Intervjuu Taavi Veskimägiga: kas põlevkivielektrijaamad tuleks kinni panna?

Intervjuu Taavi Veskimägiga: kas põlevkivielektrijaamad tuleks kinni panna?

Kuula:

Kirjeldus:
Kas Eesti tahab olla elektrit importiv või eksportiv riik?

Kuidas vähendada kasvuhoonegaase transpordi pealt 80% võrra aastaks 2050?

Kuidas vähendada kasvuhoonegaase transpordi pealt 80% võrra aastaks 2050? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Jagatud kohustuse otsus (Effort Sharing Decision ehk ESD) ütleb, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavad vähendama kasvuhoonegaase, sh Eesti. 2050ndaks aastaks peame kasvuhoone gaase kokku tõmbama 80%. ESD alla ei käi energeetika sektor laiemalt ega põlevkivi. Siia kuuluvad muud valdkonnad, sh transport, mis on ESD alusel kõige suurem saastaja. Samuti on transpordil kõige suurem kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaal. Kuna meetmed, millega kasvuhoonegaase vähendada pole liialt palju, tuleb ühiskondlikult kokku leppida meetmed. Kõik ei saa olla elektriautode suunas toetus, vaid muutusi võib tuua sisse ka ostueelistustes ja harjumustes.

Arutelu juht: Lauri Tammiste, SEI Tallinn
Osalejad: Jaanus Uiga, MKM energeetika osakonna juhtaja; Laire Suurväli DHL Express Estonia AS Kvaliteedi-, keskkonna- ja kommunikatsioonijuht; Merike Saks (Elron), Enn Õunpuu (Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing), Marko Viiding (Elektrilevi)
Korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Arutelu toimus 9. augustil Paides.Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti sammud põlevkivist väljumiseni – millest alustada?

Eesti sammud põlevkivist väljumiseni – millest alustada? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Teadlaste (IPCC) arvutuste põhjal peaks ohtliku, üle 1,5 kraadise kliimasoojenemise vältimiseks kogu maailma süsinikuheide olema 2030. aastaks 55% väiksem kui see oli 2017. aastal ning kliimaneutraalsuseni on vaja jõuda hiljemalt aastaks 2050. Põlevkivienergeetikast, sh õlitootmisest, väljumine on selle vajaduse täitmiseks möödapääsmatu. Õiglase ülemineku kontseptsioonile tuginedes arutleme, millised on esimesed sammud, mis Eesti peaks kiirelt tegema. Fookuses on Ida-Virumaa majandus ja töökohad.

Arutelu juht: Martin Noorkõiv
Osalejad: Rene Tammist (SDE, endine ettevõtlus- ja IT minister), Lauri Jalonen (Ida-Viru Ettevõtluskeskus, vanemkonsultant), Eili Lepik (Riigikantselei, strateegiadirektori asetäitja), Viljar Lubi (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler)
Korraldaja: Eestimaa Looduse Fond

Arutelu leidis aset 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Millest toodame elektrit pärast põlevkiviaega?

Millest toodame elektrit pärast põlevkiviaega? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Raadioside häirete tõttu esineb helisalvestuses müra ja katkestusi. Vabandust!

“Täna sõltub Eesti elektritarbija umbes 85% ulatuses põlevkivienergiast, mille negatiivset mõju keskkonnale on aga aina suurema veendumusega tõdetud. Sealhulgas märgib OECD oma keskkonnaraportis, et just põlevkivienergeetikast väljumine on Eesti olulisim keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik proovikivi. Kliima- ning energeetikaeesmärgid nii Eestis kui ka Euroopa Liidus näevad ette jõudsat üleminekut taastuvenergeetikale. Millised on siin Eesti võimalused ning milline on võimekus seda üleminekut ellu viia?”

Arutelu juht: Lauri Tammiste (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus)
Osalejad: Rene Tammist (Eesti Taastuvenergia Koja juhataja), Kadri Simson (majandus- ja taristuminister), Maria Helbling (AS Alexela Energia tegevjuht), Martin Kruus (Nelja Energia juht)
Korraldaja: Eesti Taastuvenergia Koda

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.