Kaire Kaur Daniel ja kasvatusteadlane Tiiu Kuurme koduõppest

Ööülikool. Kaire Kaur Daniel ja kasvatusteadlane Tiiu Kuurme koduõppest

Kuula:

Kirjeldus:
Haridusest ja haritusest, vabadusest, usaldusest enda tarkusesse ja iseendasse. Vabadus olla mina ise, vabadus ning oskus kasutada oma mõistust ilma teiste käskude ja keeldudeta, teha ise valikud ja otsused ning nende eest ka vastutada.

kõik peaksid elus pool aastat klienditeenindajana töötama

kõik peaksid elus pool aastat klienditeenindajana töötama

Kuula:

Kirjeldus:
Seekord Päevapokaalis räägime veidi rahast ja elukvaliteedist, mida selle omamine pakub. Veel käsitleme tudengielu, haridust, enesemüümist ja seda, millised kliendid on öövastavad ning kuidas klienditeenindajad ennast tegelikult rumalate klientidega tegeledes tunnevad. Kindlasti oli midagi veel, aga noh, midagi jäägu üllatuseks ka.
Muide – 69. episood on põhjusega seksiteemaline, seega saatke meie sotsiaalmeediakanalitesse oma küsimusi. ETTEVAATUST: me ka vastame neile!

Teadlik tarbimine – uus argipäev!

#19 teadlik tarbimine: “Teadlik tarbimine – uus argipäev!”

Kuula:

Kirjeldus:
Saates on külas MTÜ Mondost Aliine Lotman ja Teeviit venekeelse suuna tiimijuht Elizaveta Cheremisina. Saates räägitakse teadlikust tarbimisest ning kuidas me ise igapäevaselt saame teha otsuseid selleks, et keskkonda hoida. Külalistega vestleb Kristina Laurits.

Saates räägime:
– Teadlikust tarbimisest
– Kuidas vähendada toidu raiskamist ja prügi igapäevaselt?
– Kuidas taaskasutada?

Juhul kui soovid ka edaspidi saada infot Teeviit tegemiste kohta ja värskemate podcastide kohta, siis liitu infokirjaga: https://www.teeviit.ee/liitu-infokirjaga/

Kui tahad Teeviida tegemistega rohkem kursis olla, siis külasta meid Facebookis ja Instagramis.

Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Kuidas leida õige asi, mida õppida?

Kuidas leida õige asi, mida õppida?

Kuula:

Kirjeldus:
„Sa võid olla ükskõik, kes sa tahad – su ainukeseks takistuseks oled ise. Mingeid piiranguid ei ole,“julgustab Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Helina Meier mitte loobuda mõttest minna kõrgkooli.

Kas väikeenergeetikasse on peidetud meie tulevik?

Innovaatika #26: kas väikeenergeetikasse on peidetud meie tulevik? by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Kevad tähistab haridusmaastikul lõpueksameid ja sisseastumiskatseid. Kuid enne kõike seda on vaja jõuda selgusele, mida on üldse huvi ja soov edasi õppida, millega oma elu siduda. Eesti Maaülikooli juurde kuuluvas tehnikainstituudis antava inseneriharidusega võib minna maailma vallutama. Vaatame lähemalt energeetikaalast haridust.

„Maaülikoolis antakse ühelt poolt äärmiselt klassikalist inseneriharidust, selle teooriast praktikani. Meie juures õpivad inimesed, keda huvitab see, kuidas maailm töötab, mismoodi seda kõike veelgi paremini tööle panna ja mida uut veel võiks olla vaja välja mõelda. Mis meid aga eristab, on see, et meie suund on alati pigem ökoloogilise, rohelist mõtlemist järgiva hariduse poole. See, et me oleme maaülikool, ei tähenda otseselt seda, et õpime vaid traktoreid või farmienergeetikat, kuid kaldus selles suunas oleme,” räägib Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi energiakasutuse õppetooli lektor Erkki Jõgi.

Lektor lisab, et tema alal ehk energeetikas on üldse hetkel kuumimaks sõnaks kliimaneutraalsus, ökoloogilisus. See aga tähendab seda, et otsitakse viise, kuidas toota aina rohelisemalt nii elektrit kui ka soojust. Suurimaks väljakutseks on leiutada uusi viise energia tõhusamaks ülekandeks või levitamiseks.

„Toon ühe näite: Hiinas ehitatakse hetkel suuri ja võimsaid, puhast energiat andvaid hüdroelektrijaamu. Need jaamad asuvad aga suurtel jõgedel, mis omakorda asuvad mägedes ehk tuhandete kilomeetrite kaugusel tarbijatest Pekingis ja Shanghais. Nii ongi hetkel suurim töö käimas just uute liinide väljatöötamiseks ja ehitamiseks, millega saaks väikeste kadudega selle energia inimesteni tuua. Väga laiaspektriline valdkond, kus on rakendust piltlikult igavikuks,” räägib Jõgi.

Teine valdkond, mis on tõusmas ja mis on olulisust kogumas, on väikeenergeetika ehk lokaalsed, kogukondlikud, linnaosi, küla või ka ühte majapidamist varustavad lahendused. Olgu need siis tuult, päikest või mõnda muud lahendust ära kasutavad.

„Suurenergeetika jääb alati olema. Eesti puhul siis põlevkivienergeetika, tulevikus kindlasti räägitakse ka tuumaenergiast. Aga see ei tähenda, et iga inimene või inimeste grupp ei võiks ise olla energia tootja, seda siis väga konkreetselt enda vajaduste katmiseks. See on valdkond, mis areneb ja kus on palju põnevat tulemas,” selgitab Jõgi.

Stuudios käis Eesti Maaülikooli pakutavast inseneriharidusest lähemalt rääkimas ülikooli tehnikainstituudi energiakasutuse õppetooli lektor Erkki Jõgi. Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressile innovaatika@ekspressmeedia.ee.

Kooli vali õppekava, mitte korruste arvu või uhkete klaaspindade järgi!

Kooli vali õppekava, mitte korruste arvu või uhkete klaaspindade järgi!

Kuula:

Kirjeldus:
Just seda soovitab TalTechi podcast’i külaline, majandusteaduskonna rakendusliku majandusteaduse õppekava vilistlane Kristjan Tamla, meenutades saates nii oma tudengipõlve kui karjäärikäike.

Insenere on maailmale vaja, et maailm õigesti töötaks

Innovaatika #24: insenere on maailmale vaja, et maailm õigesti töötaks by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Eesti Maaülikool ootab uueks õppeaastaks jälle uusi kirglikke inimesi insenerideks õppima, üks valik on võtta fookuseks näiteks biotehnoloogiad. Sellise haridusega inseneridel on tööpõld lai ja pikk, sest neid inimesi, kes oskaksid maailma töös hoida, on vaja nii vabrikutes, farmides kui ka IT-ettevõtetes.

Kevad tähistab aga haridusmaastikul lõpueksameid ja sisseastumiskatseid. Kuid enne kõike seda on vaja jõuda selgusele, mida on üldse huvi ja soov edasi õppida, millega oma elu siduda. Räägimegi kahe Eesti Maaülikooli teadlase ja lektoriga, miks peaks valima just maaülikooli ja insenerihariduse, milline on inseneri koht ühiskonnas ja mida saab maaülikoolis õpituga pihta hakata. Edukad ühiskonnad ja majandused toimivad paljuski insenerielukutse esindajate peal.

„Ülikooli roll ühiskonnas on lihtsustatult kolmetahuline: esiteks teaduse tegemine, siis järgmise põlvkonna õpetamine, ja kolmandaks ühiskonnale (näiteks ettevõtetele) suunatud teenuste pakkumine. Meie, eriti minu profiil on keskendunud viimasele kahele: õpetamisele ja ülikooli poolt pakutavate teenuste korraldamisele. Oluline ju on, et tehtav teadus ja väljaõpetatud inimesed leiaksid rakendust õigetes kohtades. Kuid ka see, et me koolitaksime neid inimesi, keda reaalselt vaja on,” räägib maaülikooli õppejõud Tõnu Leemet.

Maaülikooli lektor Marten Madissoo lisab, et inseneriks olemine on lisaks haridusele ka mõtlemisviis, suhtumine. „Meid huvitab, kuidas asjad toimivad, kuidas neid paremaks teha ja ühiskonna hüvanguks rakendada. Meie õpetamegi seda, millest maailm koosneb, kuidas asjad omavahel suhestuvad ja käituvad. Teeme seda nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Meil on oma labor, kus teeme asjad, mida teoorias õpime, kõik ka praktiliselt läbi. Pole palju kohti, kus noored saavad näiteks uurida veerand miljonit eurot maksavaid masinaid, meil on vahel sellised traktorid laboris olemas,” lisab lektor.

Stuudios käisid Eesti Maaülikooli pakutavast inseneriharidusest lähemalt rääkimas ülikooli tehnikainstituudi mõõtetehnika teadur, õppejõud Tõnu Leemet ning hüdraulika ja pneumaatika lektor Marten Madissoo. Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressil innovaatika@ekspressmeedia.ee.

Kätlin Tanin ja Silja Järve: Meeskond kui jõujaam? Ilona Sillak ja Maili Liinev

#95 Kätlin Tanin ja Silja Järve: Meeskond kui jõujaam? Ilona Sillak ja Maili Liinev by Õpime koos

Kuula:

Kirjeldus:
Täna kuuled väljakutse „Õpime koos taskuhäälingut tegema“ esimest saadet. See on üleskutse kõikidele haridussõpradele, kes on mõelnud, et tahaks ka ja on valmis taskuhäälingu tegemist proovima. Juhendame sind sinu esimese saate valmimisel ja jagame seda „Õpime koos“ platvormil.

Esimesteks osalejateks on lasteaednikud Kätlin Tanin ja Silja Järve, kes on loonud alushariduse taskuhäälingu „Kes aias? Mis aias?“. Kätlini ja Silja saatekülalisteks on inspireerivad nõustamis- ja koolitusettevõtte Hooling loojad, juhid ja lasteaednikud Ilona Sillak ja Maili Liinev. Teemadering keerleb ümber meeskonnatöö lasteaias. Külalised jagavad nippe, mõtteid ja võtteid edukast koostööst ja enesehoolingust. Koos leitakse vastus väljendile: meeskond kui jõujaam?

00:00 Sissejuhatus
00:54 Kätlini ja Silja tutvustus
05:50 Väljakutses osalemise põhjus
10:28 Väljakutse raskused ja üllatused
16:29 Soovitus sõbrale või vaenlasele
19:37 Taskuhääling „Kes aias? Mis aias?“
24:22 Head soovid ja uus väljakutse
25:40 “Kõll” + sissejuhatus
26:25​ Saatekülaliste teekond alusharidusse.
29:45​ Kaua olite õpetajad ja mis sai edasi?
33:12​ Mis on hooling ja kellele suunatud? Mõiste tähendus.
36:00​ Seitse aastat Hoolingut, isiklik areng ja meeskonnatöö algus.
38:26​ Hooling organisatsioonikultuuris, meeskonnas ja õpetajal enda suhtes. Millest alustada?
40:48​ Juhi tegutsemine, et oleks meeskonnas hoolingut. Esmased asjad, mis peaks organisatsioonis olemas olema?
43:09 Kuidas tekib meeskonnas õhinapõhisus? Ühisüritused.
45:46​ Veel võimalusi juhile, et toetada organisatsiooni? Koosolekud.
48:24 Mis on supervisioon ehk töönõustamine. Kuidas toetab hoolingut?
49:53​ Kuidas saab õpetaja tegeleda enesehoolinguga. Hooling kui esmaabi. Läbipõlemine. Nippe enesehoolinguks õpetajale. Piirid. Infovahetus. Tagasiside. Probleemide lahendamine. Rituaalid.
56:40​ “Kirss tordil” – 1938. aasta lasteaednike ametivanne. August
Kuks soovis lasteaednike perele tunnustust. Esimesed Eesti Vabariigi kõrgeima tunnustuse pälvinud lasteaednikud Martha Kiviväli ja Marta Kärmu.
59:10 Võimalused, et õpetaja saab järgida ja tegeleda hoolinguga? Pidepunktid. Aeg. Kohvipaus. Söömine tööpostil.
1:03:47​ Mis on Teie jaoks lapsest lähtuv kasvatus?
1:07:08​ Kas on vaja õpetajal vabal ajal veel tegeleda eriala edendamisega? Liitude tähtsus ja vajalikkus.
1:09.13​ Saatejuhtide kokkuvõte ja tänusõnad.
1:10:52​ “Kõll” ja lõpusõnad.
1:11:25 Karini ja Signe kokkuvõte

Hooling https://www.hooling.ee/​

“Kes aias? Mis aias?”
Kuula: https://linktr.ee/KesMisAias?​
Jälgi: https://www.facebook.com/KesMisAias

“Õpime koos”
Kuula:
YouTube: https://bit.ly/327qt5V
Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO
Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY
Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri
Jälgi:
Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/
Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos
Toeta:
www.patreon.com/opimekoos

Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Õppetund. Andragoogid: ennastjuhtivaks õppijaks ei saa niisama hakata

29.04.21 Õppetund. Andragoogid: ennastjuhtivaks õppijaks ei saa niisama hakata

Kuula:

Kirjeldus:
Saates „Õppetundˮ tuleb andragoogika taustaga spetsialistidega juttu sellest, miks on täiskasvanuõpe kasulik personalijuhi, tippjuhi ja koolitaja seisukohast.
Külas on Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link, Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi ning Aeternumi koolitaja ja konsultant Kati Tikenberg. Saate võtab kokku EPALE saadik Piret Maiberg-Nõu.
Link jagab, kuidas on andragoogika aidanud inimeste juhtimisel, tippjuhiks saamisel ja õppeasutuse töö korraldamisel. Teemägi võtab aga kokku selle, kuidas aitab andragoogika personalijuhi töös ning kuidas on see olnud kasulik juhtide ja spetsialistide arengu toetamisel. Tikenberg aga avab, mida annab andragoogiline haridus koolitajale ja õppijatele.
Saadet juhib Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller.

Karin London. Ime on see, kui inimene suudab elu õnnelikult ära elada

#36 Ausad Naised – “Karin London. Ime on see, kui inimene suudab elu õnnelikult ära elada.” by Ausad Naised

Kuula:

Kirjeldus:
Vau, vau, vau! 😍

Ausad Naised käisid seekord külas Karin Londonil, kes on terapeut, konstellöör, koolitaja, superviisor ja coach.

Karin on visa, õpihimuline ja julge naine, kelle teadmistepagas ei mahu kindlasti ühte linna ära. 🤩 Tal on erapedikoogiga haridus, mille järgselt alustas psühhoteraapia õpinguid psühhodraama alal, millele omakorda lisandusid NLP, pereteraapia, pere- ja organisatsiooni konstellatsioonide õpingud. Ta on koolitanud nii lastekodude, koolide juhte ja meeskondi sotstöötajaid…

Saade tuli reaalne, silmiavav ja südamlik. Karin ei pea end esoteerika ja vaimse maailma praktikate harrastajaks, misõttu arutasime seekord teemasid lahti hoopis teise nurga alt! Karin avas meile meeletult võimast konstellatsiooni-maailma, rääkisime trauma olemusest ning psüühikast, tervemisest ja uskumustest. Näiteid sai toodud ehtsatest kogemustest ja lugudest. ✨