Stuudios noor talent ja tema treener, keda on kunagi võrreldud isegi Jaan Kirsipuuga

28. Stuudios noor talent ja tema treener, keda on kunagi võrreldud isegi Jaan Kirsipuuga by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Kuigi ilmad on sellised, et jalgrattaga väga enam välja ei kipu, siis jutte jalgrattasõidust räägime jätkuvalt. Podcasti “Jalgrattapalavik” novembrikuu viimases saates pajatavad lugusid Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi treener Caspar Austa ning tema tuntuim õpilane, Euroopa noorte olümpiafestivali kahekordne kullavõitja Madis Mihkels.

Oleme juttudega nii tänases päevas kui ka paarikümne aasta tagustes aegades. Meenutame näiteks, kuidas Caspar Austa paugutas 2000. aastal juunioride Rahutuuril, kus teenis grupifinišites koguni kolm etapivõitu ja rahvusvahelised portaalid hakkasid teda võrdlema toona profileeris eredalt silma paistnud Jaan Kirsipuuga. Aga… elvalasel täiskasvanute hulgas tähelendu ei tulnud. Miks?

Caspar Austa ja Madis Mihkelsi koostöö kestab juba üheksa aastat. Väikese poisina sattus Madis kohe Caspari käe alla ja tänaseks on selge, et sportlikus plaanis on tegemist teemantiga. Sealt võib tulla mida iganes, nagu kunagi öeldi ka Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti kohta. Huvitav on kuulata Madise enda mõtteid nii olevikust kui tulevikust. Millised eesmärgid on sihikul ja milliste sammudega on plaan maailma tippu jõuda?

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Stuudios mees, kes ilma teinud koos Pikkuusiga ja olnud ajaloolisel MM-il koondise peatreener

21. Stuudios mees, kes ilma teinud koos Pikkuusiga ja olnud ajaloolisel MM-il koondise peatreener by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Jalgrattapalaviku podcasti esimese katsetuse, viiekuulise tõestamiste perioodi lõpetab pikk ja muljete rohke vestlus jalgrattatreeneri Ado Heinaga.

Mida kõike tema silmad näinud on! Juba 1973. aastal hullutas Ado Hein Tallinna velotrekil rahvamasse koos Aavo Pikkuusiga. Hilisemalt oli ta mitu hooaega Nõukogude Liidu trekikoondise kandidaat, sõites esimese eestlasena 4 km individuaalset jälitust alla viie minuti.

Treeneritööd alustas Tartus kui läks õppima ülikooli. Perioodil 1988 – 1992 oli Vello Ainsalu kõrval Eesti maanteekoondise treener, mil õnnestus kogeda tõelist professionaalsust. Toonast koondist võiks nii sõitjate taseme kui taustajõudude rohkuselt vabalt võrrelda praeguste prokontinentaalsete profitiimidega.

1997. aasta MM-il Hispaanias San Sebastianis oli Ado Hein Eesti maanteekoondise peatreener ja nendelt maailmameistrivõistlustelt pärineb taasiseseisvuse perioodi Eesti ainus maanteesõidu MM-i medal. Juunioride grupisõidus sai pronksi Margus Salumets. Meenutame, räägime tausta ja põikame ka proffide grupisõidu juurde, kus Lauri Aus oli seitsmes.

Alates 2002. aastast on Hein töötanud treenerina Kalevi Jalgrattakoolis. Uurisin, kas tänapäeva noored on teistsugused kui nõukogude aja lapsed ja kui palju peab treeneris olema inimlikkust, et õpilased spordis kõvade tulemusteni jõuaks? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Euroopa meistri seiklused: mis juhtus aastate eest Hiinas ja Malaisias? EM-il ässadega jooksus

20. Euroopa meistri seiklused: mis juhtus aastate eest Hiinas ja Malaisias? EM-il ässadega jooksus

Kuula:

Kirjeldus:
“Jalgrattapalaviku” podcasti maikuu eelviimases saates jagab kuulajatega lugusid kahekordne tiitlivõistluste medalimees Peeter Pruus. Maastikurattamaratoni Euroopa meister aastat 2016 ja pronks aastast 2019.

Hiline jalgrattasporti jõudja, veel keskkoolis tegeles Pruus Raplas jalgpallimänguga. Oli madalamate liigade mees. Seejärel läks Tartusse Eesti Maaülikooli ja alles ülikooli lõpetamise järel pühendus 100-protsenti rattasõidule. Võistles aastaid maanteel, enne kui keskendus täielikult maastikurattamaratonidele, milles jõudnud tänaseks Euroopa tippmeeste hulka. Maratonide MM-ilt veel medal puudub, aga küll see tuleb. Vanust 30, jõuab kihutada veel mitmeid hooaegasid.

Ühtlasi on Pruus varumees Tokyo olümpiale. Kunagi ei tea, mis saatus võib kätte mängida. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Tokyo olümpia, hoia alt! Sihikindlus, treeneri usk ja otsustusvabadus on viinud imelise tõusuni

19. Tokyo olümpia, hoia alt! Sihikindlus, treeneri usk ja otsustusvabadus on viinud imelise tõusuni by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Kaugelt Hispaaniast, skype’i vahendusel, käis “Jalgrattapalaviku” podcastil külas Janika Lõiv.

Peadpööritava edulooga XCO (maastikuratta olümpiakrossi) sõitja. Viimase kahe aastaga on Lõiv tõusnud maailma edetabeli neljandast sajast maailma TOP-15 maastikuratturi hulka. Arutleme, mis on selle imelise tõusu taga.

Püsimatu ja teotahteline nääpsuke eestlanna alustas jalgrattaspordiga tõsisemalt alles 2016. aastal, vanuses 26! Mõistagi oli sportlik põhi all, ent jalgrattasport oli ikkagi uus ala. Läks abikaasa Urmase õhutusel treener Karmen Reinpõllu jutule ja ütles, et tahab jõuda nelja aasta pärast olümpiale. On valmis täiega panustama… aga ega ta isegi sel hetkel veel uskunud, et olümpia on reaalne. Ent võimatu on saamas teoks, kui Tokyo olümpia ikka toimub.

Alates oktoobrist on Lõiv viibinud järjepidevalt Hispaanias. Sama mudelit on ta kasutanud juba mitu aastat. Sügisel läheb ja alles kevadel tuleb koju tagasi. Treeningtingimused võrreldes Eestiga on hoopis teine tera – mäed, soe kliima ja vaheldusrikkus. Ka see on loonud soodsa pinnase arenguhüppeks.

Lõiv ei ole seniajani liitunud ühegi profitiimiga, mis on teadlik valik ning ta sõidab võistlustel Hawaii Expressi särgis. Räägime, miks see nii on ja kui kõrged eesmärgid silme ees ikkagi terendavad. Eesti Olümpiakomitee inimesed võiks endale teha märkmeid ja linnukesi, et Jaapanis midagi tõlkes kaduma ei läheks. Äärmiselt huvitav vestlus, soovitame kuulamiseks ka teiste alade tegijatele. Saatejuhiks Ivar Jurtšenko.

Mihkel Räim teab omast käest: “Nii nagu boss ütleb, nii on!”, MM-il lipsas käest supertulemus

18. Mihkel Räim teab omast käest: “Nii nagu boss ütleb, nii on!”, MM-il lipsas käest supertulemus by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Podcastil “Jalgrattapalavik” käisid maikuu esimeses saates virtuaalselt külas kaks saarlast, isa ja poeg, Riho ja Mihkel Räim.

Riho sai nooruses jalgrattapisiku olümpiavõitja Aavo Pikkuusi sõitudele kaasa elades, Mihkel otseloomulikult oma isalt. Ega see nüüd päris nii polnud, et sündis ja rattur valmis, aga lõpuks sisse tallatud rajale ta ikkagi sattus. Mis sest, et eelnevalt tegi Mihkel ka teisi spordialasid, näiteks judot ja kergejõustikku.

Kuni 2015. aastani oli pere kõige kõvem rattamees Riho. Taskus Nõukogude Liidu meistersportlase nimetus ja 1992. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe 70 km meeskonnasõidus. Nooremad mehed võivad end roheliseks punnitada, aga meistersportlase tiitlit tänapäeval enam välja ei võlu. Küll teenis Mihkel 2016. aastal oma esimese täiskasvanute Eesti meistrikulla, MM-il Richmondis oli käeulatuses supertulemus.

Räägime nii nendel teemadel kui ka paljust muust. Näiteks ülemaailmsetest Saarte Mängudest, millega Räimedel on pajatada mitu legendaarset lugu. Üle lombi vestlust veab Ivar Jurtšenko. Jutuajamine salvestati 1. mail.

Saaremaa velotuuril “taksot” sõitnud raudmees: suur tänu ratturitele, kes mind ära kannatasid

17. Saaremaa velotuuril “taksot” sõitnud raudmees: suur tänu ratturitele, kes mind ära kannatasid by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Podcasti “Jalgrattapalavik” külaline, raudmees Ain-Alar Juhanson meenutab koomilisi seiku Saaremaa velotuuridelt, kus ta käis triatlonivõistlusteks kilomeetreid kogumas.

“Ma võisin kiirusega 45 km/h sõita, aga kui vahepeal oli vaja pann 60-ga, siis minul neid käike polnud. Sõitsin 45-ga edasi, niikaua kui grupile uuesti sappa jõudsin. See oli äge vaatepilt. Kõik teadsid juba, et kui nad juhtumisi grupist maha jäävad, siis seljatagant tuleb üks takso ja viib nad gruppi tagasi,” muheleb Juhanson vanu aegu meenutades.

Paidest pärit poisi jaoks algas sporditee aga suusatamisest, noorukese Ain-Alari suureks iidoliks oli Gunde Svan. Sealt edasi tuli triatlon ja 2008. aastal Hawaii Ironmani 13. koht. Maailmatase. Tänasel päeval on Ain-Alar maailmatasemel võistluste korraldaja. Triatloni kõrvale mahub ka jalgrattasport, Gran Fondo Estonia sõitudega. Kõikidest eelpool loetletud eluetappidest on juttu ka podcastis, vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Toomas Kirsipuu: rattapisik on nagu herpes, kui see on kehas olemas, lööb ta millalgi taas välja

16. Toomas Kirsipuu: rattapisik on nagu herpes, kui see on kehas olemas, lööb ta millalgi taas välja

Kuula:

Kirjeldus:
Inimesed, kes on Eesti jalgrattaspordi käekäiguga kursis juba aastakümneid teavad Toomas Kirsipuu nime une pealt. Noorematel rattahuvilistel avaneb võimalus Toomasega tutvuda podcasti “Jalgrattapalavik” vahendusel.

Endine tippsportlane. 1985. aastal käis NSV Liidu koondisega MM-il ja kuulus Eesti parima võistkonna ridadesse (100 km meeskonnasõidu nelik). 1989. aastal pääses elukutseliseks, Hispaania klubisse Kelme. Koos Riho Suuna ja Arvi Tammesaluga. Seda aega meenutame. Ka seetõttu, et sel nädalal ilmub müügilettidele raamat Eesti ratturite vägitegudest 1980ndatel. Mahukas teos kannab nime “Inimene või masin? Riho Suun ja suurmeistrite plejaad”.

Räägime jalgrattaspordi üleüldisest olukorrast maailmas ning UCI ulmelisest kavast seoses võistluskalendriga. Lisaks peatume Toomase vingel hobil. Igaüks säärase asjaga hakkama ei saa! Podcasti veab Ivar Jurtšenko.

Euroopa meister Allan Oras: saatuse karvane käsi, unelmate kaks kuud, Moomoo bränd ja … lilled

15. Euroopa meister Allan Oras: saatuse karvane käsi, unelmate kaks kuud, Moomoo bränd ja … lilled by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Stuudios on kaduma läinud ujuja, Tartust. Eks samasuguseid ole ennegi olnud, aga tema on Eestis ainus, kes jõudnud hilisemalt jalgrattaspordis Euroopa meistritiitlini. Jutt käib Allan Orasest, praegusest ärimehest, Moomoo spordiriiete brändi loojast.

Jalgrattaga sina peal alates 1988. aastast. Taasiseseisvumise esimesel kümnendil võistles amatöörina Prantsusmaal ja Itaalias. Aastatuhande vahetusel oli lähedal profiks saamisele, aga saatuse karvane käsi tuli vahele. Kuidas? Oras räägib südamelt kõik ära.

2000. aastatel oli tõsist sporditegemist korduvalt maha jätmas, aga kuidagi ootamatult pääses jälle rongile tagasi. Konkreetse kriipsu tõmbas alla alles 2012. aastal kui oli 36. Kõigest aasta hiljem pani kõik ühele kaardile, lõi firma, mis hakkas tootma spordi- ja eelkõige jalgrattarõivaid. See on olnud huvitav ja värvikas teekond. Külalisega vestleb saatejuht Ivar Jurtšenko.

Karl Patrick Lauk juhindub ema õpetussõnadest: ei tohi lasta endale pähe istuda, mitte kellelgi

14. Karl Patrick Lauk juhindub ema õpetussõnadest: ei tohi lasta endale pähe istuda, mitte kellelgi

Kuula:

Kirjeldus:
Podcasti “Jalgrattapalavik” seekordseks külaliseks on kompromissitu ja sihikindel saarlane Karl Patrick Lauk.

Räägime noore mehe (23) kujunemisest võidusõitjaks, kuidas ta isa eeskujul, milles ei puudunud ka ema roll, Saaremaa Viikingite sekka jõudis.

2017. aasta sügisel pääses Lauk stažeerima rattamaailma tipptiimi Astanasse. Kuidas ta kasahhide huvist teada sai ja miks ikkagi lepingut ei tulnud? Teine stažeerimise periood koitis Astanaga veel, aga Lauk sellest võimalusest loobus. Miks? Mullu profileival ning tänavu tagasi amatööride ridades. Kui suur tagasilöök see oli?
Kõigest sellest ja paljust muust põhjalikumalt juba mönusas jutusaates. Külalise vestluspartneriks on saatejuht Ivar Jurtšenko.

Paljunäinud Allar Tõnissaar: Eesti ratturid on säranud uskumatutes tingimustes, isegi…

13. Paljunäinud Allar Tõnissaar: Eesti ratturid on säranud uskumatutes tingimustes, isegi…

Kuula:

Kirjeldus:
Kuraditosin saadet tehtud! Podcasti “Jalgrattapalavik” 13. peatüki eestkõnelejaks on endine jalgrattasportlane ja treener ning praegune võistluste korraldaja Allar Tõnissaar.

1981. aastal lõpetas sporditee ja hakkas verinoorelt (21) treeneriks. Lillevere kolhoosi spordikoolis pidas treeneritöö kõrvalt ka direktori ametit. 1991. aastal tõusis Eesti juunioride koondise peatreeneriks ja asus Janek Ermeli, Erki Pütsepa ning Janek Tombakuga maailma vallutama. Sealt tuleb lugusid! Lõpetame Ecuadoris, kus isegi viina oli juua raske. Rääkimata rattaga sõitmisest.

Seejärel satume Kolumbiasse. 1995. aastal sõitis Eesti täiskasvanute koondis ajaloolisel MM-il välja olümpiakohad, aasta hiljem kihutati Tõnissaare näpunäidete järgi Atlanta olümpial.

Räägime ka tänasest päevast, võistluste korraldajate trööstitust olukorrast. Ja paar nalja saab ka tehtud, ikkagi 1. aprill. Stuudiopuldis Ivar Jurtšenko.