Autojutud: Nõukogude Eesti üks säravamaid rallikarjääre algas napsuse vormelisõitja kutsest

13.05.21 Autojutud: Nõukogude Eesti üks säravamaid rallikarjääre algas napsuse vormelisõitja kutsest

Kuula:

Kirjeldus:
Raido Rüütel teadis väiksest peale, et temast peab saama samasugune rallimees nagu tema kuulus isa Hans. ENSV tingimustes läks aga isegi Hans Rüütli pojal võidusõidumaailma sisse pääsemiseks vaja kummalist ja lõbusat juhust, mis istutas ta Estonia vormeli rooli. Ja ega edasigi lihtne polnud.
Kõigest sellest räägib Raido Rüütel Äripäeva raadio saates „Autojutud“. Eesti üks paremaid autosportlasi 70ndatel ja 80ndatel, kodumaa meistrivõistlustel 13 kulda võitnud ja üleliidulise autoralli meistrivõistluste hõbemedalist selgitab, mismoodi tollane süsteem toimis ning kuidas tema karjäär kulges, ent juttu tuleb ka paljust muust. Näiteks sellest, milline oli legendaarne ralliauto Lada VFTS piloodi korvistmelt kogetuna.
„Autojuttude“ saatejuht on Karl-Eduard Salumäe.

Autojutud: “Wabariigi” automaastikku kujundasid bensupeadest taksojuhid ja Ameerika raud

18.02.21 Autojutud: “Wabariigi” automaastikku kujundasid bensupeadest taksojuhid ja Ameerika raud by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Eesti Vabariigi algusaastatel liikus siin sadakond sõiduautot, esimese iseseisvusperioodi lõpus juba üle kolme ja poole tuhande. Autostumise protsessi ei vedanud aga niivõrd mitte jõukas keskklass, vaid tehnikahuvilised, kes leidsid võimaluse üldist elatustaset arvestades hirmkallis neljarattaline soetada.

Nagu selgub seekordsest „Autojuttude“ saatest, pakkus niisuguse võimaluse taksot sõitmine. Nõnda teeniti osa autoga seotud kuludest – nende hulgas ka järelmaksu raha – tagasi.

Üks müüdumaid brände oli Chevrolet ja populaarsust nautisid ka mitmeid teised USA margid. Osalt seepärast, et Ameerika Ühendriigid mängis toona kogu maailma autonduses märksa suuremat rolli, kuid põhjusi oli teisigi.

Teadlane ja autoajaloo huviline Riho Paramonov maalib saates „Wabariigi“ automaastikust pildi ja selgitab taustu. Temaga arutleb „Autojuttude“ saatejuht Karl-Eduard Salumäe.

Muu hulgas saab teada, kes olid suuremad autokaupmehed, millisel suurtootjal oli Riias tehas, missuguse praegu paar miljonit eurot maksva eksoodiga Maarjamaal võidu aeti ning kelle auto on legendi järgi maa alla maetud.

Autojutud: Urmo Aava avameelselt oma sõitjakarjäärist ja elutööst Rally Estoniast

21.01.21 Autojutud: Urmo Aava avameelselt oma sõitjakarjäärist ja elutööst Rally Estoniast

Kuula:

Kirjeldus:
Urmo Aava oli pärast Markko Märtini lõpetamist ja enne Ott Tänaku tõusu Eesti parim rallisõitja, kuid suurem saavutus ootas teda alles ees.
Imesegasel koroona-aastal õnnestus Aaval ja teistel Rally Estonia korraldajatel miski, mida varem peeti võimatuks: pääsemine autoralli maailmameistrivõistluste kalendrisse. Hiljuti tehti teatavaks, et WRC etapp sõidetakse Maarjamaal ka sel ja järgmisel aastal.
Saates räägib Aava nii oma sõitjakarjäärist kui elutööst Rally Estoniast, aga ka paljust muust. Näiteks sellest, kellel võiks olla tänavu tiitli võitmiseks parimad kaardid või miks on kupeekerega Subaru Imprezadel tema hinges eriline koht. Muu hulgas vestleb rallimees avameelselt sellest, miks tema sportlastee tegelikult katkes.
Saadet juhib Karl-Eduard Salumäe.

Eetris on Tallinna Ülikool: kodust töötamine on tulnud selleks, et jääda! Või kas on?

05.01.21 Eetris on Tallinna Ülikool: kodust töötamine on tulnud selleks, et jääda! Või kas on?

Kuula:

Kirjeldus:
Inimesi on erinevaid, kuid peaasjalikult kodust töötamine ilma kolleege füüsiliselt nägemata sobib vaid umbes igale kümnendale, selgub seekordsest „Eetris on Tallinna Ülikool“ saatest.
Eelöeldut kinnitab ülikoolis värskelt valminud uuring, mille fookuses on kontoritöötajate eelistused tööpaikade suhtes. Saatekülaline, organisatsiooni- ja keskkonnapsühholoog Kadi Liik kinnitab, et koroonapandeemia on inimeste eelistusi muutnud, kuid mitte nõnda, et nüüd tahavadki enamus neist peamiselt kodus tööd teha.
Juttu tuleb ka distantsilt töötamisest laiemalt. Kadi Liiki intervjueerib Karl-Eduard Salumäe.

Saksa majandustund: kas Saksa kvaliteedi saavutamiseks tuleb sakslaste moodi õpetada?

18.12.20 Saksa majandustund: kas Saksa kvaliteedi saavutamiseks tuleb sakslaste moodi õpetada?

Kuula:

Kirjeldus:
Eestlastel on Saksamaa töökohapõhise õppe süsteemist mõndagi kõrva taha panna, leitakse seekordses „Saksa majandustunni“ saates.

Nimelt kaasneb Saksamaal kutseõppe puhul suuremahuline töökohapõhine praktika kohe õppetöö alguses. Koguni 70 protsenti väljaõppest toimub töökohtadel ja vaid 30 protsenti koolides. Seejuures ei koolitata sedamoodi üksnes oskustöölisi, vaid ka kontoriinimesi. Nii lahendavad ettevõtted tööjõunappuse muret.

Detsembri esimesel päeval korraldas Saksa-Balti kaubanduskoda koos Saksa suursaatkonnaga tasuta veebikonverentsi, millega vahendati Saksa haridussüsteemi kogemust. Saates arutlevad Saksa-Balti kaubanduskoja Tallinna büroo juht Tarmo Mutso, konverentsil üles astunud G4S-i personalijuht Eve Soolepp ning aastaid Saksamaal elanud vandeadvokaat Aet Bergmann. Küsimusi küsib Karl-Eduard Salumäe.

Muu hulgas mõlgutatakse mõtteid selle üle, kuivõrd on Saksamaa tooteid ja teenuseid saatev kvaliteedi ja täpsuse oreool seotud just nimelt nende väljaõppe süsteemiga.

Tark elukeskkond: elektrisõidukid teevad aina kiiremat võidukäiku

17.12.20 Tark elukeskkond: elektrisõidukid teevad aina kiiremat võidukäiku

Kuula:

Kirjeldus:
Koroonaviiruse tähe all möödunud 2020. aasta oli ka särtsutoitel sõidukite maailmas keeruline, kuid kokkuvõttes ikkagi tempokam kui eelmised. Kõigi märkide järgi kasvab hoog aasta aastalt veelgi.

Nii räägib rahvusvahelise tööstuskontserni ABB keskpingeseadmete moodulsüsteemide globaalne tootejuht Danel Türk seekordses „Targa elukeskkonna“ saates. Juttu tuleb nii lõppeval aastal nähtud muutustest ja trendidest kui lähitulevikust. Lisaks elektriautodele ja elektrilisele ühistranspordile vesteldakse ka elektrilennukitest, mille areng on viimasel ajal tuult tiibadesse saanud. Muu hulgas teeb Türk ennustuse, millal saab mõnes elektriautost Eesti rahvaauto.

Saadet juhib Karl-Eduard Salumäe.

Fookuses Euroopa majandus: tasakaaluharjutus solidaarsuse viisi ja määra otsimisel

04.12.20 Fookuses Euroopa majandus: tasakaaluharjutus solidaarsuse viisi ja määra otsimisel by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Keegi ei vaidle, et Euroopa Liit peab migratsiooni lähteriike senisest paremini aitama ning piirivalvet ja eelkontrolli tõhustama. Tulised erimeelsused puudutavad seda, millisel viisil ja määral näitavad liikmesriigid immigrantidega tegeldes üles solidaarsust.

Nii selgub saatesarja „Fookuses Euroopa majandus“ teises saates, kus migratsioonipoliitika üle arutlevad kaks Euroopa Parlamendi Eesti saadikut: EKRE poliitik, europarlamendis Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni kuuluv Jaak Madison ning sotsiaaldemokraat, europarlamendis Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Sven Mikser.

Euroopa Komisjon esitas septembri teises pooles nõndanimetatud rändekava, mille üks peatükk kõneleb lähteriikide abistamisest ning teine piiride paremast kaitsest ja immigrantide tausta tõhusamast tuvastamisest. Ent ühtlasi näeb kava ette, et liikmesriigid jagavad migrandid omavahel proportsionaalselt ära ning võtavad nad vastu või aitavad koduriiki tagasi.

Madisoni hinnangul peaks Eesti heaks kiitma kaks esimesena nimetatud peatükki. Mikser möönab seevastu, et Euroopa Liidus ja mujal maailmas on paljusid asju jupikaupa tehtud, kuid kooskõlastust tuleks otsida kavale, mis lahendab probleemi päriselt.
Muu hulgas tuleb juttu sellest, kas ja mismoodi saaks Eesti survet Euroopa Liidu välispiiridele enda kasuks pöörata. Saadet juhib Karl-Eduard Salumäe.

Kasvukursil: õigeaegne IT-audit on mitte üksnes kasulik, vaid ka kokkuvõttes odavam

02.12.20 Kasvukursil: õigeaegne IT-audit on mitte üksnes kasulik, vaid ka kokkuvõttes odavam by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Sõbrad tegid firma. Tegid algul kõike ise, nagu see käib. IT-küsimustega saadi samuti ise või teiste sõprade abiga hakkama. Hästi saadi, sest ettevõtet saatis edu ning paarist töötajast sai mitukümmend. Ja siis ühel ilusal päeval avastati, et IT-pool on auklik nagu Šveitsi juust.

Umbes nii võib kirjeldada üht tüüpilist näidet, kus õigeaegne audit aidanuks ennetada palju vaeva, selgub seekordsest „Kasvukursil“ saatest, mis räägib firma teabevara kaitsmisest ehk IT-audititest.
Nõustamisagentuuri Grant Thornton Baltic andmekaitse ja küberturvalisuse valdkonna juht Maili Torma nendib, et sageli kutsutaksegi audiitor ettevõtte IT- ja digilahendusi analüüsima alles siis, kui on juhtunud mingi jama või sellest napilt pääsetud. Ennetav tegevus on mitte üksnes vähem ebameeldiv, vaid ühtlasi odavam, rõhutab ta.

Alexela IT arendusjuht Tanel Viin märgib, et mõnes mõttes ongi see loomulik, et mingi äriga algust tehes ei mõelda ette, mis saab siis, kui firmas töötab kunagi 300 inimest. Meeldiv koostöö audiitoriga annab Viina kinnitusel asutusele palju kasuliku teadmist ja ülevaate, kas järele aitamist vajab tarkvaraline pool või tuleks turvariskide maandamiseks hoopis inimesi IT-alal rohkem koolitada.

Grant Thornton Balticu IT-juhi Arko Kure tähelepanekut mööda jääb pahatihti selgelt sõnastamata, miks midagi auditeeritakse või millist muret soovitakse lahendada. Teised saatekülalised nõustuvad niisuguse määratlusega.

Saadet juhib Karl-Eduard Salumäe.

Autojutud: mille üle tuleb maailma parimas ametis pead murda?

26.11.20 Autojutud: mille üle tuleb maailma parimas ametis pead murda?

Kuula:

Kirjeldus:
„Top Geari“ saadet vaadates võib kergesti tekkida tunne, et autoajakirjaniku amet on maailma parim. Töö ongi väga hea – eeldusel muidugi, et autod pakuvad huvi –, kuid omad tüütud aspektid ja raskused on sellelgi, selgub seekordsest „Autojuttudest“.
Näiteks: mida paganat lugejaile öelda, kui näppude vahelt on läbi käinud järjekordne klassi keskmike hulka kuuluv neljarattaline, millel pole suuri vigu ega voorusi? Selle ja paljude teiste autoajakirjandusega seotud tahkude üle arutlevad kaks peatoimetajat – Kristjan Sooper ajakirjast Autoleht ning Tarmo Tähepõld veebiportaalist Autogeenius. Neid küsitleb Äripäeva proovisõidulugusid kirjutav saatejuht Karl-Eduard Salumäe.

Tark elukeskkond: mida toob aasta 2021 targa elukeskkonna maailmas?

19.11.20 Tark elukeskkond: mida toob aasta 2021 targa elukeskkonna maailmas?

Kuula:

Kirjeldus:
„Targa elukeskkonna“ saatesarja aastat kokku võtvas saates tõdetakse, et tuleval aastal võiks linnaruumi, hoonete ja transpordi loodussäästlikumaks muutmine pälvida riigi tasandil rohkem tähelepanu, sest praegu tegeldakse sellega eri piirkondades ja valdkondades väga ebaühtlaselt.
„Realist olles arvan ma aga, et kõige suuremad edasiminekud toimuvad transpordis ja elamumajanduses,“ lisab rahvusvahelise tööstuskontserni ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer. Temaga vestleb Äripäeva ajakirjanik Karl-Eduard Salumäe, kes on juhtinud enamikku „Targa elukeskkonna“ saateid. Üheskoos meenutatakse tänavu käsitletud teemasid ning selle käigus kõlanud mõtteid.