16. märtsil oli Kuku Raadio Tartu stuudio juba kinni pandud, nii et “Tähenduse teejuhtide” 81. vestlusringi salvestasime Mihkli haritlaskorteris (see jutuajamine on meil praeguse seisuga ka viimane). Nagu ma kohe saate alguses mainin, on mul alates 2018. aasta sügisest Estonian Business Schoolis “Oluliste raamatute” kursusesari [1]. Esimesel kursusel oli fookuses Thomas Manni “Võlumägi”, teisel George…
Read More„Vaadakem kahte tüüpi teadmisi,“ kirjutab Nassim Taleb eelmisel aastal eesti keeles ilmunud raamatus “Antihabras”* (kõnealune tsitaat tuleb suurepärasest peatükist „Nõukogude-Harvardi ornitoloogiateaduskond“). „Esimene tüüp ei olegi õieti „teadmised“; selle hämar loomus takistab meil seda seostamast teadmiste range definitsiooniga. See on pigem teatud asjade tegemise viis, mida me ei oska selgelt ja ühemõtteliselt sõnades väljendada… kuid mida…
Read MoreSuure pintsliga maalitud ajaloopiltidel on olnud viimastel aastatel hea minek. Küllap on asi selles, et kroonuliku ajaloo”teaduse” grantiotsast välja imetud probleemid ei inspireeri enam mitte kui kedagi (tegijad kaasa arvatud). Muude võimalike põhjuste üle arutlevad huvitavalt Rupert Sheldrake ja Mark Vernon oma kahekõnes “Suured ajaloopildid ja vajadus tähenduse järele”*. Sheldrake ja Vernon rääkisid eelmainitud saates…
Read MoreAlfred North Whitehead* on öelnud, et lääne filosoofia kujutab endast ääremärkusi Platonile**. Oswald Spengler, kelle tähtteos “Õhtumaa allakäik” ilmus eesti keeles 2012. aastal, tuleb teisest traditsioonist. “Spengler on ääremärkus Goethele,” formuleeris Mihkel õnnestunult saksa ajaloofilosoofi vaimse sugupuu (12. minut). “Goethe juures tasuks tähele panna teatud organitsistlikku ja seesmisuse mahataandamatust rõhutavat vaimulaadi,” selgitas Mihkel samas edasi,…
Read MoreMöödunud aastal ilmus EBS-i sarjas Carl Gustav Jungi “Vastus Iiobile”, mille esitlus* toimus Estonian Business Schooli aulas 30. mail. Nimetatud teosele oli pühendatud ka “Tähenduse teejuhtide” 51. vestlusring “Kust kuri tuleb?”** 30. augusti Sirbis kirjutas “Vastusele” arvustuse*** Tartu luuletaja Siim Lill. Oma artikli lõpus ütles Siim: “Neil, kellele numinoosne alus, too Rudolf Otto püha, ei…
Read MoreNeljas: kust algab vehmandus ja kust populism? Kuula: https://anchor.fm/s/a0e3350/podcast/play/9405437/https%3A%2F%2Fd3ctxlq1ktw2nl.cloudfront.net%2Fproduction%2F2019-11-30%2F41315228-44100-1-5392e2a46eb8c.mp3 Kirjeldus: Järekorras neljanda Trükipressi puhul on Generaadio stuudios kohal Daniel Tamm ja Helena Eglit. Arutluse all on esiteks Margus Otti kolmeosaline vehma-seeria Sirbi veergudel ning selle vastukaja. Kes või mis on valge eesti heteromees ja mida ta tahab? Saate teises pooles on tähelepanu Jan-Werner Mülleri teosel…
Read MoreSelle vestluse lükkas käima tsitaat Roger Scrutoni raamatust “Tolad, petised ja tülinorijad”*: “Ma pean Foucault’d uusvasakpoolsete juhtivaks mõtlejaks, aga siinkohal tuleb rõhutada, et tema poliitiline positsioon aastatega muutus ja ta lükkas igasuguse mugava sildi alati rõõmuga tagasi. Erinevalt Sartre’ist oli ta kommunismi kriitik (olgugi et kuni oma viimase eluaastateni võrdlemisi summutatud kriitik). Sellest hoolimata oli…
Read MoreMiks on Eesti peredes nii palju vägivalda? Kuula: https://feeds.soundcloud.com/stream/665737256-arvamusfestival-miks-on-eesti-peredes-palju-vagivalda.mp3 Kirjeldus: Miks Eesti mees peksab naist? Ja miks Eesti naine laseb ennast mehelpeksta? Mis põhjustab perevägivalda ja miks seda Eestis nii palju on? Arutelu juht: Marko Pomerants Osalejad: Riina Solman, Mihkel Kunnus, Helen Hääl, Eha Reitelmann, Kait Sinisalu Korraldaja: Isamaa Arutelu leidis aset 9. augustil Paides….
Read MoreMöödunud aastal Portlandi Ülikoolis korraldatud vestlusringis “Kas intersektsionalism on religioon?”* kritiseeris Helen Pluckrose parempoolseid selle eest, et nad kipuvad tihti ühte patta panema postmodernismi, marksismi ja intersektsionalismi. Vimmauuringute afääri käigus kuulsaks saanud Pluckrose’i sõnul vaatavad parempoolsed sel kombel mööda sellest, mis on tõeliselt oluline, nimelt kogu probleemistiku epistemoloogilisest vundamendist. Ma olen sellele uuele võõrsõnale –…
Read MoreStepan Trofimovitš Verhovenski on üks Fjodor Dostojevski romaani “Kurjad vaimud” kesksetest tegelastest. “Rafineeritud ja üllameelne intellektuaal aitab pahaaimamatult kaasa nihilistlike suundumuste kasvule, mida esindavad romaanis Stepan Trofimovitši poeg Pjotr ja endine õpilane Nikolai Stavrogin, kes üheskoos tõukavad kohaliku sootsiumi kollapsi äärele,” kirjutatakse ühes romaanile pühendatud loendamatutest arvustustest. “Ma just mõtlesin selle sõnapaari [Verhovenski lapsed, H.]…
Read More