Martin Kõdar ja Luukas Ilves raha rollist rohemajanduse kujundamises

Martin Kõdar ja Luukas Ilves raha rollist rohemajanduse kujundamises – LHV podcast 05 2020

Kuula:

Kirjeldus:
Marko Kiisal on külas Martin Kõdar erakapitalifirmast BaltCap ja tehnoloogiafirma Guardtime strateegiajuht Luukas Ilves. Arutatakse, kuidas rahastusvõimalused ja investorite suhtumine saavad mõjutada pööret rohelisema majanduse poole. Kas koroonakriis on pannud keskkonnaprobleemidest mõtlemise pausile? Mida teha, et kallimad rohelised lahendused tooksid ka kiiresti kasu? Kuidas mõõta investeeringu või ettevõtte jalajälge? Aga terve majanduse oma? Marko Kiisa on LHV roheliste tegevuste üks eestvedaja ja Pangaliidu jätkusuutliku panganduse toimkonna juht.

Vaata ka: lhv.ee/roheline

Mis Eestist saab? Saaremaa – Kalle Laanet

Mis Eestist saab? Saaremaa – Kalle Laanet

Kuula:

Kirjeldus:
Tänases “Mis Eestist saab?” saates on külaliseks Kalle Laanet, kes sattus kkoroonakriisi esimesest päevast otse sündmuste epitsentrisse, nimelt kodusaare Saaremaa kriisikomisjoni. Kui dramaatiliseks sündmused BBCs koroonasaareks tituleeritud paigas läksid ja kuidas õnnestus kriis murda nii, et täna Saaremaal uusi haigestunuid peaaegu ei ole, küsis saatejuht Kajar Kase.

Kehakultuur Aivar Pohlakuga

«Kehakultuur» Aivar Pohlakuga

Kuula:

Kirjeldus:
Postimehe ajakirjanikel Ville Arikesel ja Jarmo Jagomäel on külas jalgpalliliidu president Aivar Pohlak. Juttu tuli peamiselt koroonakriisist tekkinud pausist ja sellega kaasnevast. Muuhulgas selgub, kuidas Pohlak ja teised alaliidu töötajad kriisiolukorras hakkama said, mil viisil raskest seisust edukalt välja roniti ning kus peituvad jalgpallijuhtide tugevused.

Delfiinid Veneetsia kanalites?

Delfiinid Veneetsia kanalites?

Kuula:

Kirjeldus:
Kuhu jääb koroonakriisis kliima? Saates räägivad Laura, Anett, Olle ja Birgit eriolukorra mõjust kliimale ja sellest, kuidas astub maailm vastu kliimamuutustele pärast kriisist väljumist. Vaagimisele tulevad nii positiivsed kui negatiivsed mõjud, riigijuhtide kui tavainimese mõttemaailm, ja vahelepõige Aasia kriisiolukorda.

Koroonakriisist Euroopas

«Maailm taskus» koroonakriisist Euroopas

Kuula:

Kirjeldus:
Võtame koos europarlamendi saadiku Urmas Paetiga luubi alla Euroopa Liidu ja liikmesriikide vastused koroonakriisile. Kui Euroopa riigid hakkavad tegema lühikese etteteatamisajaga isetegevust, on liidul keeruline pidurit tõmmata. Meie julgeoleku seisukohalt on oluline Poola ning selle valmisolek Baltimaadega kriisis koostööd teha. Koroonapandeemia mõjul võib veelgi enam süveneda poliitiline lõhe Lõuna- ja Ida-Euroopa vahel.

Küberohtudest koroonakriisis

«Maailm taskus» küberohtudest koroonakriisis

Kuula:

Kirjeldus:
Võtame koos Riigikantseleis küberturvalisusele keskenduva Liisa Pastiga luubi alla küberohud koroonakriisi ajal. Tänases olukorras on eriline ühelt poolt kodus töötamine ning teisalt keskse teema olemasolu. Jutuks tulevad ka valimised USAs ja nende edasilükkamine mujal maailmas, koroonapandeemia tööstusspionaaž ning Hiina tegutsemine.

Millised on parimad videomängud koroonakriisi mööda saatmiseks?

Millised on parimad videomängud koroonakriisi mööda saatmiseks?

Kuula:

Kirjeldus:
Kuidas on ülemaailmne eriolukord muutunud suhtumist videomängudesse? Kas e-sport võib olla tavaspordi pääsetee? Millised on need videomängud, mida kodus olles mängida võiks ning millistest pigem suure ringiga eemale hoida? Neile ja teistele küsimustele otsivad vastuseid saatejuhid Andri Allas ning Ago Ahas.

Koroonakriis: kuidas edasi?

«Lobjakas vs. Vooglaid»: koroonakriis: kuidas edasi?

Kuula:

Kirjeldus:
Saatejuhid analüüsivad koroonaviirusest tingitud kriisi mitte läbi kuiva statistika, vaid vastandlike maailmavaateliste seisukohtade. Kas üldse peaks kriisi tõttu midagi muutuma, kui jah, siis mis saaks muutuda, ning mis suunas võiks muutus toimuda?

Kehakultuur Erich Teigamäega

«Kehakultuur» Erich Teigamäega

Kuula:

Kirjeldus:
Postimehe podcasti «Kehakultuur» kümnenda saate külaline on Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi, kes räägib kergejõustiklaste seisust seoses Tokyo olümpiaga, spordi rahalisest poolest koroonakriisis, Eesti ja Sloveenia spordi võrdlemisest ning meenutab, kust tema spordihuvi kaugel 1983. aastal alguse sai.