Episood 6: Kuidas tagada kassile adekvaatne veterinaarabi?

Episood 6: Kuidas tagada kassile adekvaatne veterinaarabi? by Loomaarst taskus

Kuula:

Kirjeldus:
Kasside arv kasvab, ületades koerte oma, aga kassid saavad vähem vet.abi, sest neid on keerulisem arsti juurde viia ning hirmunud kassi käsitlemine arsti juures on omaette probleem. See põhjustabki harvemaid visiite. Loomaarste ja kassiomanike peab harima ja ette valmistama, et hoolikas kassiga ümberkäimine on vajalik. See vähendab stressi ja annab parema võimaluse saavutada eesmärk – adekvaatne veterinaarabi. Stress võib viia hirmuni ja hirm agressiivse käitumiseni. Siis on kassiga juba praktiliselt võimatu toime tulla ning kass võibki ravita jääda. Stress võib mõjutada kliinilist ülevaatust, laborteste ning viia valediagnoosini (näiteks suhkruhaigus) ning vale või ebavajaliku ravini. Ilma kannatliku ja kassi eripäradega arvestava käitumiseta personali poolt, võib omanik tunda, et personalil puuduvad oskused ja kannatlikus ehk nad lihtsalt ei mõista kasse. Trauma võib saada kass, omanik või keegi personalist.

Kassisõbraliku kliiniku eesmärgid:

1. Vähendada kassi hirmu ja valu kliinikus.

2. Tugevdada kassi- kliendi-arsti sidet, usku ja enesekindlust ja läbi selle tagada parem eluaegne ravi sellele patsiendile

3. Tõsta kliiniku personali efektiivsust, produktiivsust ja tööga rahulolu

4. Parandada klientide koostöövalmidust ning raviga nõustumist.

5. Nii veterinaarsete kui käitumisprobleemide õigeaegne avastamine ja lahendamine.

6. Vähem patsiendi, kliendi ja personali vigastusi

7. Väheneb kliendi ärevus

Preparaadid, millest võib abi olla:

1. Feliway – kassi näopiirkonna feromoon F3 on rahustava toimega looduslik keha poolt tekitatud bioaktiivne aine. Feromoonid kutsuvad samasse liiki kuuluvatel isenditel esile käitumuslikke, harvem ka füsioloogilisi muutusi. Kasutatamine: märgistamine, kraapimine, kassi rahustamine ootamatus või stressirohkes kohas jne.

2. Felifriend – kasside näopiirkonna feromoon F4, mida kasutatakse rohkem, kui on tegemist sotsiaalse konfliktiga. Aitab kassidel harmooniliselt koos elada. On tõestatud, et see vähendab mitme kassiga kodudes kassidevahelisi pingeid ning konfliktide tõsidust ja sagedust.

3. FELIWAY Optimum on mõeldud kassidele, kellel on korraga rohkem stressi tunnuseid erinevates olukordades ja see preparaat rahustab neid parimal võimalikul viisil.

4. Zylkene kapsleid kasutatakse ebatavaliste olukordade või loomade tavapärase elukeskkonna muutusest tekkida võivate probleemide korral: üksinda kodus olemine, uus inimene või imik kodus, kooselu teiste lemmikloomadega, imetamine ja võõrutamine, reisimine, ilutulestik jne.

Episood 4: Koerast saab sportlane

Episood 4: Koerast saab sportlane. by Loomaarst taskus

Kuula:

Kirjeldus:
Vestlusringis loomaarst Sigrid Lapp kliinikust Erivet ja koerte fitness treener Mari Valgma. Arutleme teemade üle:

• Mis on treening? Jalutuskäik, sörkjooks, treppidest käimine. Igasugust liikumist võib liigitada treeningu alla. Sõltub koerast ning tegevuse intensiivsusest.

• Noore koeraga peab olema ettevaatlik. Tõsine treenimine saab alata siis, kui koer on juba täiskasvanu. Kutsikat ja noort koera tasub füüsilise treeningu mõttes kohelda nagu inimlast. Nendel on vaja füüsilist tegevust, aga see peaks olema pigem mitmekesine liikumine, turnimine ja eluliste oskuste õppimine.

• Teine ohukoht on paksukese treenimine. Kaalulangetus ei toimu nii, et võtame pool toidukogusest vähemaks ja läheme metsajooksu tegema. Turvalisem viis on kasutada spetsiaalseid kaalulangetustoite ning tõsta koormust vähehaaval.

• Koerasporti on mitmesugust: agility, hurdajooks, pääste-ja otsingukoerad, kaitse- valve- ja veokoer, erinevad jahikoerad – mis kõik veel? Erinev koormus erinevates kohtades. Mõnel juhul tekivad ka sundasendid (näiteks kuulekustreeningus on omaniku vasakul küljel ja vaatab pidevalt paremale üles)

• Soojendused ja venitused on olulised. Peale trenni peab koera ka maha jahutama. Selleks rahulikus tempos vabalt või rihmas vähemalt 15 minutit jalutada, olenevalt ilmast ja treeningu intensiivsusest, kasutada kaitsvat riietust. Autosse jõudes vältida tuuletõmbust, konditsioneeri kasutamist; vajadusel kasutada soojendavat/kuumal ajal jahutavat pleedi/vesti. Tagada jootmisvõimalus.

• Kui on kõrvalekalle liikumises või kehahoius pöörduda arsti poole. Mitte oodata, et asi läheks hullemaks ja ilmneb longe või valu. Koerad näitavad valu halvasti välja. Erutus ja soov

omanikule meelehead teha surub valu tahaplaanile, koer hakkab murekohta järjest vähem kasutama, mis viib omakorda uute probleemideni.

• Loomad ei saa meile öelda, kui neil on valus/ebamugav või nad on väsinud. Loomaomaniku kohus on selliseid asju märgata.

Episood 1: kuidas saavad koerad-kassid hakkama isolatsioonijärgse üksildusega?

Episood 1: kuidas saavad koerad-kassid hakkama isolatsioonijärgse üksildusega? by Loomaarst taskus

Kuula:

Kirjeldus:
Esimeses „Loomaarst taskus“ saates räägivad Dr. Tiina Toomet ja zoosemiootik Laura Kiiroja lemmikloomade kohanemisest. Suvi läbi perega koos olnud koerad, kassid peavad nüüd ootamatult pikki päevi üksi veetma. Eriti keeruliseks võib see kujuneda neil tegelastel, kes on juba märtsis alanud eriolukorra algusest harjunud kogu aeg oma perega koos olema. Mismoodi selline üleminek valutumaks teha, kuidas ära tunda üksindusahistust ning kuidas koroona on lemmikloomapidamist mõjutanud – need on mõned märksõnad, mis jutuks tulevad.

Lisaks panid Tiina ja Laura kokku mõned punktid, kuidas koera üksiolekuga harjutada:

1. Alusta tuleb varakult, siis saab harjutada järk-järgult. Pikendada eelviibimist vähehaaval. Kui koer on harjunud päevade viisi pererahvaga olema , ei saa teda äkki terveks päevaks üksi jätta.

2. Esimesel töönädalal võiks teha pause ning koera vahepeal külastada.

3. Koeral peab olema mõnus ja turvaline koht, mida ta seostab eelnevate toredate asjadega (söömine, mäng). Mõnele meeldib puur. Ka sellega harjutamine võtab aega.

4. Kui koer on harjunud suure pere lärmaka eluviisiga, siis võib vaikus ja kaugelt kostvad hääled üksinda hirmutav olla. Jätta näiteks raadio mängima.

5. Kodust lahkumist ja koju tulemist ei maksa liiga tseremoniaalseks muuta. Katsuda minna nii, et koer ei märka. Tagasi tulles tervitada koera sõbralikult, kuid vältida ülevoolavat „pidutsemist“.

6. Koeraga koos veedetud aeg ei tohiks olla ka liialt aktiivsetest tegevustest tulvil, sest nii hakkaks koer üle kõige just omaniku kojutulekut ootama. Koer peaks oskama koos omanikuga ka lihtsalt logeleda ning puhata.

7. Enamik koeri niutsub, kui nad üksi jäetakse, aga kui tegemist on südantlõhestava nutuga, siis võib olla targem minna tagasi ja teda rahustada. Koer, kes ennast paanikas olles pikemat aega üles krutib, ei suuda enam häid otsuseid teha (a la „ma lähen ja heidan nüüd magama“), vaid võib ennast välja elada näiteks mööblit närides. Samas ei ole hea koera väiksemagi häälitsuse peale tagasi pöörata, sest nii õpib koer meid „kamandama“.

8. Video annab head informatsiooni sellest, kuidas koer üksinda käitub. Kui tegemist on üksindusahistusega (koer ei suuda kuidagi rahuneda ja nutab kauem kui ½ tundi), siis tuleb otsida professionaalset abi koerte käitumisspetsialistilt. Vahel peab loomaarst kirjutama välja ka ravimeid.

9. Pahanduste (haukumine, nutt, lõhkumine) eest karistamine ei vii kuhugi. Kui, siis ainult suuremasse stressi ja käitumishäirete süvenemiseni. Üksinda nö halvasti käituv koer ei tee pahandust meie kiusamiseks, vaid seetõttu, et ta ei oska end muudmoodi maandada.

Triinu Lomp

Tamara Podcast – Triinu Lomp

Kuula:

Kirjeldus:
Len ja Mihkel istusid Triinu Lompiga maha ning rääkisid elust loomakliinikus. Natuke on rõve, aga samas ka õpetlik. Kuula ja saad teada kuidas vältida oma looma suremist ning millal on üldse hea mõte loomaarsti juurde minna.