Kätlin Tanin ja Silja Järve: Meeskond kui jõujaam? Ilona Sillak ja Maili Liinev

#95 Kätlin Tanin ja Silja Järve: Meeskond kui jõujaam? Ilona Sillak ja Maili Liinev by Õpime koos

Kuula:

Kirjeldus:
Täna kuuled väljakutse „Õpime koos taskuhäälingut tegema“ esimest saadet. See on üleskutse kõikidele haridussõpradele, kes on mõelnud, et tahaks ka ja on valmis taskuhäälingu tegemist proovima. Juhendame sind sinu esimese saate valmimisel ja jagame seda „Õpime koos“ platvormil.

Esimesteks osalejateks on lasteaednikud Kätlin Tanin ja Silja Järve, kes on loonud alushariduse taskuhäälingu „Kes aias? Mis aias?“. Kätlini ja Silja saatekülalisteks on inspireerivad nõustamis- ja koolitusettevõtte Hooling loojad, juhid ja lasteaednikud Ilona Sillak ja Maili Liinev. Teemadering keerleb ümber meeskonnatöö lasteaias. Külalised jagavad nippe, mõtteid ja võtteid edukast koostööst ja enesehoolingust. Koos leitakse vastus väljendile: meeskond kui jõujaam?

00:00 Sissejuhatus
00:54 Kätlini ja Silja tutvustus
05:50 Väljakutses osalemise põhjus
10:28 Väljakutse raskused ja üllatused
16:29 Soovitus sõbrale või vaenlasele
19:37 Taskuhääling „Kes aias? Mis aias?“
24:22 Head soovid ja uus väljakutse
25:40 “Kõll” + sissejuhatus
26:25​ Saatekülaliste teekond alusharidusse.
29:45​ Kaua olite õpetajad ja mis sai edasi?
33:12​ Mis on hooling ja kellele suunatud? Mõiste tähendus.
36:00​ Seitse aastat Hoolingut, isiklik areng ja meeskonnatöö algus.
38:26​ Hooling organisatsioonikultuuris, meeskonnas ja õpetajal enda suhtes. Millest alustada?
40:48​ Juhi tegutsemine, et oleks meeskonnas hoolingut. Esmased asjad, mis peaks organisatsioonis olemas olema?
43:09 Kuidas tekib meeskonnas õhinapõhisus? Ühisüritused.
45:46​ Veel võimalusi juhile, et toetada organisatsiooni? Koosolekud.
48:24 Mis on supervisioon ehk töönõustamine. Kuidas toetab hoolingut?
49:53​ Kuidas saab õpetaja tegeleda enesehoolinguga. Hooling kui esmaabi. Läbipõlemine. Nippe enesehoolinguks õpetajale. Piirid. Infovahetus. Tagasiside. Probleemide lahendamine. Rituaalid.
56:40​ “Kirss tordil” – 1938. aasta lasteaednike ametivanne. August
Kuks soovis lasteaednike perele tunnustust. Esimesed Eesti Vabariigi kõrgeima tunnustuse pälvinud lasteaednikud Martha Kiviväli ja Marta Kärmu.
59:10 Võimalused, et õpetaja saab järgida ja tegeleda hoolinguga? Pidepunktid. Aeg. Kohvipaus. Söömine tööpostil.
1:03:47​ Mis on Teie jaoks lapsest lähtuv kasvatus?
1:07:08​ Kas on vaja õpetajal vabal ajal veel tegeleda eriala edendamisega? Liitude tähtsus ja vajalikkus.
1:09.13​ Saatejuhtide kokkuvõte ja tänusõnad.
1:10:52​ “Kõll” ja lõpusõnad.
1:11:25 Karini ja Signe kokkuvõte

Hooling https://www.hooling.ee/​

“Kes aias? Mis aias?”
Kuula: https://linktr.ee/KesMisAias?​
Jälgi: https://www.facebook.com/KesMisAias

“Õpime koos”
Kuula:
YouTube: https://bit.ly/327qt5V
Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO
Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY
Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri
Jälgi:
Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/
Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos
Toeta:
www.patreon.com/opimekoos

Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Meeskond kui jõujaam – Ilona Sillak, Maili Liinev

#4 Meeskond kui jõujaam – Ilona Sillak, Maili Liinev by Kes aias? Mis aias?

Kuula:

Kirjeldus:
Neljandas saates on külalisteks inspireerivad nõustamis- ja koolitusettevõtte Hooling loojad, juhid ja lasteaednikud Ilona Sillak ja Maili Liinev. Teemadering keerleb ümber meeskonnatöö lasteaias. Saatekülalised jagavad nippe, mõtteid ja võtteid edukast koostööst ja enesehoolingust. Koos leiame vastuse väljendile: meeskond kui jõujaam? Saatejuhid:Silja Järve ja Kätlin Tanin

00:00 “Kõll” + sissejuhatus
00:45 Saatekülaliste teekond alusharidusse.
04:05 Kaua olite õpetajad ja mis sai edasi?
07:32 Mis on hooling ja kellele suunatud? Mõiste tähendus.
10:21 Seitse aastat Hoolingut, isiklik areng ja meeskonnatöö algus.
12:46 Hooling organisatsioonikultuuris, meeskonnas ja õpetajal enda suhtes. Millest alustada?
15:08 Juhi tegutsemine, et oleks meeskonnas hoolingut. Esmased asjad, mis peaks organisatsioonis olemas olema?
17:29 Kuidas tekib meeskonnas õhinapõhisus? Ühisüritused.
20:16 Veel võimalusi juhile, et toetada organisatsiooni? Koosolekud.
22:45 Mis on supervisioon ehk töönõustamine. Kuidas toetab hoolingut?
24:12 Kuidas saab õpetaja tegeleda enesehoolinguga. Hooling kui esmaabi. Läbipõlemine.
25:38 Nippe enesehoolinguks õpetajale. Piirid. Infovahetus. Tagasiside. Probleemide lahendamine. Rituaalid.
31:00 “Kirss tordil” – 1938. aasta lasteaednike ametivanne. August Kuks soovis lasteaednike perele tunnustust. Esimesed Eesti Vabariigi kõrgeima tunnustuse pälvinud lasteaednikud Martha Kiviväli ja Marta Kärmu.
33:30 Võimalused, et õpetaja saab järgida ja tegeleda hoolinguga? Pidepunktid. Aeg. Kohvipaus. Söömine tööpostil.
38:07 Mis on Teie jaoks lapsest lähtuv kasvatus?
41:28 Kas on vaja õpetajal vabal ajal veel tegeleda eriala edendamisega?
Liitude tähtsus ja vajalikkus.
43:31 Saatejuhtide kokkuvõte ja tänusõnad.
45:12 “Kõll” ja lõpusõnad.

Hooling
https://www.hooling.ee/

Kes aias? Mis aias?
Kuula:
https://linktr.ee/KesMisAias?
Jälgi:
https://www.facebook.com/KesMisAias

Mida võiks teada sündmus ohutusest eile, täna ja homme?

Mida võiks teada sündmus ohutusest eile, täna ja homme?

Kuula:
https://cdn.simplecast.com/audio/7b4e3ddf-81ec-4740-9774-48fb57df83c2/episodes/05b27e40-18a3-4581-93b5-031f271073c3/audio/db2d9bbc-0065-4314-af87-b46ec4afb7c9/default_tc.mp3?aid=rss_feed&feed=bDvDBhuL

Kirjeldus:
Ohutu sündmuse kontseptsioon on viimase aja valguses saanud täiesti uudse lähenemise. Sündmus vajab lisaks heale sisule ka ohutut ja mugavat keskkonda. Millest oleneb ohutu sündmuse kontseptsioon, mida selleks on vaja ja kuidas on see praegusele ajale vastavalt muutunud? Luubi all on ka publik ja see, kas ja kuidas publik olukorda tajub. Arutleme, mõtiskleme ja uurime seda koos EMTA vilistlase Liisa Nurmelaga, ERSO direktori Kristjan Halliku ja turvafirma Meeskonnast Andre Edinguga. Saadet juhib EMTA vilistlane, Anna-Liisa Ingver.

Liisa Nurmela on EMTA vilistlane ja kirjutas oma magistritöö: “Külastajate turvatunde tajumine festivali keskkonnas”. Kuid põhitööna pöörleb Liisa filmimaailmas, olles äsja naasnud Göteburgi filmifestivali juurest eestisse.
Kristjan Hallik on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor, aga ka Pärnu Muusikafestivali juht ja lisaks Helioru kontserdimaja ehituse üks eestvedajaid.
Andre Eding on turvafirma Meeskond liige.

Erkki Raasuke: juhil on meeskonda rohkem vaja kui meeskonnal juhti

Podcast #22: Erkki Raasuke: juhil on meeskonda rohkem vaja kui meeskonnal juhti

Kuula:

Kirjeldus:
Juhil on meeskonda rohkem vaja kui meeskonnal juhti, ütleb Eesti üks kogenumaid ja tuntumaid tippjuhte Erkki Raasuke värskes podcasti osas.

See on teadmine, mis tekitab heas mõttes alandlikkust ja mida on hea endale aeg-ajalt meelde tuletada, räägib Raasuke. Ta räägib ka sellest, et kaasaegses juhtimises inimeste vaheline hierarhia kadumas, juht ei ole enam kellegi peal ja töötaja all, juht on üks töö teiste tööde seas ja kõrval.

Raasuke räägib podcastis, kuidas juhtimise teemal on palju tolmu ja müra ning trademargitud (litsentseeritud) kraami. “Ajapikku hakkad aga sellest nagu läbi nägema. Ja lõpuks on sul üks A4 või pool A4-a või tagurpidi pööratud salvrätik, kus on kirjas see, mida pead tegema ja siis tuleb need ära teha. Pragmaatilisus on see, mis edasi viib.”
Raasukese lugemislaualt leiab Ray Dalio “Põhimõtted” ning 100 aastat tagasi välja antud raamatu Henry Fordi eluloost. Ning hetkel on öökapil Will Storr’i raamat “The Science of Storytelling”. Mis on need diskussioonid, mida me endaga räägime, kui objektiivne see jutt on, see on raamat, mis teeb jälle natukene alandlikumaks hetkedel kui on isu millegi peale äkiliselt reageerida, kirjeldab Raasuke.

26 minutit põnevat juttu juhtimisest, kuula ikka. Podcasti kõik osad olemas Spotify’s ja iTunes’is.

Sisuturundussaade: kodukontor paneb proovile tiimitunde

12.03.21 Sisuturundussaade: kodukontor paneb proovile tiimitunde

Kuula:

Kirjeldus:
Viirus ei näita raugemise märke ja taas tuleb võimalusel jääda kodusele režiimile. Kaugtöö ja kodus töötamise ilust ja valust räägib saates IT-taristu ettevõtte Oixio tegevjuht Tauno Telvik.

Räägime nii tehnilistest kui ka teist laadi väljakutsetest, millega nii juhid kui töötajad peavad kokku puutuma – kuidas hoida meeskondi töös, üleval hoida motivatsiooni, jälgida ja mõõta oma tööaega, tagada kodus töötamiseks baasvajadused ja turvaline infovahetus.

Tauno Telvik avaldab, milline on tema jaoks kodus töötamisel asendamatu rakendus.

Saadet juhib Mai Kroonmäe.

Andres Haavel: kõige olulisem on seada ühine eesmärk, mis kogu meeskonda innustaks

Andres Haavel: kõige olulisem on seada ühine eesmärk, mis kogu meeskonda innustaks by 🎙️”Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”

Kuula:

Kirjeldus:
Käesolev episood on valminud koostöös ettevõtete kasvu ja arengut toetava konsultatsioonifirmaga Empowerment. Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Empowerment’i partner ning organisatsioonide arengu kiirendaja Andres Haavel. Täna keskendub Andres koos oma tiimiga nõustamismetoodikatele, mis aitavad juhtidel oluliselt tõsta oma ettevõtte sooritusvõimet. Varasemalt on Andres tegelenud kaubandus- ja IT-ettevõtete juhtimisega. Ta on aastaid juhtinud juhtimisinfosüsteeme ehitanud meeskondi mh EMT-s, Eesti Energias, Swedbank’is ja teistes suuremates infrastruktuuriettevõtetes. Siinses 1.5-tunnises sisutihedas mõttevahetuses räägime Andresega nii ühe kui teise nurga alt juhtimissüsteemidest, mis põhinevad üldinimlikel väärtustel ja loodusseadustel ning mis on meeskondades lihtsalt rakendatavad parandades kordades meeskonna sooritusvõimet.

“Juht peab meeskonnaga paika panema visiooni ja tagama selle elluviimise võimekuse, mis tähendab kahte asja – ambitsioonika sihi määratlemist ja rollide defineerimist, mida on vaja selle sihi täitmiseks. Ehk teisesõnu, ühelt poolt on vaja meeskonnaga endale seada ambitsioonikas siht, mille suunas soovitakse üheskoos liikuda ning teiselt poolt ka koostöörollid, mille täitmisel usutakse eesmärgini jõuda kõige kiiremal ja nauditavamal moel. Seega esimene asi, ja see on kõige olulisem, on see, et oleks paigas eesmärk, mis kõiki innustab. See toimib nagu valgusviht, mis tõmbab enda poole just neid õigeid inimesi, kellel läheb samuti sellest silm särama. Ja lisaks tuleb kokku leppida mängureeglid, kes ja kuidas selle ühise sihi poole liikumiseks panustab – milliseid rolle meil selleks üldse vaja on ja millised on ootused erinevatele rollidele. Kui sul on ka õiged inimesed, kes tahavad ja on ka loomuomaselt tugevad neid rolle täitma, siis on suur tõenäosus, et see meeskond hakkab õitsema. Siinkohal soovitame juhil kvartaalselt teha nö carte blanche, kus ta vaatab brutaalse aususega otsa oma meeskonna oodatud tulemuslikkusele ning seejärel valideerib uuesti ka kõik meeskonna rollid ning neid täitvad mängijad. Juht peab sellisel hetkel esitama endale ausa küsimuse, kas ma oleksin täna valmis kõik olemasolevad tiimiliikmed uuesti meeskonda võtma? See on hea lakmuspaber, mis annab selge signaali, milliseid valikuid juht tegema peab. Nii lihtne see ongi!” – Andres Haavel

Kuulake ikka …

Juhtimislabor Gunnar Toomemets Urmas Kamdron Podcast

10.02.21 Juhtimislabor Gunnar Toomemets Urmas Kamdron Podcast

Kuula:

Kirjeldus:
Sel korral keskendub „Juhtimislabor“ juhi meeleteadlikkusele, töötajate ja organisatsiooni paremale mõistmisele ning juhtimisele.

„Just keerulistel aegadel on meeskonna jaoks juhi energia ja kohalolu määrava tähtsusega. Ma pean andma tiimile tunnetuse ja enesekindluse, et me saame koos selle väljakutsega hakkama ning leidma iga tiimi liikmega koos tähenduse tema panusele, lisaks mõistma, mis on tema isiklik ambitsioon. Ka mul on olnud 20. aasta pikkusel teekonnal keerulisi aegu,“ tõdeb pikaajalise juhtimiskogemisega Gunnar Toomemets saates „Juhtimislabor“.

Saadet juhib Urmas Kamdron.

Coaching, juhi isiklikud piirid ja meeskondlikud mängureeglid

Coaching, juhi isiklikud piirid ja meeskondlikud mängureeglid by 🎙️”Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”

Kuula:

Kirjeldus:
Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriale coachingu teemadel. Seekord on käsitluse all isiklike piiride temaatika meeskonna juhtimise kontekstis. Arutlen, kuidas juhina paremini teadvustada ja ka selgelt väljendada isiklikke piire meeskonnas.

“Võib-olla liialdan, aga minu kogemus ütleb, et igas suuremas meeskonnas kipub olema mõni vähe keerukama suhtlusmaneeriga inimene, kes ikka ja jälle tekitab meeskonnas hõõrumisi ja konflikte. Reeglina on need inimesed tulemuslikkuse koha pealt tublid tegijad, kuid oma suhtlemisoskuste, väljendusviisi ja koostöövõimekuse osas võivad pehmelt öeldes olla jämedad ja konfliktsed. Pahatihti tekitab see meeskonnas ebavajalikku nägelemist ja pingeküllast õhkkonda. Juhina tähendab see aga pidevat tegelemist kõikvõimalike suhete klaarimise ja koostöö silumise teemadega. Ehk kujutage endale ette sellist tiimikaaslast, kes pidevalt tekitab meeskonnas olukordi, kus juhil on vaja nii iseenda kui ka meeskonna heaolu nimel personaalselt sekkuda. Coachingus aitan juhtidel selgusele jõuda ja teadvustada, kus paiknevad nende isiklikud piirid, millest üle minna või teistel neisse sisse sõita ei ole okei. Põnev on näha, kuidas juhid coachingus leiavad enda sees selle jõu, sellise heas mõttes agressiivsuse ja kontrollitud viha, mis aitab neil iseendas selgusele jõuda, kust jookseb nende tolerantsi piir. Sealjuures on oluline anda endale aru, milliseid tundeid piire ületav käitumine juhis esile toob. Samuti – millised reaalsed mõjud kaasnevad sellise piire ületava käitumisega nii juhile endale, meeskonnale kui ka laiemalt organisatsioonile. Ja lõpuks – mis siis ikkagi on juhi ja meeskonna omavahelised selgelt kokkulepitud ootused, mängureeglid koostööks ja piirid meeskonnaliikmete käitumisele.” – Veiko Valkiainen

Kuulake ikka …

Hajameeskonnad ja kaugjuhtimine

Hajameeskonnad ja kaugjuhtimine

Kuula:

Kirjeldus:
Selles episoodis räägime hajali asuvate meeskondade juhtimisest ning juhi ja tema inimeste väljakutsetest kaugjuhtimise juures. Vaatame koos ka tõhusaid tööriistu, jutuks tuleb kontaktihoidmine, koosolekud, memod, küsimine ja kuulamine.

Tiit Urva: ettevõtete elukaar koosneb neljast evolutsioonilisest arenguetapist

Tiit Urva: ettevõtete elukaar koosneb neljast evolutsioonilisest arenguetapist by 🎙️”Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”

Kuula:

Kirjeldus:
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on organisatsioonide arengunõustaja Tiit Urva. Tiidul on ette näidata mitmekülgne kogemuste pagas. Oma varasemas elus on ta teinud müügi- ja juhtimistööd erinevates äriorganisatsioonides. Samuti on ta asutanud Hea Koostöö HLÜ, mis tegeleb eetilise panganduse põhimõtete tutvustamise ja praktilise rakendamisega Eestis. Ta on olnud veel Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem ning osalenud algaastatel kooliseltsi juhtimises. Kümmekond aastat on ta toimetanud Tartu Teaduspargi inkubatsioonikeskuses nii nõustaja kui ka koolitajana. Täna aga annab Tiit ettevõtluse ja muutuste juhtimise teemalisi loenguid TÜ Narva Kolledžis. Tiit on muuhulgas toimetanud ka Glasli ja Lievegoedi ettevõtlus- ja organisatsiooniarengut käsitleva teose ‘Ettevõtte dünaamiline areng’, mis käsitleb organisatsioonide arengufaaside kontseptsiooni. Minu huvi oligi Tiiduga kokku saada, et paremini mõista ettevõtete elukaare arengukõverat ning mida juhid võiksid siit kõrva taha panna, et teadlikumalt oma ettevõtte arengut suunata.

“Kui me mõtleme inimese arengu peale, siis ega meil ei ole võimalik ka hüpata lapseeast kohe täiskasvanuikka. Jah, mõned on meist küll varaküpsed ja teised pigem hilisküpsed, kuid me peame ikkagi läbima kõik erinevad loomuomased arengu- ja kasvuetapid. Sama kehtib ka ettevõtete elukaare puhul – iga eelnev kasvuetapp on järgmise etapi paratamatu arengu eeldus. Esimeses faasis on ettevõte nagu suur pere, tegevust kannustavad inspireeriv idee ja kaasahaarav juht, kellele järgnetakse. Seda nimetatakse pioneerifaasiks. Teises faasis toimub juba selgem tööjaotus, toimub spetsialiseerumine. Tegevust ilmestab märksõnana efektiivsus ja metafooriks sobib ettevõte kui masinavärk. Kõik on korrastatud, inimesed on nagu hammasrattad masinas. Seda faasi nimetame diferentseerumise faasiks. Kolmandas faasis saadakse aga aru, et inimesed ei taha enam olla mutrikesed masinavärgis. Mõistetakse, et suhetel on väärtus ja keskendutaksegi inimsuhetele ja inimeste arengule. Kolmandat faasi nimetatakse integratsioonifaasiks, kus läbi uuenenud inimsuhete kujuneb ettevõte tervikorganismiks. Neljandas ja kõrgeimas arengufaasis kujunetakse aga juba harmooniliselt koos välise keskkonnaga terviklikuks elukeskkonnaks. Viimase faasi nimi on assotsiatsioonifaas, kus ettevõte on terviklikul moel ühendatud kogu laiema keskkonnaga – omanike, töötajate, klientide, koostööpartnerite, hankijate ja erinevate ühiskonnagruppidega. Kõik need arengufaasid on vaja evolutsiooniliselt läbida; on vaja küpseda selleks, et minna edasi. Arengu eeldusteks on teatud kogemuste olemasolu, meeskonna küpsusaste ja koostöövõimekus. Mõned meeskonnad on võimelised neid arenguetappe läbima kiiremini, teised aeglasemalt, kuid lihtsalt mõnest etapist üle hüpata ei ole võimalik. See on ettevõtte loomulik arengutee. Selleks, et see ettevõtte arenguteekond oleks võimalikult sujuv ja kiire, vajab juht lisaks tavapärastele juhikompetentsidele ka coachingu ja mentorluse alaseid oskusi. Coaching ja mentorlus aitavad juhil paremini mõista ja toetada oma meeskonna kasvuvõimekust liikumaks ühest faasist järgmisesse arengufaasi.” – Tiit Urva

Kuulake ikka …