Insenere on maailmale vaja, et maailm õigesti töötaks

Innovaatika #24: insenere on maailmale vaja, et maailm õigesti töötaks by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Eesti Maaülikool ootab uueks õppeaastaks jälle uusi kirglikke inimesi insenerideks õppima, üks valik on võtta fookuseks näiteks biotehnoloogiad. Sellise haridusega inseneridel on tööpõld lai ja pikk, sest neid inimesi, kes oskaksid maailma töös hoida, on vaja nii vabrikutes, farmides kui ka IT-ettevõtetes.

Kevad tähistab aga haridusmaastikul lõpueksameid ja sisseastumiskatseid. Kuid enne kõike seda on vaja jõuda selgusele, mida on üldse huvi ja soov edasi õppida, millega oma elu siduda. Räägimegi kahe Eesti Maaülikooli teadlase ja lektoriga, miks peaks valima just maaülikooli ja insenerihariduse, milline on inseneri koht ühiskonnas ja mida saab maaülikoolis õpituga pihta hakata. Edukad ühiskonnad ja majandused toimivad paljuski insenerielukutse esindajate peal.

„Ülikooli roll ühiskonnas on lihtsustatult kolmetahuline: esiteks teaduse tegemine, siis järgmise põlvkonna õpetamine, ja kolmandaks ühiskonnale (näiteks ettevõtetele) suunatud teenuste pakkumine. Meie, eriti minu profiil on keskendunud viimasele kahele: õpetamisele ja ülikooli poolt pakutavate teenuste korraldamisele. Oluline ju on, et tehtav teadus ja väljaõpetatud inimesed leiaksid rakendust õigetes kohtades. Kuid ka see, et me koolitaksime neid inimesi, keda reaalselt vaja on,” räägib maaülikooli õppejõud Tõnu Leemet.

Maaülikooli lektor Marten Madissoo lisab, et inseneriks olemine on lisaks haridusele ka mõtlemisviis, suhtumine. „Meid huvitab, kuidas asjad toimivad, kuidas neid paremaks teha ja ühiskonna hüvanguks rakendada. Meie õpetamegi seda, millest maailm koosneb, kuidas asjad omavahel suhestuvad ja käituvad. Teeme seda nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Meil on oma labor, kus teeme asjad, mida teoorias õpime, kõik ka praktiliselt läbi. Pole palju kohti, kus noored saavad näiteks uurida veerand miljonit eurot maksavaid masinaid, meil on vahel sellised traktorid laboris olemas,” lisab lektor.

Stuudios käisid Eesti Maaülikooli pakutavast inseneriharidusest lähemalt rääkimas ülikooli tehnikainstituudi mõõtetehnika teadur, õppejõud Tõnu Leemet ning hüdraulika ja pneumaatika lektor Marten Madissoo. Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressil innovaatika@ekspressmeedia.ee.

Haridusportaal Miksike, Mihkel Pilv

#71 Haridusportaal Miksike, Mihkel Pilv

Kuula:

Kirjeldus:
Klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi õpivad koos taskuhäälingu loomist.

Saade on salvestatud 25.06.2019

Meie tänane saatekülaline on haridustegelane Mihkel Pilv ning teemaks haridusportaal Miksike. Uurime Mihkli käest enam kui kahekümne aasta tagust Miksikese sünnilugu ja tänapäeva võimalusi ning rändame koos tuleviku haridusmaastikul.

00:24 Miksikese sünnilugu
03:35 kust tuli idee luua internetti haridusportaal
07:52 muutustega toimetulek
19:14 online koduõpe
32:27 koduriiki tagasipöörduvad õpilased
34:51 Miksikese võimalused
37:47 haridusportaalide rahaline toetus
45:17 Mihkli visioon tuleviku haridusmaastikust
49:15 online abiõpetaja idee
55:08 võõrkeelne Miksike
56:49 Karini kogemus Miksikesega
59:27 Miksikese õpetaja

Miksike
https://www.miksike.ee/

“Õpime koos”
Instagram www.instagram.com/opimekoos
Facebook www.facebook.com/opimekoos
YouTube http://bit.ly/2Sn8GU7
Podcastid.ee https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/

Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.