Tõnu Toomparki turukommentaar (2021-06-03)

#009 KV.EE kinnisvara-podcast – Tõnu Toomparki turukommentaar (2021-06-03) by KV.EE kinnisvarapodcast • A podcast on Anchor

Kuula:

Kirjeldus:
#009 KV.EE kinnisvara-podcast – Tõnu Toomparki kinnisvarakommentaar (2021-06-03)
KV.EE kinnisvara-podcasti seekordses episoodis vaatab Tõnu Toompark elamispindade turu viimaseid arenguid. Fookuses on majanduskeskkond ja üüriinvesteeringud elamispindadesse.
Majandus on kasvamas jõulise 5,4% määraga. Kinnisvaraturg on aktiivne, suur osa ostutehingutest tehakse plaaniga soetatav korter üürile anda.
Koduostjate kõrval kasvav üüriinvestorite arv kasvatab nõudlust. Kasvav nõudlus omakorda ajab korterite piiratud müügipakkumiste arvu juures hindu üles.
Oluline küsimus on, kauaks korteriostjatel püssirohtu jätkub ehk kaua püsib tehingute arv kõrgel?
Tehingute arvu võiks piirama hakata liiga kõrgele kerkiv hinnatase. See muudab elamispinnad koduostjate jaoks kättesaamatuks. Üüriinvestoritel sattud liiga kõrge hinnataseme puhul löögi alla investeeringu tootlus.
Olukorras, kus elamispindade nõudlus on suur ja lisaks on kasvamas ehitusmaterjalide hinnad, on raske näha tegurit, miks peaksid korterite hinnad langema hakkama. Arvestades kasvavat majandust ja asjaolu, et kinnisvaraturu sees olulisi sisemisi probleeme ei ole, võiks eeldada, et hinnad kerkivad ja jäävad pigem püsima.
Sügiseks kerkinud hinnatase tekitab järgmise küsimuse: kas septembris-oktoobris pangakontodele laekuv pensioni II sambast väljavõetud raha on mõistlik kinnisvarasse investeerida?
Kardetavasti on korterite hinnad sügiseni jätkuvas tõusus. See tekitab olukorra, kus sügisesed kinnisvarainvesteeringud tehakse kõrgelt hinnatasemelt. Kõrge hinnatase tähendab omakorda madalat tootlust.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et korterite hinnad on kerkimas. Languseks olulisi põhjuseid ei ole. Kasvav hinnatase on tegur, mis annab soovituse investeerimisideed tõsiselt läbi mõelda, veel parem läbi arvutada.
=============================
Kuula kinnisvaraturu ja turgu mõjutavate tegurite kommentaari detailsemalt podcast’ist, kus enda turunägemust tutvustab kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.
Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.
# Telli podcast enda podcast’i äppis
# Pane laik ja jälgi KV.EE Facebook’i lehte https://www.facebook.com/kinnisvaraportaalKVEE
# Vaata podcast’i videona KV.EE Youtube’i kanalil https://www.youtube.com/user/KVEEvideo
# Värske podcast’i leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO http://www.kv.ee/rbo


 

Prantsusmaal maja ostnud Britt: ainuüksi notaritasu on 10% kodu hinnast!

259. osa: Prantsusmaal maja ostnud Britt: ainuüksi notaritasu on 10% kodu hinnast! by Järgmine peatus

Kuula:

Kirjeldus:
Tänase saate külaline Britt Ernewein kolis kümme aastat tagasi Prantsusmaale ning pole tänasekski naasnud. 

Britt elab prantslasest abikaasa ning nelja lapsega väikeses Pont-à-Moussoni linnakeses. Kuna hiljuti ostis perekond sinna suure maja koos aiaga, siis räägime peamiselt sealsest kinnisvaraturust. Britt tunnistab, et kui ühelt poolt on kohalik kinnisvaraturg keeruline, siis teisalt olid nemadki rasked kliendid. Nimelt teadsid nad, mida tahavad ning otsisid seda hoolega. Lõpuks leidsidki 80 000 eurot maksva maja, mida tuli korralikult remontida. Britt avaldab, et nende eesmärgiks oli osta odavam kodu (mida renoveerida), sest Prantsusmaal on ainuüksi notaritasu ligi 10% ostuhinnast!

Maja renoveerimisel on olnud rohkelt probleeme, mis ajavad Briti ühelt poolt ohkama ja teisalt naerma. Näiteks on neid suure rahasummaga tüssatud, töötajad käinud kohal vaid siis, kui viitsivad ning omanike kujundussoove on püütud ignoreerida.

Lõpetuseks lobiseme ka Briti perest ning nende prantslaslikust elustiilist.

Vestlust juhib Liina Metsküla.

TaskuTarkus: energiaröövlid majas ja vastupidav fassaadikate

TaskuTarkus: energiaröövlid majas ja vastupidav fassaadikate

Kuula:

Kirjeldus:
Energiaaudiitor Aare Vabamägi toob välja renoveerimata maja suurimad energiaröövlid. Erek OÜ juht Rein Iila teab mida teha, et majasein inetult roheliseks ei tõmbuks – räägime fassaadikatetest.

Milline kindlustus oma kodule valida?

Milline kindlustus oma kodule valida?

Kuula:

Kirjeldus:
Kindlustus meenub tavaliselt siis, kui häda on käes ja kahju korral on kindlustusest palju abi. Selleks, et saaks öösiti rahulikult magada ja igapäevaselt muretult toimetada, tuleks igasugune isiklik vara kindlasti kindlustada. Kodu kindlustamist nõuab laenu andmisel pank, kuid milliseid tingimusi peaks omanik ise kindlustuse valimisel jälgima?
www.cooppank.ee

Vead, mis rikuvad su krohvitud majafassaadi

Ehitame Maja #18: Vead, mis rikuvad su krohvitud majafassaadi

Kuula:

Kirjeldus:
„On kaks tooni, mis majafassaadidel vastu ei pea – täiesti valge ja must. Kuigi arhitektid kujundavad just neis toonides maja välisilmet,” sõnas Weberi fassaaditoodete tootejuht Marti Dengo.

Eramaja ehitus: hea kardinalahendus algab projektist

12.06.2020 Eramaja ehitus: hea kardinalahendus algab projektist

Kuula:

Kirjeldus:
Eramaja ehituse saates on külas Harmtex Kardinasalongi tegevjuht Kadi Härma ning ettevõtte disainer Gea Grents, kes selgitavad, milliste põhimõtete abil koju kardinaid valida. Külalised tutvustavad, kuidas toimub kardinate abil interjööri üheks tervikuks sidumine või ka mõne detaili esiletõstmine ning kuidas personaalse kardinadisaineri abil sobilike kardinate leidmine protsess välja näeb.

Ohtrate eluliste näidetega saates räägime ka erinevate kangaste omadustest, värvi- ja mustrivalikutest ning kardinate paigaldamisest.

Saatejuht on Lauri Leet.

Vana aken on väärtus

Ehitame Maja #17: Vana aken on väärtus by Ehitame Maja

Kuula:

Kirjeldus:
“Ehitame Maja” saade on tagasi peale mõningast pausi ning tagasi üsnagi suvise teemaga. Nimelt hakkame täna rääkima ühest projektist – aga ka üldiselt mõistlikust mõttest – panna tähele vanu aknaid. Eesti Vabaõhumuuseum on kutsunud ellu kampaania “Vaata vana akent!”, mille ideeks on tõmmata tähelepanu igatsorti vanadele akendele ja mis peamine võimalusele need unikaalsed, vahel sajand vanad aknad, korda teha ning uuesti majadele ette sättida. Suvega seob seda teemat asjaolu, et sooja ilmaga on aknaid mõnus renoveerida.

Stuudios istun mina – Martin Hanson – saatejuhtina üksinda, kuid virtuaalselt on minuga liitunud Eesti Vabaõhumuuseum Maaarhitektuuri keskuse projektide peaspetsialist Elo Lutsepp, kellega vanadest akendest rääkima hakkamegi.

23. mail on Vabaõhumuuseumil plaanis viia läbi käed-külge koolituste ja talgupäeva asemel veebipõhine vanade akende teemaline teabepäev. Selleks on loodud Facebookis leht “Vaata vana akent!” (https://www.facebook.com/vaatavanaakent/), kus näidatakse nelja varem valmis tehtud õppevideot, mille järel saavad huvilised esitada aknameistritele küsimusi ja saada neile ka kohe vastused.

“Mõte on julgustada inimesi nende tööde ettevõtmisel. Minu meelest kõik muu peale akende plommimise on jõukohane igaühele. Vähemalt mina küll sellega hakkama ei saaks. Oluliseks peame seda, et inimesed saaksid aru, et aknad vajavad hooldust kogu aeg. Et me ei hakkaks nendega tegelema alles siis, kui need eest ära pudenema hakkavad,” räägib Lutsepp.

Muidugi räägitakse 23. mail ka sellest, et vanale majale sobivad ikka kõige paremini vanad aknad või siis võimalikult algset stiili järgivad puitaknad. “Alati tasub mõelda ka sellele, et on väga rumal visata ära asju, mis suurepäraselt veel oma ülesannet täidavad,” lisab Lutsepp.

Virtuaalstuudios on vanadest akendest rääkimas ja vanade akende renoveerimist propageerimas Eesti Vabaõhumuuseum Maaarhitektuuri keskus projektide peaspetsialist Elo Lutsepp ja saatejuht Martin Hanson.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Kasutusloata maja jääb tondilossiks ja perel sinna sissekolimata

“Ehitame Maja” #16: Kasutusloata maja jääb tondilossiks ja perel sinna sissekolimata by Ehitame Maja

Kuula:

Kirjeldus:
Podcast’i “Ehitame Maja” järjekorras 16. saade keskendub eramaja kasutusloa temaatikale. Kui maja on valmis ehitatud, siis selleks, et sinna saaks elama minna, peab olema ette näidata terve ports pabereid. Need paberid ei ole aga lihtsalt tüütu bürokraatia, need paberid kaitsevad nii majas elavaid inimesi, naabreid kui linna tervikuna.

On vale arusaam, et valmis ehitatud maja saab kasutusloa kuidagi iseenesest. Ehitaja ja tellija peavad kohalikule võimule tegema selgeks, et maja, mille nad on koostöös või tellimusena ehitanud on turvaline, elamiskõlblik ja vastab nõuetele. Ehk siis piltlikult, et tööd on teostatud nii, et maja ei lähe põlema, ei lagune, ei uputa.

Üldiselt peaks maja ehitamisel hakkama dokumendid selle hoone ehituse kohta kogunema koheselt. Samamoodi nagu maja ehitatakse etappide kaupa, tuleb ka dokumentatsioon koguda siis, kui mõni etapp on valmis. Tagant järele ehituspäevikuid või mingeid lube taastada on ajakulukas ja ka kallis.

“Meie poole pöördutakse väga erinevas seisus oleva dokumentatsiooniga. Mõnel on puudu vaid paar dokumenti, mõnel ei ole meile ette näidata aga mitte midagi. Eks sellest sõltub meie tasu suurus ja kasutusloa saamisele kuluv aeg. Panen siinkohal inimestele südamele, et kui teete ehitajaga maja ehituseks lepingu pange sinna kindlasti sisse ka punkt, et majaga koos peab ehitaja andma tellijale üle ka kasutusloa,” räägib ehitustehnilist nõustamist pakkuva firma Projektibüroo müügijuht Joonas Annus.

Projektibüroo ongi loodud aitama neid, kes majaehitustuhinas on dokumentatsiooni unustanud või on see jäänud kahe silma vahele mõnel muul põhjusel. Kuna kasutusloa ajamine on pikk ja vaevaline protsess ongi mõistlik see anda ekspertidele lahendada. Annus ütleb, et iga inimene saab ise kasutusloa ajamisega hakkama, kuid selleks kulub palju aega ja vaeva.

“Me ise ei ravi ju ka oma hambaid ega tee raamatupidamist,” mainib Annus

Pikemalt saab aga kasutuslubade kohta kuulata saatest “Ehitame Maja”: saates vastas saatejuht, ajakirjanik Martin Hansoni pikematele küsimustele ehitustehnilist nõustamist pakkuva firma Projektibüroo müügijuht Joonas Annus.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Puumarket on pood, mis ehitab valmis enamuse majast

Ehitame Maja #15: Puumarket on pood, mis ehitab valmis enamuse majast by Ehitame Maja

Kuula:

Kirjeldus:
Ehitussaate “Ehitame Maja” järjekorras juba 15. saates istusid mikrofonide taga kaks meest Puumarketi nimelisest ehituspoest. Tegemist on 1991. aastal loodud, tänaseks poodide ketiks arenenud ehitusmaterjali pakkujaga, mis väidab, et ehitab oma sortimendiga valmis 80% igast majast.

“Kolm Viljandist pärit noormeest nägid 90date aastate alguses Tallinnas õppides ära võimaluse osta Lõuna-Eestist kokku erinevat puitu ning seda vahel lausa 300% vaheltkasuga edasi müüa. Me töötasime kodukontoritest, võtsime vastu tellimusi telefoni teel, vahel olid meil samas lehes kuulutus nii puidu ostuks kui ka müügiks,” räägib ennemuistsetest aegadest Puumarketi juhatuse esimees ja üks asutajatest Toomas Pärtel.

Pärtel lisab, et nende nägemus oli kohe selline, et kokku ostetud puit jagati vastavalt otstarbe, kvaliteedi ja liigi järgi eri toodeteks ning müüdi seda neile, kes oli nõus enim maksma. 1994. aastal jõuti aga ka esimese ehituspoe avamiseni, kuhu sai sisse astuda, et oma ehitusmaterjali vajadus ära rahuldada. Sealt edasi on areng olnud orgaaniline.

“Me oleme selgelt Eesti parimad puidumüüjad, mis tähendab, et meie teadmised, valik ja sortiment on puidu pool kaldu. Täna moodustab kolmandik meie sortimendist saepuit, kolmandiku höövelpuit ja kolmandiku muu ehitusmaterjal. Me aga ei müü sanitaartehnikat, torusid, elektritarbeid ja nii edasi,” räägib Pärtel.

Ettevõtte puiduostujuht Urmas Liivak ütleb vahele, et nende poe kontseptsioon on müüa kõike, mis on seotud üldehitusega, piltlikult vundamendist katuseni. “Selge on see, et me oleme eksperdid puidu alal ning omame selles osas ka kõige rohkem teadmisi, mida ka oma klientidega jagada. Kui kellelgi on küsimus, siis tulge poodi ja me saame igal juhul aidata. Ning kui meil endal pole vastust olemas, on meil palju partnereid, kellel see vastus igal juhul olema on,” mainib Liivak.

Suurim muutus, mida Puumarketi mehed oma valdkonnas näevad on see, et puit kui selline on muutunud tooteks, see tähendab, et enam ei osteta objektile puitu, mida siis ise hakatakse töötlema ja lõikama. Tellitakse ikka juba tehases parajaks lõigatud materjal, mis on ka värvitud või muud moodi töödeldud. Ning üks on selge, puit on siiani eestlaste seas populaarne ehitusmaterjal ja aina populaarsemaks, eksklusiivsemaks muutub.

Stuudios olid puust kui ehitusmaterjalist, selle võimalustest ja populaarsusest rääkimas Puumarketi juhatuse esimees Toomas Pärtel ja sama ettevõtte puiduostujuht Urmas Liivak. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Ilma pädevustunnistuseta ahjuehitaja jätab dokumendid esitamata

Ehitame Maja #14: Ilma pädevustunnistuseta ahjuehitaja jätab dokumendid esitamata by Ehitame Maja

Kuula:

Kirjeldus:
„Ahju ehitamise juures on dokumentatsioon väga tähtis, kuna hiljem maja vastuvõtmise juures küsib Päästeamet toote passi. Kui ahju ehitab ilma pädevustunnistuseta pottsepp, siis tema passi väljastada ei saa, sest selle väljastamise õigus on ainult neljanda või viienda kategooria pottseppal,” hoiatas staažikas pottsepp Kerri Koppel.

Tagant järele ahjule passi väljastamine on omanikule kallis lõbu, selle hind on turul 500 eurot.

Isa ja poeg, Raivo ja Kerri Koppel, kes mõlemad on pädevad ahjumeistrid, kinnitavad kui ühest suust, et pottsepal peab olema pädevused ja väljaõpe, et seda tööd teha. „Pädev meistrimees peab suutma teha valmis tulekolde esikiisid, joonised ja kui küttekolle on valmis, siis ka ahju passi vormistama. Iga meie ahi on disainahi, mille lahenduse oleme välja töötanud, nii saame olla tulemuses kindel,” selgitas Raivo Koppel.

Kliendil tuleb lihtsalt enne meistriga kokkuleppe sõlmimist Kutsekoja leheküljel kontrollida, kas töö tegijal on olemas ka kutsetunnistust. Pädevate meistrite nimed on seal kenasti kirjas.

Ahjude puhul tekib küsimus, milline ahi ehitada, kas soojust salvestav või mitte? Vahet tuleks teha, kas tegemist on ahju, kamina või moodsa nimega kaminahjuga. Kerri Koppel selgitas, et salvestav ahi on massiivahi, mis ehitatakse näiteks tellistest või kividest. Kütmise ajal energia salvestub ja 24 tundi on tagatud toasoojus.

„Salvestav ahi on kui aku, mis salvestab energia ja hiljem loovutab selle pika aja vältel,” lisas Raivo Koppel, kellel töökogemust pottseppana on viisteist aastat.

Kui vaadata kaminaid, milles hinnatakse romantilist visuaali, siis on võimalik ka kaminat ehitada ahju põhimõttel. „Erinevalt kaminast selline kaminahi salvestab energia aga kui on õhkküttega kamin, siis on senikaua ilus vaade ja eraldub soojust, kui tuli põleb,” selgitas vahet Raivo Koppel.

Ehitame maja saates räägivad pottseppmeistrid, isa ja poeg, millised on suurimad müüdid ahjude ja kütmise teemadel. Milliseid puid kõlbab ahjus põletada ja kui ahi laguneb ära, siis kelle süü see on. Saatejuht on Juuli Nemvalts.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee