Podcast Staadionijutud toob kuuljateni emotsioonid ja lood kergejõustikust

Podcast Staadionijutud toob kuuljateni emotsioonid ja lood kergejõustikust

Staadionijuttude podcast sai alguse Eesti Kergejõustikuliidu sportlaskomisjoni soovist kergejõustikku rohkem pilti tuua. Et taskuhäälingusaated on Eestis muutunud üha populaarsemaks, loodigi podcast Staadionijutud, mida veavad eest saatejuht Karl Rinaldo ja Eesti Kergejõustikuliidu kommunikatsioonispetsialist Jan Õiglane.

„Olin samaaegselt juba tegemas võrkpalli- ja korvpalliteemalisi taskuhäälingusaateid, kui minuga võeti kergejõustiku alaliidust minuga ühendust ja uuriti, kas ma oleksin nõus. Jah-sõna tuli väga kergesti, sest tegelesin ise kogu kooliaja kergejõustikuga. Tegin muuhulgas kümnevõistlust koos Maicel Uibo ja Karl Robert Saluriga, kes on tänaseks mõlemad ka saatest juba läbi käinud,“ muljetab Karl Rinaldo.

Kergejõustikuliitu tööle kandideerides oli Janil juba idee küpsemas, et võiks kergejõustikku pilti tuua just taskuhäälingusaaatega. Kuna mõte oli liidus juba toetust leidnud, läks asi väga kiirelt käima. Esimene saade nägi ilmavalgust 2020. aasta juuni alguses ja saatekülaliseks oli Rasmus Mägi.

Milline on teie podcasti kuulajaskond?

Karl: Ma julgen öelda, et vanuse osas on raske mingit üldistust teha. Tean, et kuulajate seas on nii teismelised kergejõustiklasteks saada soovivad noorsportlased kui ka pensionieas endised tipptegijad, kohtunikud, ja lihtsalt spordisõbrad. Oleme püüdnud hoida saate sellisena, mida suudaks ja tahaks kuulata nii noorem kui ka vanem generatsioon. Inimesed on siiski erinevad ja kõigile korraga meeldida pole võimalik – seda on elu ja erinevate saadete tegemine samuti õpetanud. Aga aastate jooksul olen õppinud kriitikat taluma ja üritanud olukordades, kus näen ja tunnen, et kriitikat on tehtud asja eest, ka end parandada.

Kriitika aitab hoida saate tegijat valvsana ega lase üle jala oma tööd teha.

Jan: Statistika kui ka “Staadionijuttude” küsimusmängu vastajate najal võib julgelt öelda, et kuulajaskond varieerub tugevasti ning saate kuulajaid leidub igas vanuses. Karl Rinaldo juhitud podcastide saated on ka alati kenasti ülesehitanud, et ei jäta külmaks kedagi.

Mis on ühe podcasti tegemise juures kõige raskem? Aga lihtsam ja rõõmuvalmistavam?

Karl: Võib-olla sõna „raske“ pole siinkohal kõige õigem, aga minu kui saatejuhi jaoks on vastutus saatekülaliste ja kuulajate ees see, mis nõuab täielikku pühendumist ja keskendumist. Saated olümpiavõitjate ja teiste tiitlivõistluste medalistidega pole reeglina keerulised, sest tituleeritud sportlased on varemgi palju intervjuusid andnud ega pabista üleliigselt. Samamoodi on nende kohta lihtsam teha eeltööd ja leida meie saatele omaselt kergejõustiku spetsiifikaga seotud nüansse, mida tavalistes usutlustes päevalehtedes või raadiojaamades ei käsitleta.

Keerulisem on aga vahel just nooremate sportlaste intervjueerimine, sest nemad ei tunne end intervjuusid andes veel nii kindlalt. Noori tuleb enne saateid vahel ka mõnusa olemise ja jutuga natukene rahustada. Õnneks pole „Staadionijutud“ otsesaade, nii et kui mõttelõng kaob käest, siis saame lonksu vett võtta ja küsimuse uuesti esitada. Huvitav on just see sünergia – kui intervjueeritav tunneb end ebakindlalt, siis on ka minul intervjueerijana keeruline end väga vabalt ja mõnusalt tunda.

Samas on olnud lahe vaadata ka seda, kuidas mõni noorsportlane saate jooksul taipab, et see intervjuu andmine polegi tegelikult nii õudne asi, ja saate teises pooles on ta juba oluliselt jutukam.

Rõõmu valmistavaid asju on mõistagi palju, vastasel korral ju sellist saadet ei teeks. Inimeste tagasiside on see, mis annab kogu ettevõtmisele tähenduse. Kui pärast saadet paneb mõni intervjueeritav käe pihku ja ütleb, et tal oli au ja rõõm sellisesse saatesse kutse saada, siis see teeb minusuguse hella hingega inimesel südame alt soojaks küll. Samuti on tulnud ette paar olukorda, kus mõni spordisõber spordihallis mind peatab ja ütleb aitäh, et sellist saadet teete.

Kas meenub mõni meeldejääv lugu mõne podcasti episoodiga – mõni eriti meeldejääv külaline, põnev/kirgi kütnud teema, miski, mis saanud kuulajatelt (ootamatult) palju tagasisidet?

Karl: Südamlikke hetki jagub tõepoolest ka sellesse vahemikku, mil saadet lindistame. Paaril korral on saate ajaloos tulnud ette moment, mil saate külaline pajatab oma elust liigutava loo ning nii temal kui ka minul tuleb pisar iseenesest silma. Need on hetked, mil unustad ära, et mikforon on ees ja lindistus käib, ning oled täielikult teema lummuses.

Näitlejad ütlevad, et nende töö annab just hingele palju. Minul on sarnane tunne inimeste elulugudest rääkivaid saateid tehes. Kui vestlus tuleb sügav ja huvitav, siis tunnen, et hing on kuidagi puhtam ja tervem.

Ma saan tõepoolest öelda päris ausalt, et suur osa, kui mitte kõik „Staadionijuttude“ külalised on jätnud mulle väga sümpaatse mulje. Olen selle saatesarja tegemise kaudu mõistnud, et maailma tippu on võimalik jõuda väga erineva lähenemise, suhtumise ja treeningstiili kaudu. See ongi vist spordi võlu, et pole olemas üht kindlat mustrit, millega tippu jõuda.

Kui midagi või kedagi üldse välja tuua, siis pakuksin kolm väga erineva taustaga nime: silmapaistev noor sprinter Karl Erik Nazarov, parimas sportlaseas maailma tippu kuuluv 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi ja 36-aastase harrastajana jätkuvalt meie parim kõrgushüppaja Karl Lumi. Tegu on kolme erineva vanuse ja maailma mõistes ka erineva tasemega sportlasega, kuid nende kõigi intervjuudest kõlas läbi, kuivõrd sügavale on ühe ala tegijal võimalik minna detailides. Selliste inimestega vesteldes saad aru, miks just nemad on kuhugi jõudnud ja paljud teised pole.

Neid saateid tehes tekib kohati isegi tunne, et sõna „kehaline andekus“ on vahel justkui solvang, sest tegelikult on sportlase edu taga eelkõige just see, mil moel nad juba lapsest saati on sporditegemist armastanud ning aja möödudes oma keha ja vaimu üha süsteemsemalt arendanud. Tippu ei jõuta reeglina juhuslikult. See nõuab meeletut keskendumist ja rutiini. Pealegi pole spordis kellelgi pääsu tagasilöökidest, mis häirivad nädalaid, kuid või vahel isegi aastaid kogu tööd. Ent nagu öeldud, suur osa meie saate külalistest on pakkunud vähemalt minule midagi uut ja huvitavat, seega tahaksin ka siinkohal neid kõiki kiita ja tänada.

Jan: Ei taha kõlada klišeelikult, kuid kõik saated on olnud omamoodi meeldejäävad ja erilised, sest igaühelt on midagi õppida. Kui kedagi aga esile tõsta, siis isiklikult väga meeldis episood endise Eesti teivashüppe rekordimehe Rein Sokuga, keda spordisõbrad teavad paremini kui olümpiavõitja Erki Noole pikaaegset treenerit. Soku teadmiste- ja kogemustepagas on muidugi üüratu, aga see, kuidas mees ka stoilise rahuga suudab seda kõike sõnadesse panna, on äärmuselt kihvt. Otseloomulikult saatejuht Karl Rinaldo oskab kakülalistes kõige parema alati väja tuua.

Kuidas toimub teie podcasti teemade ja saatekülaliste valik – päevakajalisuse, enda sisetunde või mõne muu kriteeriumi järgi? Kust saate inspiratsiooni uute teemade jaoks?

Karl: Küsimusest tuli juba välja ka vastus: päevakajalisus, sisetunne ja spordisaatele omaselt lisame siia veel sportliku taseme. Samas oleme võõrustanud saates ka näiteks Eesti legendaarseimat staadioniteadustajat ja kohtunikku Peeter Randarut, kelle puhul saame tulla veel viivuks tagasi eelmise küsimuse juurde. Peeter on Eesti kergejõustiklaste seas tuntud kui otsekohene ja vajadusel karmi ütlemisega mees, kes hoolitseb selle eest, et võistlustel oleks kord majas. Saatest tuli aga välja, kuivõrd soe süda on Peetril ja kuidas ta Eesti sportlastele alati kaasa elab, olgugi et ta seda välja ei näita. Tean, et see näiteks üllatas päris paljusid kergejõustikusõpru, kes polnud Peetri tegelikust olemusest teadlikud.

Jan: Kompott neist kõigist! Saatekülaliste puhul ka vastavalt kergejõustiku hooajale, lähtudes tulemustest või sooritustest, või sündmstest mõni aasta tagasi jne jne. Saatekülaliste valik ei tule vaid meilt endilt, kergejõustikuringkond on meil lai ja aktiivne ning soovitusi tuleb ka meie kuulajatelt.

Milline näeb välja teie podcasti ühe episoodi ettevalmistusprotsess? Kui kaua selleks tavaliselt aega kulub ja kas on mingi kindel rutiin, kuidas alati toimetate?

Karl: Ettevalmistumise all võime me silmas pidada erinevaid asju. Üks ettevalmistus on see, et olen väiksest saati, mil mu isa Eesti Raadio spordireporterina töötas, kergejõustikuvõistlusi külastanud, tiitlivõistlusi jälginud ja ise alaga üle kümne aasta tegelenud. See on vajalik taust, et üldse taolist saadet teha. Teine ettevalmistus on aga see, mida küsija ilmselt hetkel silmas peab. Mina teen reeglina ühe saate jaoks eeltööd kaks kuni kolm tundi. Kirjutan saate tarbeks umbes kahe kuni kolme lehekülje pikkuse teksti, kus on sees sissejuhatus, mille loen paberilt alati maha, ning teemad, sportlase kohta käiv info ja küsimused. Alustan reeglina just sissejuhatusest, sest see peab olema alati sujuv ja konkreetne. Ülejäänud saade voolab juba omasoodu paika sõltuvalt vestluse käigust. Et meil helimeest pole, siis tegelen ise ka saate ajal helipuldi haldamisega ja hiljem saate valmis töötlemisega. Lisaks kirjutan kokku saate kohta käiva teksti, mille alaliit hiljem koos uue osaga pressile välja saadab. Kokku võtab ühe saate tegemine umbes 8-10 tundi.

Õnneks on alaliidust abiks endine jooksumees Jan Õiglane, kes annab igakülgset abi kasvõi öötundidel ja hoiab üleüldiselt kätt pulsil, et kõik saaks õigeks ajaks ja ilusti tehtud. Sellise taustajõu olemasolu on ühe saate tegija jaoks äärmiselt oluline, sest annab muuhulgas kindlust, et alaliit tõesti hoolib sellest kõigest.

Milliseid podcaste te ise kuulate?

Karl: Podcast on üldse huvitav sõna. Mina ei ole näiteks aru saanud, mis vahe on tavalisel raadiosaatel ja podcastil. Mulle tundub, et podcast on lihtsalt üks moodne ja lahe sõna, mida tänapäeval meeldib kõigile kasutada, olenemata sellest, kas see lõpuks jõuab ka mõnes raadios eetrisse või mitte. Ja kui podcastist käib jutt, siis eelistan pigem kasutada eestikeelset varianti taskuhäälingusaade, mis kõlab meie emakeeles väga ilusti.

Kuna tööalaselt olen päevast päeva spordiga seotud, siis vabal ajal autoga sõites, jalutades või trenni tehes kuulan reeglina spordiga mitte seotud päevakajalisi raadiosaateid Vikerraadiost, Kuku raadiost ja Äripäeva raadiost. See on hea võimalus, kuidas end Eesti ja maailma eluga kursis hoida. Lisaks meeldib mulle kuulata ERR-i arhiivist vanu saateid näitlejatega, näiteks tänaseks juba meie seast lahkunud Mikk Mikiveri, Aarne Üksküla ja Lembit Ulfsakiga. Samuti olen kuulanud palju Jaan Tätte ja Fred Jüssi mõtisklusi elust ja loodusest. Kõigi mainitud nimede usutlustest koorub välja meeletu sügavus. Neid saateid kuulates mõistad, et materiaalse rikkuse kõrval on elus palju tähtsamaid ja erilisemaid rikkusi, mida meil kõigil on võimalik igapäevaselt leida ja avastada. Näiteks Tätte ja Jüssi jutustuste järel olen õppinud nautima tormi. Kui varasemalt tähendas torm minu kui Mustamäel üles kasvanud linnapoisi jaoks halba ilma, siis nüüd leian, et torm on üks ilusamaid vaatemänge üldse.

Spordisaadete tegijatest on täna tasemelt ülekaalukalt number üks Eestis Kalev Kruus, kelle intervjuud on alati huvitavad tänu tema enda isikupärale ja meeletule eeltööle, mille abil suudab ta end vajadusel ka allveeujumise detailidega kurssi viia. Tema saated on ka sisuliselt ainsad, mida Eesti spordisaadetest regulaarselt kuulan.

Jan: Olen suur podcastide kuulaja, igal vabal hetkel, kui kuskile liigun või sõidan panen kuulamiseks kõrva. Vaieldamatud lemikud on Kevin Rose’i ja Tim Ferriss’e taskuhäälingud. Eesti podcastidest kuulan Äripäeva raadiot, Ööülikooli, Rahva Oma Kaitset, Digitundi, David Vseviov müstilist Venemaad jpm. Lisaks kuulan ka poliitika-, turundus-, investeerimis- ja kosmoloogiaavaldkonna taskuhäälinguid.

Millised on teie nõuanded oma podcastiga alustada soovijale?

Karl: Oma saate tegemine pole täna algaja jaoks enam kallis. Stuudioid saab rentida ka näiteks 20-30 euroga üheks tunniks. Ja ülejäänud osa – helipuldi kontrollimine ja saate monteerimine – on kergesti õpitav näiteks YouTube’i kaudu. Seda, kuidas aga saateid teha, on võimatu ette öelda, sest stiile on väga erinevaid, alustades korrektsete sissejuhatuste ja konkreetsete teemaga saadetest ning lõpetades vabas vormis jutuajamistega, kus saate alguseski ei tea veel keegi, millest seekord rääkima hakatakse.

Jan: Kui tekib inspiratsioon, koorub mõte ning suur tahtmine on samuti taustaks, siis tuleb kohe alustada. Aja jooksul kasvavad nii oskused kui ka teadmised juurde. Saate tegemine pole tänapäeval enam ka kallis lõbu.

Lõppu üks filosoofiline küsimus ka: mis teeb ühe podcasti heaks?

Karl: Minu soovitus on jääda lihtsalt iseendaks – mitte hakata vägisi nalju tegema ega targutama. Saate tegemist tuleks üleüldiselt nautida, sest vaid sel juhul on võimalik, et see jätab ka kuulajale loomuliku ja mõnusa mulje. Samas olen ma ka seda meelt, et kuigi saate tegemine on kokkuvõttes ju jutuajamine, millega on iga inimene kokku puutunud, siis päris kõigile see töö ikkagi ei sobi. Ometi võib igaüks end aja jooksul selles ametis arendada ja paremini tundma hakata.

Ja mis on minu kui eestlase jaoks eriti tähtis: saate tegija võiks üritada rääkida võimalikult ilusat ja selget eesti keelt, sest taskuhäälingusaated ilmuvad heliformaadis ja see on parim koht, kus meie kaunist emakeelt propageerida. Ütlen päris ausalt, et kui kuulata noorte seas kõige populaarsemaid taskuhäälingusaateid, siis see paneb mind muretsema meie järelkasvu üle. Kui eeskujud, keda kuulatakse, räägivad vigast eesti keelt ja kasutavad igas teises lauses ingliskeelset slängi, siis see jääb paramatult ka noorele kuulajale külge. Aga ma ei tahaks lõpetada intervjuud minoorsel toonil, nii et ütlen lõpetuseks hoopis seda, et Eestis tehakse üha rohkem huvitavaid raadio- ja taskuhäälingusaateid erinevatel teemadel. Avastan ka ise huvitavaid saateid järgemööda.

Triin Kand, Tekstivõlur

Koondise suurimast “probleemist”, vollehooaja algusest ja helikopterist

“Kuldne geim”, 105. osa | Koondise suurimast “probleemist”, vollehooaja algusest ja helikopterist by “Kuldne geim”

Kuula:

Kirjeldus:
Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates “Kuldne geim” on sel nädalal fookus Eesti rahvusmeeskonna edukal esinemisel Euroopa Kuldliigas ja uue rannavollehooaja algusel.

Tagasi kodumaal ja seega ka saates on saate üks alustalasid, Venemaa rannavollekoondise teine treener Rivo Vesik ning saate kuulajatele samuti juba tuttav hääl, operatsioonist taastuv Eesti koondise nurgaründaja Robert Täht. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Seekordne teemadevalik sai järgmine:

*Millise eestlase tsitaadiga iseloomustada seda rõõmu, mis valdab taas saates Rivot nähes?
*Rannavollemaailmas toimub seoses OM-pääsmetega nii palju põnevat, et ei jõua äragi imestada.
*Miks pole maailma kaks tugevamat vollepaari viimastel MK-etappidel medalilegi jõudnud?
*Kas kogu auhinnaraha läheb mängijate taskutesse?
*Millest rääkisid Rivo ja Robert enne saate algust?
*Robert käis operatsioonil. Millal näeb teda taas väljakul?
*Eesti koondise saldo Euroopa Kuldliiga alagrupiturniiril: 6 mängu, 6 võitu.
*Ülitihe konkurents koha eest algkoosseisus. Kuldliiga finaalturniiri eel on selge on vaid ühe mehe koht põhirivistuses.
*Mille poolest erinevad Oliver Venno ja Renee Teppan enim?
*Kes on kerkinud sel suvel uutest meestest suurde pilti?
*Kuldliiga finaalturniir tõotab tulla kõva tasemega. Kas Eesti kuulub favoriitide hulka?
*Koduse vollehooaja avavõistlus pakkus Tartus nii üllatusi, heal tasemel võrkpalli kui ka palju võitlust emotsioonidega.
*Naiste turniiril on kasvanud osalejate arv loetud aastatega mitmekordselt.
*Mida näitas kahe tubli noorteduo ehk Timo Lõhmuse ja Dmitri Korotkovi ning Rasmus Meiuse ja Kaur Erik Kaisi esitus?
*Mehed metsast ehk Jaan Rebel ja Cris Karlis Lepp tahtsid pääseda põhiturniirile, aga võitsid lõpuks pronksi. Kuidas see võimalikuks sai?
*Lugejate küsimused: rannavollespetsiifikast pikemalt ehk Rivo põnev monoloog.
*Kas Rivol ja Robertil on õige eestlase kombel tagahoovis helikopter?

Kas Eesti on koduse EM-finaalturniiri eel D-grupis favoriitide seas?

“Kuldne geim”, 103. osa | Kas Eesti on koduse EM-finaalturniiri eel D-grupis favoriitide seas? by “Kuldne geim”

Kuula:

Kirjeldus:
Taskuhäälingusaade “Kuldne geim” läheb 103. osaga eetrisse Tartust, kus värskelt koduse EM-finaalturniiri alagrupikaaslased teada saanud Eesti rahvusmeeskond alustab täna Euroopa Kuldliiga hooaega.

Ka saate koosseis on põhiteemale vastav: koondist esindavad Renee Teppan, Alar Rikberg ja Oliver Lüütsepp. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Teemad on seekord muuhulgas järgnevad:

*Kas Alar ajab koondises abi- ja peatreeneriametid sassi?
*Kes on täna Eesti koondise parim diagonaalründaja – Renee Teppan või Oliver Venno?
*Kas kuulujutud vastavad tõele, et Alar on suur Eurovisiooni lauluvõistluse fänn?
*Sügisel Tallinnas toimuva EM-finaalturniiri D-alagruppi loositi lisaks Eestile ja Lätile Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Horvaatia. Mitmendaks võiks asetada selles grupis tänase Eesti koondise?
*Kuidas reageeriti koondise hotellis siis, kui Eestiga loositi samasse alagruppi meie peatreeneri Cedric Enardi kodumaa Prantsusmaa?
*Tutvume alagrupikaaslastega ja toome välja igast võistkonnast üks-kaks võtmemängijat.
*Milline alagrupp sai tugevaim?
*Kui palju võib tulla Eestisse välismaalt publikut?
*Euroopa Kuldliiga alustab täna. Kes jäid sõelale lõplikus valikus?
*Milline on koondises atmosfäär ja kuidas hoiavad meeskonna taustajõud tuju üleval?
*Millele paneb Enard treeningutel rõhku?
*Kes üllatasid kontrollmängudes Lätiga enim?
*Millised on Eesti koondise tugevused?
*Naiste koondis pidas kontrollmänge ja alustab nüüd suve olulisimat turniiri.
*Kuulajate küsimused toovad välja saates osalevate meeste piinlikud tegemata jätmised, ent luubi alla võetakse palju muudki.

Risto Jamnes: tunniajalist vaikust pole minu laual ette tulnud

“Staadionijutud” | Risto Jamnes: tunniajalist vaikust pole minu laual ette tulnud by Staadionijutud

Kuula:

Kirjeldus:
Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 31. osas räägib sportlaste tervisest, aga ka psühholoogiast ja paljust muust Eesti koondise pikaaegne füsioterapeut Risto Jamnes.

Juunis 40. sünnipäeva tähistav Jamnes pajatab, kuidas üks noor mees, kes soovis saada kümnevõistlejaks ja tegi selle nimel Tõnu Kaukise käe all Eesti spordigümnaasiumis kõvasti trenni, jõudis lõpuks hoopis füsioteraapia valdkonda. Sekka kuuleme ka mitmeid huvitavaid juhtumisi Eesti sportlastega.

Saates tuleb juttu muuhulgas järgnevatel teemadel:

*Miks inimesed füsioterapeudi poole pöörduvad?
*Milline füsioterapeudi tööpäev Risto näitel välja näeb?
*Mida huvitavat ütles Risto Ksenija Balta sünnipäeval?
*Kas harrastussportlane peab käima massaažis?
*Kuidas Risto ühel Eesti maratoonaril järgmisel päeval joosta ei lubanud, aga…
*Hoolealuste seas tuntud tsitaat: “Mina ei tee haiget, sul on lihtsalt valus.”
*Endise Eesti tippsportlase näitel sellest, kuivõrd kurnav võib massaaž olla.
*Mis on andekus?
*Koostööst Põhjamaiste aeglaste “Tori hobustega”.
*Miks Ristost ei saanud kümnevõistlejat?
*Füsioterapeut kui psühholoog. Kui palju ja mida sportlased massaažilaual räägivad?
*Kuidas suurvõistlustel käies end häälestada seoses sportlaste võimalike vigastustega.
*Humoorikas lugu Janek Õiglasest ja sellest, kuidas ta oda kaugele viskas.
*Kas Eesti parematel kergejõustiklastel on taastumise osas sarnased võimalused käepärast nagu suurriikide tippudel?
*Töö Team Estonia projektiga. Millised on plusspooled ja millised miinuspooled?
*Milline on Maicel Uibo seis enne Götzise kümnevõistlust?
*Millistes olukordades tegi Erki Nool oma paremad tulemused?
*Kas ka füsioterapeut võib saada oma tööd tehes vigastada?
*Millised koolkonnad on Euroopas välja kujunenud seoses füsioteraapiaga?

Eesti võrkpalliturul toimub huvitavaid ja ennenägematuid asju

“Kuldne geim”, 102. osa | Eesti võrkpalliturul toimub huvitavaid ja ennenägematuid asju by “Kuldne geim”

Kuula:

Kirjeldus:
Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade “Kuldne geim” naaseb kuuajaliselt pausilt, et võtta kokku Eesti rahvusnaiskonna EM-valikturniir ja vaadata otsa meie rahvusmeeskonna täna algavale koondisesuvele.

Loetud tunnid enne esimest kontrollmänguga Lätiga võtsid Tartu stuudios istet koondise abitreener Alar Rikberg, mängijad Renee Teppan ja Robert Täht ning saatejuht Karl Rinaldo.

Saates tuleb muuhulgas juttu järgnevatel teemadel:

*Selgub, et stuudios on mitu poola keele asjatundjat.
*Üks Twitteri säuts võib rääkida rohkem kui karp Raffaellot.
*Miks peab mängija hoidma mitu kuud saladust, kuigi on uue klubiga käed juba löönud?
*Kas Renee jätkab karjääri Eestis või välismaal?
*Miks Alar Reneed oma meeskonda ei tahtnud?
*Värske sõnum ütleb, et Robert jätab Kuldliiga tänavu siiski vahele.
*Eesti naiste ebaõnnestunud EM-valikturniir. Kas ise olime kehvad või vastased mängisid lihtsalt paremini?
*Millistes elementides ja millistel positsioonidel jäi Eesti vastastele seekord kõige selgemalt alla?
*Kuidas suhtuda Lorenzo Micelli paljuräägitud süsteemi?
*Kas Andrei Ojamets suutnuks koondise finaalturniirile tüürida?
*Üleminekud, üleminekud ja üleminekud! Kuu aja jooksul on toimunud palju põnevat.
*Credit24 Meistriliiga klubide ülevaade. Tartu Bigbankil on meeskond sisuliselt koos, aga teistes suurklubides on justkui vaikus. Milles asi?
*Tartu Bigbankiga liitus huvitav trio: Martti Juhkami, Taavet Leppik ja Valentin Kordas.
*Üks Eesti klubi peab plaani eurosarjas osalemiseks.
*Esmakordselt Eesti võrkpalliajaloos? Mängija vahetas Eesti-siseselt klubi agendi kaudu.
*Saaremaa Võrkpalliklubi juhtimise on üle võtnud peatoetaja Ivar Alt, ent küsimusi jagub.
*Rahvusmeeskond alustab koondisesuve. Millises seisus on Eesti ja millises Läti?
*Kolm mängijat, kellel koondisetrio soovitab eelolevates kohtumistes silma peal hoida.

Erich Teigamägi: püüame tuua meie 10-võistluse tipud üheks võistluseks kokku

“Staadionijutud” | Erich Teigamägi: püüame tuua meie 10-võistluse tipud üheks võistluseks kokku by Staadionijutud

Kuula:

Kirjeldus:
“Staadionijutud” | Erich Teigamägi: peame plaani, kuidas Eesti 10-võistlejatele kodupubliku ees meeldejääv võistlust korraldada

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 30. osas tutvustab Eesti kergejõustiku köögipoolt äsja uueks nelja-aastaseks perioodiks ametisse valitud alaliidu president Erich Teigamägi.

Saaremaalt pärit Teigamägi asus Eesti kergejõustikku juhtima 2006. aastal, 35-aastase mehena, mil oli enda sõnutsi ettevõtluses läbinud ühe etapi ning otsis elus uusi ja huvitavaid väljakutseid. Et tugev kergejõustikupisik oli temas maast-madalast sees ja huvi meelisalale midagi tagasi anda samuti, otsustas ta end proovile panna. Täna, 15 aastat hiljem, on Teigamägi üks kõige kauem suure alaliidu presidendina ametis püsinud inimesi.

Pea kahetunnises usutluses avalikustab Teigamägi muuhulgas mitmeid huvitavaid mõtteid ja plaane seoses eelseisvate aastatega Eesti kergejõustikus. “Hea oleks, kui me suudaksime oma praegused tippmehed kümnevõistluses koondada korra ühele staadionile ja võistlusele. Võib-olla teha umbes selline maavõistlus nagu 1975. aastal, kus osalesid Nõukogude liidu, Lääne-Saksamaa ja USA kümnevõistlejad. Toona muidugi oli võistlusi vähem ja iga taoline väljund võeti paremini vastu. Tänavu on aga igal aastal tiitlivõistlus, lisaks näiteks Götzis. Aga see on miski, mille nimel me praegu tööd teeme,” ütleb Teigamägi.

Saate lõpus võetakse ette aga taas kuulajate küsimusmäng, millele saab vastuseid saata aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Saates tuleb muuhulgas jutuks:
*Kas Teigamägi soovinuks, et tal olnuks tänavustel valimistel ka vastaskandidaat?
*Milliseid vigu on alaliit viimastel aastatel teinud?
*Kuidas Teigamägi noorena Saaremaal spordiga tutvust tegi?
*Kuidas tulevane alaliidu president 1990ndatel aastatel ettevõtlusega tegelema hakkas ja mis tõi edu?
*Millised tiitlivõistlused on jätnud Teigamägile kõige sügavama jälje?
*Milliste Eesti sportlaste elulooraamatud väärivad esiletoomist?
*Kuidas kergejõustikuliidul täna toetajate otsimine edeneb ja mida potentsiaalsetele sponsoritele väljundina pakutakse?
*Tiitlivõistluste teleülekannetest minevikus, olevikus ja tulevikus.
*Millist täiskasvanute tiitlivõistlust Eesti korraldada sooviks?
*Kas Kalevi staadionil hakatakse pärast renoveerimistööde lõpule viimist korraldama ka suuri kergejõustikuvõistlusi?
*Alaliit peab plaani, kuidas Eesti paremad kümnevõistlejad mõne aasta pärast kodupubliku ette võistlema tuua.

Täht ja palgaläbirääkimised, Rikberg ja Pupart, Teppan ja Bigbank?

“Kuldne geim”, 101. osa | Täht ja palgaläbirääkimised, Rikberg ja Pupart, Teppan ja Bigbank? by “Kuldne geim”

Kuula:

Kirjeldus:
Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade “Kuldne geim” läheb Manta Maja stuudiost eetrisse 101. osaga, mis võtab tänavuse klubihooaja kokku ja vaatab otsa juba sügisele.

Seekordses saates lööb kaasa esinduslik seltskond: Tallinna Selveriga värskelt Credit24 Balti liiga võitnud ja finaalturniiril MVP-auhinna pälvinud Renee Teppan, Eesti meistermeeskonna Tartu Bigbanki peatreener Alar Rikberg ja Poola tippklubis Rzeszowi Asseco Resovias hooaja seljataha jätnud Robert Täht. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Saates tuleb muuhulgas juttu järgnevatel teemadel:

*Robert liitus saatega meeleldi, ent mida on tal tulnud heale sõbrale Reneele seoses lindistusega ikka ja jälle meelde tuletada?
*Millega Alar pikast ja väsitavast hooajast mõtted eemale on ajanud?
*Millistel tingimustel Alar Bigbanki peatreenerina oli nõus jätkama?
*Kuidas tänavune Credit24 Meistriliiga hooaeg kokku võtta? Kas tegu ikka oli läbi aegade parima ja tugevaima hooajaga?
*Balti liiga fantastiline finaalmäng Tallinna Selveri ja Saaremaa Võrkpalliklubi vahel.
*Robert ja Renee meenutavad vahepeal ammuseid aegu, mil Tartu Bigbankis käidi klubi juhtidega “palgaläbirääkimisi” pidamas.
*Keith Puparti tegutsemine lisas finaalseeriale värvi. Alaril on 36-aastase vanameistri tuleviku osas ka kindel seisukoht.
*Kas Jekabpilsi Lušist ongi saanud Eesti tippklubidele tõsine konkurent?
*Miks Tartu Bigbank finaalturniiril kõrbes?
*Videokordused Eestisse? Kaugeltki mitte pelgalt unelm.
*Tartlased ja taraflex.
*Kolm Eesti suurklubi ja põhjused, mis neid tänavu eriliseks tegid.
*Kas Saaremaa Võrkpalliklubi jätkab tegevust? Kes peaks uuel hooajal kindlasti taset tõstma?
*Roberti tänavune hooaeg Resovias: õnnestumised, pettumused, vigastused ja õppetunnid.
*Kes Eesti koondislastest reklaamklippide filmimisel kõige rohkem soperdas ja kes tegi liblikaid?
*Poola ja Itaalia kõrgliiga finaalseeria kütab/küttis kirgi. Wilfredo Leonilt 38 punkti!

Üllatusest, kriitikast, konkurentsist ja finaalturniirist

“Kuldne geim”, 100. osa | Üllatusest, kriitikast, konkurentsist ja finaalturniirist by “Kuldne geim”

Kuula:

Kirjeldus:
Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates “Kuldne geim” läheb täna eetrisse 100. osa, mis kujuneb juubelile omaselt eriilmeliseks.

Saates löövad seekord kaasa vanadest olijatest Renee Teppan, Andres Toobal ja Karl Rinaldo ning värske näona Itaaliast kodumaale naasnud Eesti parim naisvõrkpallur Kertu Laak.

Juubelisaates tuleb muuhulgas jutuks:

*Kas ja mil moel on raadiosaatega liitumine mõjutanud Reneed ja Andrest?
*Kriitikast, kriitikast ja veelkord kriitikast.
*Credit24 Balti liiga suur veerandfinaalide kokkuvõte.
*Hindrek Pulk on tagasi. Kas saarlased kuuluvad seega selgelt favoriitide hulka?
*Jekabpilsi Luši – kas ohtlik või mitte?
*Renee meenutab Tallinna Selveri seeriat TalTechiga ja seda, kuidas noor vastasmängija ta mitmel korral üksinda blokiga kinni pani.
*Kui palju on Eesti koondises võistkonnasisest konkurentsi?
*Oodatuim seeria Tartu Bigbanki Pärnu Võrkpalliklubi vahel pakkus rohkemgi kõneainet, kui keegi oodata oskas.
*Sidemängija Martti Keele viis blokipunkti mängus ja humoorikas telehetk.
*Peatreenerite Alar Rikbergi ja Avo Keele ülekeemine rasketel hetkedel.
*Naiste Eesti meistrivõistlustel selgus uus meister. Millised on järelkajad ja mõtted seoses seekordse esinelikuga?
*Eestlased välismaal medalijahil. Kellel läheb hästi, kellel mitte?
*Kertu ja Chieri ajalooliselt edukas hooaeg Itaalia kõrgliigas.
*Kuulajate küsimused: psühholoogi juures käimisest, Eesti koondisest ja paljust muust.

Jekaterina Patjuk: maratonijooksuga algust tehes mõistsin, kui väike on Tallinn

„Staadionijutud“ | Jekaterina Patjuk: maratonijooksuga algust tehes mõistsin, kui väike on Tallinn by Staadionijutud

Kuula:

Kirjeldus:
Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate „Staadionijutud“ 29. osas räägib pikamaajooksu võludest ja valudest Tokyo olümpiapiletit sihtiv maratoonar Jekaterina Patjuk.

Äsja 38. sünnipäeva tähistanud Patjuki näol on tegu Eesti 3000 meetri takistusjooksu rekordiomanikuga, ent viimased aastad on ta keskendunud just kõige pikemale tiitlivõistlustel kavas olevale jooksudistantsile. Detsembris läbis ta Valencias maratoni Eesti kõigi aegade kolmanda aja 2:34.34’ga, millest võib ehk isegi piisata, et pääseda tänavu Tokyo olümpiamängudel starti. Üks maraton on Patjuki siiski veel kevadel Kopenhaagenis ees ootamas, et olümpianormile 2:29.30 lähemale jõuda.

„Kui ma alustasin maratonijooksu treeningutega, siis sain aru, kui väike on Tallinn,“ naerab Patjuk, kes vuhab pealinna tänavatel tavalistest harrastusjooksjatest mitu korda kiiremas tempos. „Isegi üks rattur kiitis kord, et jooksen kiiresti. Jooksin temast mööda ja sain aru, et tal endal oli parasjagu päris raske.“

Tallinnas venekeelses keskkonnas üles kasvanud, ent täna vabalt ka eesti keelt kõnelev Patjuk tunnistab, et sporti tehakse küll eelkõige iseenda jaoks, kuid lähedaste inimesteta oleks rasketel treeningutel ja võistlustel vastu pidamine keeruline. Tempotrennides aitab teda näiteks jalgrattaga kõrval sõitev elukaaslane, aga abistajaid on teisigi.

„Treener Harri (Lemberg) võtab väga rahulikult kõike, mis minuga juhtub. Vahepeal võin nutta, aga tema ütleb ikka: jah, trenn oli raske, aga see on normaalne. Ta on vist harjunud lihtsalt sellega, et minuga kogu aeg midagi juhtub. Teine inimene on ema, kes kogu aeg küsib, kuidas mul läheb. Ta ei tea üldse midagi tehnikast ega spordist, aga kui ta vaatab mu võistlust, siis näeb ära, kas mul oli seekord kerge või raske joosta. Ta tunneb ja saab aru kuidagi seda,“ ütleb Patjuk, kelle valjuhäälsemad kaasaelajad on õelapsed.

Patjuk räägib saates muuhulgas sellestki, kuidas vigastuspaus võib osutuda teatud olukorras äärmiselt vajalikuks ja positiivse mõjuga sündmuseks, samuti tuleb juttu maratonijooksu spetsiifikast, sponsoritest, harrastajate treenimisest ja enesearengust. Nagu ikka, võetakse seegi kord ette küsimusmäng. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Pilk värske meistri tagatuppa – mis saab Eesti koondisest?

“Kuldne geim”, 99. osa | Pilk värske meistri tagatuppa – mis saab Eesti koondisest? by “Kuldne geim”

Kuula:

Kirjeldus:
Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates “Kuldne geim” võetakse taas viimase nädala tähtsamad sündmused kokku.

Seekordses saates löövad kaasa venelastega Mehhiko rannavolle MK-etapiks valmistuv Rivo Vesik, Tallinna Selveriga Eesti meistrivõistlustel pronksi võitnud Andres Toobal ja värske Eesti meister Alar Rikberg. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Saates tuleb muuhulgas jutuks:

*Miks ei lubata rannavõrkpallureid Cancunis ookeani ujuma?
*Kas saate nelik usub vandenõuteooriaid?
*Kes võitis peatreenerina Eesti meistrivõistlustel kulla – kas Rait Rikbergi vanem vend või Alar Rikberg?
*Eesti meistrivõistluste kulminatsioon ja järelkajad. Alar meenutab teise finaalmängu ärevaid hetki ja selgitab tehtud otsuseid.
*Mängija, kes lõi otsustavas finaalmängus maha kõik kaheksa tõstet. On see mees või on see fenomen?
*Kas Alar annab Kert Toobalile enne mängu juhised kätte, kellele ja kui palju tuleb palle ette tõsta?
*Mis aitas Selveri mängijaid pronksiseerias motiveerida?
*Tartust leiab kohvimasina, mida pole keegi veel töölt koju vedanud.
*Naiste finaalseeria avamäng pakkus erinevaid emotsioone.
*Murelik lugeja küsib: mida teha, kui naiskond on kaotanud neli mängu järjest tulemusega 2:3?
*Selgusid Eesti rahvusmeeskonna kandidaadid. Millisel positsioonil on suve esimest poolt silmas pidades tekkinud eriti huvitav olukord?
*Arutelu. Millised seitse mängijat võiksid Kuldliiga kõige tähtsamates mängudes kuuluda Eesti koondise algrivistusse?
*Kes jäid tänavu esimestena valikust välja?
*Credit24 Balti liigas on viimasel viiel aastal selgunud võitja vaid viiegeimilistes finaalides. Milline on neist erilisim ja miks ei taha Andres ja Rivo meenutada 2015. aasta finaali?
*4Sport esitleb: kuulajate küsimused. Kes on olnud vanim profivõrkpallur? Kuidas on tehtud videokordustega sohki? Kui mõnes Meistrite liiga tippklubis vahetada 2-3 põhimängijat eestlaste vastu, siis kas too klubi heitleks jätkuvalt esikoha eest?