Kas kirjanik võib olla pervert?

Kas kirjanik võib olla pervert?

Kuula:

Kirjeldus:
Kas kirjanik võib olla pedofiil? Näiteks Dostojevski kohta on käibel teooria, et ta seda oli – ja mitte vaid ettekujutustes, vaid tegudes. Sellest räägib kirjanik Andrei Hvostov, kes hääletas Peeter Helme kirjanike liidust väljaviskamise vastu.

Martin Ehala ja Peeter Helme, “Tüli taju pärast”

Märtsi lõpus kutsusin ma stuudiosse Martin Ehala ja Peeter Helme, et vestelda nendega multikultuursuse kahest tähendusest. Ent juba keskustelu alguses veeres jutt veel avaramatele radadele. Jõudsime Martiniga üsna kohe järeldusele, et mitmekultuurilisus, kui seda peetakse eesmärgiks iseeneses, kujutab endast veel üht variatsiooni võrdsuse igihaljal teemal. Kümnendal minutil sekkus väga asjakohase tähelepanekuga vestlusesse Peeter, kes ütles: “Ma ei ole kindel, kas küsimus on tegelikult võrdsuses. Ma arvan, et kui minna veel kaugemale, siis see, millest me siin praegu räägime, on keele politiseerimine. Võrdsus on lõppude lõpuks ka ainult osa sellest suuremast konfliktist, mille kohta inglise keeles öeldakse “[the battle for, H. P.] hearts and minds” ehk siis lahing inimeste mõtteruumi, nende keelekasutuse ja üleüldse nende tajuilma pärast.”

Sellega olid jutuajamise rööpad maha pandud ja nendel me siis järgmised 75 minutit ka sõitsime. Olulisemad peatused olid “Böckenförde teoreem*” (22. minutil), “Sümbolanalüütikute uus rahvas” (46. minutil)**, “Ühe ostu ehk seaduse kaugusel veiklev õnn”*** (59. minutil) ja “Mida teha?” (81. minutil)****.

Minu arvates oli tegemist sisuka vestlusega, mille kokkuvõtteks sobivad hästi ühele karismaatilisele juudi rändjutlustajale omistatavad sõnad: “Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest.”

Kena kevadet!

„Eesti ajalooromaan“: kas ikka need vanad vastamata küsimused?

„Eesti ajalooromaan“: kas ikka need vanad vastamata küsimused?

Kuula:

Kirjeldus:
Viimastel aastatel on Eesti kirjanikud taas hakanud kirjutama ajaloolisi romaane. Eriliselt on esile kerkinud huvi keskaja vastu. Selle põhjuseks on kindlasti uued avastused Eesti keskaja uurimisel aga ilmselt ka üldisem keskaja moodi tulek maailmas. Ometi on põhjust küsida – miks keskaeg? Miks just nüüd? Mida uut on võimalik öelda sajanditetaguste sündmuste kohta ning kas kirjanike ja lugejatena on meil tõesti võimalik toonaseid inimesi ja olusid mõista või peegeldame nõnda lihtsalt oma kaasaja muresid möödanikku.

Arutelu juht: Peeter Helme Postimehe peatoimetaja
Osalejad: Ajalookirjanikud Erkki Koort ja Mehis Tulk

Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kelle jaoks on Eestis tegutsev meedia?

Kelle jaoks on Eestis tegutsev meedia? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Eestis tegutsevad meediaväljaanded ja nende igapäevased lugejad vaatavad teineteisele otsa: kas ja millest on puudust, et meedia jõuaks iga eestimaalaseni?

Arutelu juht: Indrek Ibrus
Osalejad: Peeter Helme – Postimees, peatoimetaja, Jüri Nikolajev – ERR, ajakirjanik, Nikolai Kunitsõn – Tallinna Ülikooli politoloogia lektor, nooremteadur ja doktorant Ilmar Raag – ekspert ajakirjanduse ja meedia küsimustes
Korraldaja: Integratsiooni Sihtasutus

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.