Rethinking the smart city

Rethinking the smart city by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
We all know what a smart home is, but what exactly is a smart city? Is it green, comfortable or something that evokes memories of a happy childhood? What does it offer to its people and businesses? Smart solutions eliminate traffic jams and parking problems, promoting green transport instead. They also offer effective and creative solutions for energy, water and waste disposal. Smart cities attract companies that think alike, creating a synergy of fresh ideas and people, cooperation and competition. Join us and let’s rethink the city!

Arutelu juht: Rode Luhaäär (CEO & Co-founder at Paytailor)
Osalejad: Teet Raudsep (Ülemiste City), prof. Jarek Kurnitski (TalTechCity), Dr Jacqui Taylor (CEO and co-Founder FlyingBinary, Smart City Tsar), Grete Arro (Tallinn University research fellow)
Korraldaja: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Paytailori lugu – Rode Luhaäär

Castos

Kuula:

Kirjeldus:
Õppisin sellest saatest nägema asju teisiti: nutitelefoni äpp on lihtsalt üks väljund suurele pilvelahendusele. See tundub iseenesest mõistetav teadmine, isegi koolipoiss saab sellest aru. Kui toode on äpp, siis oleks ju loogiline, et ta saab ka vastavalt kommunikeeritud ja turundatud.

Kas äppile on brändingut vaja?

Paytailori puhul näiteks ei ole. Tegemist on intuitiivse baastasandi lahendusega, mis avab võimalused. Paytailoril on bränd olemas nii või teisiti, sest kõikide selle äppi kasutajate peades tekib varem või hiljem kuvand. Kuid makselahenduse puhul ei ole äppi kuvand seotud inimese enda kuvandi ega maailmavaatega.

Kui Paytailori logo saaks kaela riputada, kas see oleks siis bränding?

Jah, ilmselt küll. Kuigi ma hetkel ei tea, et millist ühiskondlikku hoiakut Paytailor edastaks? Paytailor ei olegi sellise kommunikatsiooni suunaga tegelenud. Tegemist on rohkem platvormi, kui lõpptarbijaga. Paytailori klientideks on kaupmehed, kes pakuvad oma klientidele maksevõimalust. Nii, et kui keegi mingi läikiva logo kaela riputaks, siis see peaks olema kaupmees :). Siit tulebki Paytailorile idee – varustada kaupmeestest kunded Paytailori atribuutikaga.

Aga äppi peab ju lõppklient tõmbama!

Just – siin ongi tegu uue maailma lähenemisega, kus kummalisel kombel on kaupmees huvitatud sellest, et tema kliendid kasutaks kellegi teenust. Paytailoril on tegelikult olemas peale äppi ka oma kodulehekülg ja tajutav visuaalne kuvand. Vaata Paytailori kodulehte!

Intuitiivsus ongi edukuse valem?

Jah – siin küll. Lahenduse lihtsus saab saatuslikuks nii kaupmehele kui ka lõppkliendile. Rääkisime episoodis ka sellest, et erinevates kultuurides on lisaks erinevatele keeltele ka erinevad nutitoimingute hoiakud. Need tuleb ära arvata ja täpselt paika panna selleks, et Londonis elav Jonathan saaks sekundi jooksul aru sellest, kuidas äppiga toimida. Kusjuures Jonathan ei pruugi käituda nutitelefonis samamoodi, kui näiteks Tartus elav Taivo.

Rahvusvaheline teenuseplatvorm

Eesti on Paytailori jaoks liiga väike, kogu maailm on just paraja suurusega. Selle ettevõtmise tegemistesse on sünnist saadik sisse kirjutatud rahvusvaheline tasand. See omakorda tähendabki maailma tehnoloogilise arenguga sammu pidamist. Muideks – Paytailor on Eestis täiesti olemas ja töötab, äppi saab tõmmata siit:

Rode Luhaäär

Minu vestluskaaslase kodulehe päises olev lause selgitab lahti ka Paytailori enda brändi põhialused: “Passion never fails”.

Järelmõte: ilmselt oleksingi pidanud selle episoodi salvestama juba inglise keeles 🙂