Viive-Kai Rebane – Profikorvpallurist mesinikuks ja Youtuberiks

Viive-Kai Rebane – Profikorvpallurist mesinikuks ja Youtuberiks by E.L.U. Podcast • A podcast on Anchor

Kuula:

Kirjeldus:
Hei, saame tuttavaks! Kui soovid teada kes ma olen ja miks ELU Podcastiga algust tegin, siis seda saad kuulata siin väikeses tutvustuses. 
E.L.U. (Eduni Läbi Uskumuste) Podcast sai oma nime seetõttu, et mina avastasin enda jaoks uskumuste rolli enda elus. Kas sina tead mis on uskumused? Mina ka ei teadnud!  Need on nagu rongirööpad, mida mööda sinu mõte liigub.
 Uskumused on sinu alateadlikud mõtted, milles oled 100% veendunud, et see on absoluutne tõde. Need võivad sind kas edasi viia või tagasi hoida ja sa ise ei teagi seda.
Hea uudis on see, et uskumusi on võimalik muuta, aga esialgu pead need endale teadvustama. Mina olen seda teinud ja soovin aidata ka sinul vabaneda enda limiteeritd uskumustest, et saaksid kujundada enda ELU nii nagu tegelikult tahad!   
Aitäh, et mind kuulad! 
Jälgi E.L.U. Podcasti ka Facebookis ja Instagramis. 

Kuidas läheb Eesti taimekasvatusel?

“Innovaatika” #11: Kuidas läheb Eesti taimekasvatusel? by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Kui küsimusele lühidalt vastata, siis läheb Eesti taimekasvatusel päris hästi. Nälga me ei jää. Küll aga on mitmeid aspekte, mida tuleb jälgida, et meie taimekasvatusel ka tulevikus hästi läheks. Mis toimub taimearetuse rindejoonel? Milline taim ikkagi on mahe? Või mis siis, kui mesilased maamunalt kaduma peaksid?

„Innovaatika” 11. saates rääkisid jätkusuutlikust biomajandusest, taimearetusest, mahepõllundusest ja mulla üldisest olukorrast Maaülikooli dotsendid Evelin Loit ja Liina Talgre. Evelini peamiseks tegevusvaldkonnaks ongi taimekasvatus ja taimegeneetika. Liina tegeleb omakorda mahetaimekasvatuse ja mullaviljakuse hoidmisega.

Nisul ja nisul on vahe. Kuna Eesti kliima on hüplik, ettearvamatu ja kiiresti muutuv, ei saa siin kasvatada samasugust nisu nagu näiteks Kesk-Euroopas. Evelin sõnul ongi meie taimearetuse peamiseks eesmärgiks luua liike, mis meie ilmastikus vastu peaksid ja piisavalt saaki annaksid. Muuhulgas teeb Evelin saates väga lihtsalt selgeks, millised on erinevused tavaaretuse, mutatsiooniaretuse ja täppisaretuse vahel.

Eesti taimekasvatuse nõrgaks kohaks – nagu muudegi valdkondade puhul – on väärindusküsimus eksportimisel. Saagikusega on tegelikult kõik hästi, aga välja veetakse toorainet, mitte toodet. „Kaerast võiks teha ikka kaerahelbeid,” selgitab Evelin.

Seesama kaer tuleb aga kuhugi ka kasvama torgata, mistõttu sõltub mullast taimekasvatuses väga palju. Saates toob Liina viimaste uuringute põhjal välja ka mõned mõtlema panevad arvud. Näiteks on kolmandik kogu maailma põllumaast degradeerunud, olgu see siis erosiooni või pestitsiidide tõttu. Tugevalt mürgiseid väetisi kasutades jõuavad need paratamatult ka põhjavette ja meie toidulauale. Kui sügavale peab üldse kaevama, et puhast vett leida?

Mullaviljakuse tõstmiseks peab põllul erinevaid asju kasvatama. Taimed peavad vahelduma, et muld ühe konkreetse toitaine puuduses ei kannataks. Liina toob välja, milliseid vahekultuure Eestis kasutatakse ja kuidas nende kasutamine mullale positiivselt mõjub.

Täpsemalt kuula juba saatest. Teaduspodcast’i juhtis Taavet Kase.
Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressile innovaatika@ekspressmeedia.ee.

Karl Vilhelm Valter – tühja vaatamisest, haridusest ja mesilastest

#26 Karl Vilhelm Valter – tühja vaatamisest, haridusest ja mesilastest.

Kuula:

Kirjeldus:
Meie tänase saate külaliseks on geenius, modell, laulja, õhtujuht ja õpetajate õpetaja. Saates on külas multitalent, Karl Vilhelm Valter. Tänases saates räägime me naeratamisest, räppimisest, tühja vaatamisest, haridusest ja mesilastest.

Mesilased ei sure iial välja, ergo … inimene ei sure iial välja

Innovaatika #1: Mesilased ei sure iial välja, ergo … inimene ei sure iial välja by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Delfi teadussaade “Innovaatika” hakkab Delfi Tasku kanalis lahkama teadusmaailma põnevamaid tahke ja nüansse. Igas saates on külas üks Eesti tippteadlane, kes seletab saatejuhiga koos lahti ühe kindla teema teaduses. Saatesarja jooksul püüame lükata ümber nii mõnegi populaarteadusliku vale, kinnistada aga tõdesid, mis ei pruugi olla veel inimestele kohale jõudnud.

Esimeses teadussaates “Innovaatika” on külas Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd, kes selgitab lahti selle, et mesilane pole vaid mesilane ning ilma mesilasteta ei saa otsa tolmlemine, ega saa ka otsa inimeste toit. Uurime lähemalt mesilaste ja ka muude kimalaste elu, vaatame, mida nad söövad, kuidas tolmlevad ja millised on murekohad nende tiivulistega.

Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressile innovaatika@ekspressmeedia.ee