Millises seisus on Eesti kirjastamisturg? Kuidas läks koroonaaastal Eesti proosal?

Millises seisus on Eesti kirjastamisturg? Kuidas läks koroonaaastal Eesti proosal?

Kuula:

Kirjeldus:
Eesti kirjastustel ilmus sel aastal vähem raamatuid, kuid müük läks kenasti. Õitses kriisiajale iseloomulikult lastekirjanduse müük, sisulises plaanis võib aga iseäranis õnnetunuks pidada mitmeid lühijuttude kogumikke.

Millised on 101 parimat Eesti filmi?

Millised on 101 parimat Eesti filmi?

Kuula:

Kirjeldus:
Raamat “101 Eesti filmi” annab ülevaate parimatest Eesti filmidest läbi aegade. Teemat lahkab Tristan Priimägi.

“Vernon Subutex” ehk üleilmse hitt-teose jälgedes

“Vernon Subutex” ehk üleilmse hitt-teose jälgedes

Kuula:

Kirjeldus:
Maria Esko käis Virginie Despentes’i ülemaailmset hitt-triloogiat tõlkides Pariisis kodutute jälgedes. Krister Paris räägib, millised raamatud on tema öökapil.

Milline on hea lasteraamat ning kuidas lapsed lugema meelitada?

Milline on hea lasteraamat ning kuidas lapsed lugema meelitada?

Kuula:

Kirjeldus:
Lastekirjandusest ning laste lugemisharjumustega seonduvast on saates vestlemas Tähekese peatoimetaja Ilona Martson.

Atwoodi düstoopiate igal sündmusel on vaste reaalses elus

Atwoodi düstoopiate igal sündmusel on vaste reaalses elus

Kuula:

Kirjeldus:
Margaret Atwoodi düstoopia “Teenijanna lugu” on inimesi kütkestanud enam kui kolm aastakümmet. “Testamendid” jätkab sama lugu. Lisaks neile teeme Kätlin Kaldmaaga juttu düstoopiast, kus valitsevad naised.

Ajarännak kadunud Tallinnas: millised on olulisimad pealinna hävinud hooned?

Ajarännak kadunud Tallinnas: millised on olulisimad pealinna hävinud hooned?

Kuula:

Kirjeldus:
Seekord on luubi all Tallinna olulised hävinud ehitised alates Lindanise linnusest kuni poliitharidusmaja ehk Karla katedraalini. Hoonete saatust lahkab ajaloolane Jaak Juske.

Kuidas rääkida Kunderast, keda me pole lugenud?

Kuidas rääkida Kunderast, keda me pole lugenud?

Kuula:

Kirjeldus:
Fookuses on “LR kuldsari” ja selle viimati ilmunud raamatud, Milan Kundera “Veidrad armastuslood” ja Pierre Bayard’i “Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud” lappame Loomingu Raamatukogu peatoimetaja Triinu Tammega. Seekordses edetabelis on reastatud LRi parimad esseed ja esseekogumikud. Rubriigis “Loe ennast õnnelikuks” räägib loo Andrei Hvostov.

Elena Ferrante Napoli-sarja fenomen

Elena Ferrante Napoli-sarja fenomen

Kuula:

Kirjeldus:
“Lappaja” teises osas on luubi all maailmakirjanduse hetke üks kuumemaid nimesid Elena Ferrante. Ajendiks tema neljaosalise Napoli-sarja hiljuti eesti keeles ilmunud kolmas osas “Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb”.

Donald Trumpi vennatütar ei halasta

Donald Trumpi vennatütar ei halasta

Kuula:

Kirjeldus:
Donald Trumpist on kirjutatud üksjagu raamatuid, suur osa neist tema presidendiks olemise ajal. Tema vennatütar Mary Trump avaldas hiljuti bestselleri “Too Much and Never Enough: How My Family Created the World’s Most Dangerous Man”, kus ta räägib põhjalikult perekonna loost.

Donald Trumpist on tema hinnangul saanud sotsiopaadist isa Fred Trumpi kaasabil maailma ohtlikum mees. Oma onu koroonakriisi-aegset tegevust nimetab Mary Trump sisuliselt massimõrvaks. Saatejuht Keiu Virro lappab raamatut ajaloolase Aro Velmetiga.

Paneme ritta parimad poliitikute biograafiad.

Rubriigis “Loe ennast rõõmsaks” räägib raamatuloo Vilja Kiisler.

Elu muusikaga on ilus elu, astu muusikat õppima

“Innovaatika” #9: Elu muusikaga on ilus elu, astu muusikat õppima by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Kevade suveks muutumisega on jõudnud kätte ka kõrgkoolide sisseastusmiskatsed, eksamid, mis määravad nii mõnegi noore inimese saatuse kogu eluks. Vaja on teha õige, õigustatud ja mis peamine – meelepärane valik, millega hakata oma elu sisustama. Eksamid ja sisseastumiskatsed toimuvad ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA).

“Innovaatika” podcast’i stuudios on külas pianist, EMTA muusika interpretatsiooni osakonna peakoordinaator Mihkel Poll ja muusikapedagoogika eriala õppejuht Kristi Kiilu, kellega arutame tänapäevase muusikahariduse olemuse ja tulemuse teemadel. Räägime lahti selle, kuidas on muusika õppimne ja õpetamine muutunud, mida saab EMTA uues hoones õppida, kui kõrgelt mainitud kool maailmamastaabis lenadab ja anname nõu potentsiaalsele sisseasutjale. Piltlikult läheneme muusikaharidusele pigem filosoofiliselt, kui hakkame arutama detaile nagu kursiivsed kadentsid kirikulauludes või mõne suurvormi täpne taktimõõt.

“Muusika nagu ka maailm tervikuna on ju pidevas muutumises, nii ka muusikaline haridus ja see kuidas seda edasi antakse ning ka omandatakse. Muusikaharidus tugineb pikaaegsetele traditsioonidele, kuid iga ajastu lisab sinna oma aktsendi. Üks interpreet või helilooja areneb tegelikult kogu elu, muusikaharidus näitab talle kätte need rajad, mida mööda ise edasi minna. Kahtlemata on ka 21. sajandil möödapääsmatu muusikat õpetada ilma vahetu õpilane-õpetaja, meister-sell, kontaktita. Sellises suhtes õpib nii õpetatav kui ka õpetaja. Muusikaga tegelemine, nii selle esitamine, loomine kui õpetamine on justkui suures ilu-universumis viibimine, kus on lõputult rikkusi mida leida ning teistega jagada” mainib Poll.

Kiilu lisab sellele, et muusikahariduse üheks suureks eesmärgiks on olla kogu kultuuri igakülgne osa ja selle ühiskonna, kus seda haridust antakse, üks alustaladest.

“Kui rääkida muusikaharidusest üldhariduse võtmes, siis just see on meie väärtushoiakute kujundaja, samuti kasvatab see meile teadlikku kontserdipublikut. Ning loomulikult on muusika see, mille kaudu me kõik end tahes-tahtmata identifitseerime. Kõige kuulsam eestlane maailmas on Arvo Pärt, iga viie aasta tagant toimub kogu Eestit ühendav laulupidu ja nii edasi,” lisab Kiilu.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial valmis äsja ka tuttuushoonetekompleks, mis viis sisus juba 21. sajandis olnud õppetöö ka vormiliselt samale tasemele. Nüüd on koolil olemas oma tippakustika ja kõikide võimalustega 500-kohaline kontsertsaal, blackbox, uued klassiruumid ja stuudiod. Samuti on koolis võimalik kasutada väga innovaatilist viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogiat LoLa, mis võimaldab ülikiiret internetti kasutades ka distantsilt üheaegselt koos musitseerida: pianist Tallinnas, viiuldaja Tel Avivis, tšellist Sydneys, flöödimängija Rio de Janeiros ja publik New Yorkis Carnegie Hall’is.

Akadeemia võtab uueks õppeaastaks avaldusi vastu kuni 25. juunini, enne on võimalik end koolis toimuvaga viia kurssi kooli kodulehel (www.ema.edu.ee), samuti on võimalik küsida nõu kooli pedagoogidelt ja tulla ka koliga tutvuma.

Teadus- ja hariduspodcast’i “Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressile innovaatika@ekspressmeedia.ee.