Külaliseks mees, kes loodab peagi sõita tippklubis. Ei ole eestlane, aga tunneb end eestlasena

39. Külaliseks mees, kes loodab peagi sõita tippklubis. Ei ole eestlane, aga tunneb end eestlasena by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Podcasti “Jalgrattapalavik” seekordseks külaliseks on heas mõttes rattahull. Noorsportlasena Eestis võisteldes, jõudis ta mõtteni, et siin on paremad võimalused tippsportlaseks sirguda kui enda kodumaal. Vähemalt jalgrattaspordis. Ta õppis ära eesti keele ning sai koha Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Tänasel päeval sõidab ta Eesti profitiimis Ampler Development Team.

Kogu eelnev mõistujutt käib 22-aastase soomlase Antti-Jussi Juntuneni kohta, kes on valitsev Soome meister grupisõidus. Pärit Helsingi lähistelt, üdini sportlikust perest, ja nagu soomlasele kohane tõmbas päris noorena kõigepealt jalga uisud ning hakkas jääl litrit taga ajama. Aga seal suurt edu ei paistnud ja kuna isa on jalgrattatreener tekkis hokimängu kõrvale veel teinegi sportlik harrastus. Edasisest räägib Antti-Jussi vestlusaates juba ise.
Lisaks tema enda käekäigule ja ambitsioonidele uurime Soome jalgrattaspordi kohta laiemalt. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Vaheplokina oli saates Shimano rubriik ja sinna juurde kuuluv auhinnamäng, kus mõistagi esitasime ka uue küsimuse. Teie vastuseid ootame postkasti: jalgrattapalavik@delfi.ee. Kaasa mängida tasub, sest auhinnaks on kinkekott Shimano nänniga ning sinna juurde veel turvaline Lazer jalgrattakiiver.
Eelmise saate küsimusele tuli 37 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andre Roosile. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.

Jaan Kirsipuu vihjab, kust võiks oodata “pauku” ja miks ta nüüd suudab mägesid ületada

38. Jaan Kirsipuu vihjab, kust võiks oodata “pauku” ja miks ta nüüd suudab mägesid ületada by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Podcast “Jalgrattapalavik” keskendub sel korral võistlusspordile eestlaste vaatevinklist. Saate külaliseks on Eesti maanteekoondise peatreener, endine tippsõitja, Jaan Kirsipuu.

Saate esimeses pooles käime ükshaaval läbi kõigi meie proffide ja ka parimate amatööride käesoleva hooaja tegemised. Räägime Tokyo olümpiamängudest, Tour of Estoniast ja sellest, kus võiks eestlased tänavusel aastal tõeliselt sähvatada.

Vaheplokina on saates taaskord Shimano auhinnamäng, kus esitasime uue küsimuse ja ootame vastuseid postkasti: jalgrattapalavik@delfi.ee. Eelmise saate küsimusele tuli 24 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andres Kalvikule. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.

Saate teises pooles arutleme Jaan Kirsipuuga jalgrattaspordi üldisematel teemadel. Fabio Jakobseni tagasitulek, naiste jalgrattasporti suunatakse aina suuremaid summasid, Mark Cavendish on võitjate leeris tagasi. Jõuame ka juttudeni, kus Kirsipuu meenutab finiširaginat, kus ta noore mehena pidi maid jagama Mathieu van der Poeli isaga ja kas tõesti võis Lance Armstrong kasutada Tour de France’i võitude ajal lisaks dopingule ka mehaanilist abi ehk rattaraami peidetud elektrimootorit.

Ja muidugi ka see lugu, miks Kirsipuu ületaks tänasel päeval Tour de France’i mägesid möödaminnes. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Gerda Rand – Raskuste ületamine, enesekindluse saavutamine, uskumustega töötamine

Elu on Müük – #6 – Gerda Rand – Raskuste ületamine, enesekindluse saavutamine, uskumustega töötamine

Kuula:

Kirjeldus:
Meie kuuenda saate külaline: 22- kordne Eesti meister jalgrattaspordis. Saavutas oma eesmärgi 25. eluaastaks saada kroonimiljonäriks. Jaak Roosaare, “Rikkaks saamise õpik” autor on Gerda üks mentoritest. Töötanud 9 aastat mentorina – aitab tudengitel oma ettevõtteid luua ja investeerimisea algust teha. Kuuendas saates rääkime: Gerda teekonnast raskest õnnetusest üle saamisest. Teekonnast müügini ning kuidas müük Gerdat mõjutanud on. Töökusest ja tegutsemisest. Pinge maandamisest ja emotsioonide kontrollimisest Enesekindluse saavutamisest. Erinevatest uskumustest ning kuidas neid muuta

Raido Kodanipork oli mägedes kõvem kui hilisemad suurtuuride ässad, aga kuhu jäi profileping?

Raido Kodanipork oli mägedes kõvem kui hilisemad suurtuuride ässad, aga kuhu jäi profileping? by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Podcasti “Jalgrattapalavik” tegijad tervitavad kõiki kevade saabumise puhul. Küll varsti tuleb sooja ka. Saates igatahes läheb mingil hetkel väga kuumaks kui tõestisündinud lugusid kaevab mälusopist välja Barcelona olümpiamängude 9. koha mees Raido Kodanipork.

Hüüdnime “Kodar” kandev endine tippsõitja pääses koos Jaan Kirsipuuga 1990. aastal Prantsusmaale amatööriks. Nad olid esimesed, kes sellise võimaluse said ja tõsiste töömeeste kombel hakkasid teistele vagu sisse ajama. Prantsusmaale minek sai eesti ratturite seas õige pea trendiks.

Käesoleva saate kangelane end Kesk-Prantsusmaal Auxerre’s elades kõige kodusemalt siiski ei tundnud, kuna mägesid nappis. Aga mägede vallutamine oli rattasadulas Kodaniporgi tugevaim külg. 1994. aastal leidis ta lõpuks tee Hispaania amatöörklubisse ja see oli hoopis teine tera. Vastaseid andis otsida. 1995. aastal võitis ta amatööride Vuelta Espana, olles mägedes kõvem kui Roberto Heras, Joseba Beloki, Manuel Beltran jt. Ent arusaamatul kombel profilepingut lauale ei potsatanud. Mõned hooajad hiljem sai ta teada põhjuse…

Väga huvitav on ka lugu, kuidas Raido Kodanipork rattaspordi juurde üldse jõudis. Kuna tema isa Jaan oli nooruses samuti kõva rattamees, 1968. aasta Eesti meister grupisõidus, tundus poja valik igati mõistetav. Kuid siinkohal on üllatusmomendiks, et rattasport oli Raido jaoks alles valik number kolm. Grupisõidu Eesti meistrikullani jõudis temagi, aastal 1995. Seda sõitu on jäänud saatma mitmed vahvad lood. Head kuulamist!

Karl Patrick Lauk

#11 Endrik Puntso Podcast – Karl Patrick Lauk

Kuula:

Kirjeldus:
Hea meel oli virtuaalselt võõrustada sõpra Karli. Rääkisime tema tegemistest ja elust Prantsusmaal. Sellest kuidas Karl on olnud mitu korda stazöör profimeeskonnas, aga teenib ikka veel siiski leiba amatöörina. Või kas ikka on amatöör? Käisime üle nii poisi võistluskalendri kui teekonna breiktantsust rattaspordi juurde ja nipet-näpet ka muud.
Olge tublid, hoidke vaim teravana ja vedage enda (laisk) perse ikka trenni armsad sõbrad!

Jüri Savitski: möödaminnes Eesti rekordimeheks, elu spordikuulsuste hotellis, Kalevi profitiim

35. Jüri Savitski: möödaminnes Eesti rekordimeheks, elu spordikuulsuste hotellis, Kalevi profitiim by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Kalendrikevad läheneb ja Jalgrattapalaviku podcast hoiab häid kuulajaid meeleldi rattasõidu lainel. Podcasti seekordseks külaliseks on sel Jüri Savitski. Mees, kes on Eesti jalgrattaspordiga tihedalt seotud olnud erinevaid radu pidi – sportlasena, erinevate klubide ja profitiimide juhina, võistluste korraldajana ning teatud perioodidel ka taustal suunamudijana.

Tõenäoliselt vähesed teavad, et andekas trekisõitja elas aastatel 1982 – 1984 Moskvas, kuuludes armee keskspordiklubi (CSKA) ridadesse. Oli armee koondise ja ka liidu koondise liige. 1983. aastal sai trekisprindis liidu rahvaste spartakiaadil, mis olid ühtlasi liidu meistrivõistlused 6. koha ning püstitas möödaminnes 200 m/l sõidus Eesti rekordi. Suurmeistrinormi täitmisega juhtus sootuks eriskummaline lugu.

Moskva perioodi ajal oli nooruke Savitski treeningpartneriks trekisprindi olümpiapronksile ja mitmekordsele maailmameistrile Sergei Kopõlovile. Ta nägi väga lähedalt, kuidas maailma tippe suurvõitudeks ette valmistatakse. Savitski sõnul olid koormused ebainimlikud ja niigi tapvad treeningpäevad lõppesid…
Täiesti ootamatult tuli sellele kõigele lõpp, kõigest 20-aastasena riputas tallinlane ratta varna. Mis juhtus?

Aga midagi jäi sisse kripeldama ning 1990. aastate keskel oli Savitski rattasadulas tagasi. Tõsi, pühendunud amatöörsportlasena, kuid siht oli suur – olümpiale pääs. 1997. aasta Euroopa meistrivõistlustel sattus ta trekiovaalil rivaalitsema toonaste maailma ässade, sakslaste Jens Fiedleri ja Eyk Pokorny’ga. Kiiruste vahe oli kolossaalne.

Sealt edasi tuli erinevate klubide ning tiimide loomine. Esmalt maastikurattatiim Kayaba-Yema ja seejärel Eesti esimene maanteesõidu profimeeskond Kalev Chocolate Team, mis toimis aastatel 2004 – 2010. Räägime, kuidas tiim sündis, kui keeruline oli seda elus hoida ja kuidas itaallased üritasid mingil hetkel meeskonda kaaperdada. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

33. Olümpiamees Lauri Resik: liidu koondis, käeulatuses profileping, kõnekad kokkupuuted ässadega

33. Olümpiamees Lauri Resik: liidu koondis, käeulatuses profileping, kõnekad kokkupuuted ässadega

Kuula:

Kirjeldus:
Podcast “Jalgrattapalavik” on taaskord kõiki kuulajaid rõõmustamas, pakkudes veebruari esimeses saates huvitavaid ja seni laiema avalikkuse eest peidus olnud lugusid 1996. aasta olümpiamehe Lauri Resikuga, keda rattaringkonnas teatakse hüüdnime all Resa.

Kuidas Tallinna poiss jalgrattatreeningutele jõudis, kuidas end juuniorina nõukogude liidu trekikoondisesse murdis ning hilisemalt maanteesõitjaks ümber kehastus. Sedamööda kulgeb jutuajamise üldine rada.

Sinna vahele mahub aga rohkelt väga huvitavaid episoode ja detaile. Näiteks kõnekad kokkupuuted suurtuuride võitjate Lance Armstrongi ja Jevgeni Berziniga. Mis juhtus võistlusreisil liidu koondisega, milline oli 1990. aastate alguses amatöörsportlase elu Prantsusmaal, kui kaugel ja ühtviisi lähedal oli ahvatlev profileping jne. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Sportlastee lõppemisest teatanud Martin Loo: Rio olümpia võinuks kujuneda kirsiks tordil

31. Sportlastee lõppemisest teatanud Martin Loo: Rio olümpia võinuks kujuneda kirsiks tordil by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Eesti läbi aegade parim meesmaastikujalgrattur Martin Loo võttis pärast eelmise hooaja lõppu vastu otsuse, et tippspordiga on kõik. Jäädavalt. Võimalusi kõige kõrgemaid sihte püüda jäi kasinaks ja niisama tiksumist ta lihtsalt ei soovi. Nii saigi 32-aastaselt ühele eluetapile joon alla tõmmatud.

Podcastis teeme tagasivaate Martini jalgratturi teele, kuhu ta jõudis väga hilja, alles 16-aastaselt. Oma esimesel võistlushooajal kuulus ta juunioride vanuseklassi! Pooleldi naljatades võib öelda, et osad hakkavad siis juba sportimist lõpetama. Kuidas kõik alguse sai ning miks langes valik just jalgrattaspordile ja maastikusõidule, lahkame päris põhjalikult. Muide, esimesed tiitlivõistlused tegi Martin ikkagi maanteesõidus.

Kümnel aastal järjest maastikusõidu olümpiakrossis Eesti meistriks tulnud tallinlane hakkas rahvusvahelisel areenil silma paistma 2012. aastal kui jõudis tiitlivõistlustel esimest korda 20 parema hulka ja MK-sarjas stabiilselt 30ne hulka. See oli võrreldes algusaastatega hüppeline samm edasi. See, milliseks kujunesid esimesed kogemused MK-etappidel oli raske isegi unenägudes ette kujutada.

Ja siis 2016. aasta Rio de Janeiro olümpia… mis jäi Martini jaoks olemata. Elu vormis, hooaja jooksul MK-etappidel korduvalt esikümne piiril, aga riik olümpiale kohta ei saanud. Täielik nöök! Lahkame tervet protsessi ning spekuleerime, mis tulemus võinuks olümpial jõukohane olla. Martini sõnul jääb samasse 2016. aastasse tema kõige parem tiitlivõistluste sõit.

Räägime ka lepingutest välisklubidega ja ühest huvitavast kokkusattumisest, mis on värskelt aset leidnud Martini perekonnas. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Stuudios noor talent ja tema treener, keda on kunagi võrreldud isegi Jaan Kirsipuuga

28. Stuudios noor talent ja tema treener, keda on kunagi võrreldud isegi Jaan Kirsipuuga by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Kuigi ilmad on sellised, et jalgrattaga väga enam välja ei kipu, siis jutte jalgrattasõidust räägime jätkuvalt. Podcasti “Jalgrattapalavik” novembrikuu viimases saates pajatavad lugusid Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi treener Caspar Austa ning tema tuntuim õpilane, Euroopa noorte olümpiafestivali kahekordne kullavõitja Madis Mihkels.

Oleme juttudega nii tänases päevas kui ka paarikümne aasta tagustes aegades. Meenutame näiteks, kuidas Caspar Austa paugutas 2000. aastal juunioride Rahutuuril, kus teenis grupifinišites koguni kolm etapivõitu ja rahvusvahelised portaalid hakkasid teda võrdlema toona profileeris eredalt silma paistnud Jaan Kirsipuuga. Aga… elvalasel täiskasvanute hulgas tähelendu ei tulnud. Miks?

Caspar Austa ja Madis Mihkelsi koostöö kestab juba üheksa aastat. Väikese poisina sattus Madis kohe Caspari käe alla ja tänaseks on selge, et sportlikus plaanis on tegemist teemantiga. Sealt võib tulla mida iganes, nagu kunagi öeldi ka Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti kohta. Huvitav on kuulata Madise enda mõtteid nii olevikust kui tulevikust. Millised eesmärgid on sihikul ja milliste sammudega on plaan maailma tippu jõuda?

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Stuudios mees, kes ilma teinud koos Pikkuusiga ja olnud ajaloolisel MM-il koondise peatreener

21. Stuudios mees, kes ilma teinud koos Pikkuusiga ja olnud ajaloolisel MM-il koondise peatreener by Jalgrattapalavik

Kuula:

Kirjeldus:
Jalgrattapalaviku podcasti esimese katsetuse, viiekuulise tõestamiste perioodi lõpetab pikk ja muljete rohke vestlus jalgrattatreeneri Ado Heinaga.

Mida kõike tema silmad näinud on! Juba 1973. aastal hullutas Ado Hein Tallinna velotrekil rahvamasse koos Aavo Pikkuusiga. Hilisemalt oli ta mitu hooaega Nõukogude Liidu trekikoondise kandidaat, sõites esimese eestlasena 4 km individuaalset jälitust alla viie minuti.

Treeneritööd alustas Tartus kui läks õppima ülikooli. Perioodil 1988 – 1992 oli Vello Ainsalu kõrval Eesti maanteekoondise treener, mil õnnestus kogeda tõelist professionaalsust. Toonast koondist võiks nii sõitjate taseme kui taustajõudude rohkuselt vabalt võrrelda praeguste prokontinentaalsete profitiimidega.

1997. aasta MM-il Hispaanias San Sebastianis oli Ado Hein Eesti maanteekoondise peatreener ja nendelt maailmameistrivõistlustelt pärineb taasiseseisvuse perioodi Eesti ainus maanteesõidu MM-i medal. Juunioride grupisõidus sai pronksi Margus Salumets. Meenutame, räägime tausta ja põikame ka proffide grupisõidu juurde, kus Lauri Aus oli seitsmes.

Alates 2002. aastast on Hein töötanud treenerina Kalevi Jalgrattakoolis. Uurisin, kas tänapäeva noored on teistsugused kui nõukogude aja lapsed ja kui palju peab treeneris olema inimlikkust, et õpilased spordis kõvade tulemusteni jõuaks? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!