 2018 jaanuarist ashtanga ja Vinyasa Flow õpetaja (500 RYT). Olen käinud kogemusi omandamas mitmete õpetajate juures erinevates Euroopa riikides, aga enim võlusid mind yin jooga õpetaja koolitused Sebastian Pucelle’i ja Murielle Burellier’iga, mis keskendusid yin jooga anatoomiale ja meridiaanidele. Mulle meeldib oma tunde täiendada jooga nidraga ja leian, et yin tunnid sobivad selleks eriti hästi Tänu hatha ja yin joogale olen leidnud läbimõeldud tasakaalu oma joogapraktikas ja tahaksin seda ka oma õpilastega jagada.

Käesoleva aasta jaanuaris avasin Bindu Joogastuudio Tartu vanalinnas.
https://www.bindujooga.com/

Instagram: @schneider.elise

NIETZSCHE

NIETZSCHE

Kuula:

Kirjeldus:
SAATES ON JAANUS SOOVÄLI Kuidas mõjutas Friedrich Wilhelm Nietzsche 20. saj filosoofiat? Mis inspireeris Nietzschet oma mõtteviisi kujundama? Mida tähendab “Jumal on surnud” ja miks on see mõte oluline? Mis on Nietzsche tähtsus Eesti kultuuriloos? Nende ja paljude teiste Nietzschega seotud küsimuste üle arutleb Tartu Ülikooli Eesti mõtteloo teadur Jaanus Sooväli.

TAOISM – Zhuangzi

TAOISM – Zhuangzi

Kuula:

Kirjeldus:
SAATES ON MARGUS OTT Taoism on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus, mille järgi peab inimene elama kooskõlas dao’ga. Seda peetakse konfutsianismi ja budismi kõrval üheks kolmest Hiina „tõelisest õpetusest“, millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taoismi üheks vähem tuntud alustekstiks on „Zhuangzi“. „Zhuangzi“ on erinevatel aegadel kirja pandud lugude ja filosoofiliste arutluste antoloogia. See koosneb 33 peatükist, mis jagunevad kolme tsüklisse: I Sisemised peatükid, II Välimised peatükid ja III Segapeatükid. Eesti keeles on ilmunud 1989. Loomingu Raamatukogus „Zhuangzi“ 3. esimest peatükki, mille tõlkijaks on Jaan Kaplinski ning Margus Oti poolt tõlgitud „22 peatükk“. Antud podcastis tulebki jutuks „Zhuangzi“ ajalooline taust ning põhjus, miks seda eesti keeles tervikuna ilmunud pole. Samuti peatutakse põgusalt mõnel üksikul „Zhuangzi“ teoses esineval teemal nagu loomulikkus, kulg, taoistlik surelikkuse ja emotsioonide käsitlus ning see, kuidas need võiks erineda budismist.

Vestleme joogaõpetaja Triinu Jõhvega

#11 Vestleme joogaõpetaja Triinu Jõhvega

Kuula:

Kirjeldus:
Üheteistkümnes imeline külaline on Triinu Jõhve. Joogaõpetaja ja õpilane, Aurora Yoga Studio asutaja, vaimsete praktikate huviline ja disainer.

„Jooga ning teiste vaimsete praktikatega tegelemine on aidanud mul saada iseendaga lähemalt tuttavaks ning andnud üha enam julgust olla see, kes ma olen ja tegeleda sellega mida armastan. Kindlasti on erinevad joogastiilid minu jaoks ka eneseväljendus, mis pakub võimalust nii füüsiliselt, kui vaimselt areneda, mängida, rõõmustada, lennata, kompida piire ja neid ületada! Suur rõõm on joogaga tegeleda ning seda ka teistega jagada. Nii tore on näha, kuidas joogapraktika inimestele sära silmadesse toob.”

Aurora Yoga Studio asutaja, Triinu, on läbinud Yoga Alliance’i vinyasa jooga treenerikoolituse, õppinud yin joogat erinevate õpetajate käe all ning on Yoga Alliance poolt sertifitseeritud embodied yin jooga õpetaja. Ta on õppinud ja praktiseerinud akrojoogat nii iseseisvalt, kui ka erinevate õpetajate käe all. Hetkel on Triinul käsil rasedate jooga õpingud. Ta on juhendanud erinevaid joogaalaseid tunde alates 2015 aasta algusest nii täiskasvanutele, noortele, kui ka lastele.

Enne täielikult joogamaailma sukeldumist on Triinu õppinud Eesti Kunstiakadeemias moedisaini, Eesti moeettevõtetes disaineri ametit pidanud ning erinevates koolides selleteemalisi tunde juhendanud.

“Minu jaoks on kunst, disain ja jooga mingis mõttes väga sarnased – see on loominguline protsess, eneseväljendus ja vahend nii enda, kui teiste elu kvaliteedi parendamiseks.”

Ta on õppinud ka Tai massaaži Alar Krautmani Terviseakadeemias, Reikit, Meta -EFT tehnikat nii Kreet Rosina, kui ka Tron Engeri juhendamisel.

Triinuga rändate rahulikus yin joogas, aktiivses vinyasas ning kõrgel õhus mängulises partnerjoogas ja akrojoogas.

Lisainfo: https://www.aurorayoga.ee/
Instagram @triinujhve