Tehnoloogiakompass: teosammul liikuma saanud tehnoloogia areng on alles kogumas hoogu

03.06.21 Tehnoloogiakompass: teosammul liikuma saanud tehnoloogia areng on alles kogumas hoogu by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
1. juunil täitus 30 aastat ajast, mil Eestis avati esimene mobiilsidevõrk ja rääkima sai hakata mobiiltelefoniga. Täpsemalt sai mobiiliajastu alguse sellega, et Eesti, Soome ja Rootsi ühisettevõte Eesti Mobiiltelefon (EMT) avas NMT 450 tehnoloogial põhineva mobiilivõrgu. Tegu oli esimese põlvkonna ehk 1G-mobiilivõrguga.

Saates “Tehnoloogiakompass” meenutame, mis arengu on teinud mobiilsidevõrk läbi selle 30 aasta ja kuhu liikuda edasi. Nii uurime, mis mõju on avaldanud side areng erinevate seadmete, sealhulgas mobiiltelefonide, arengule ja nende kasutusrakendustele nii inimeste kui ka ettevõtete seas.

Samuti kõneleme sellest, kuhu on üldse veel tehnoloogiaga edasi liikuda ehk kas oma arengus on suuremad tähised nüüdseks ületatud.

Saates on külas Telia raadiovõrgu juhtivinsener Ermo Polma ja Telia ärikliendi üksuse juht Holger Haljand. Saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Tehnoloogiakompass: kuldaväärt andmed aitaksid mõista, kas on mõtet kulutada sadu miljoneid

20.05.21 Tehnoloogiakompass: kuldaväärt andmed aitaksid mõista, kas on mõtet kulutada sadu miljoneid

Kuula:

Kirjeldus:
Otsuste tegemisel on võimalik kasutada inimeste liikumismustrite andmeid, kuid seda ei taheta väga teha, rääkis saates “Tehnoloogiakompass” liikuvusekspert Marek Rannala. Näiteks võiks tema sõnul kasutada andmeid otsuste tegemisel, millist maanteede ehitust vaja läheb ja mida mitte. Seeläbi on võimalik selgeks teha, kui paljud inimesed maanteid kasutavad, miks ning kui suur võit tuleb tegelikult ühest või teisest investeeringust.

Saates “Tehnoloogiakompass” rääkisime pikemalt liikuvusandmetest – mis nad on, kuidas neid kasutada, mis järeldusi annab neist teha ning kas see tähendab, et “suur vend” jälgib.

Külas on liikuvusekspert Marek Rannala ja Telia andmete ärivaldkonna juht Rivo Roosileht. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Tehnoloogiakompass: tehnoloogia areng ühe käega saastab, teisega päästab loodust

08.04.21 Tehnoloogiakompass: tehnoloogia areng ühe käega saastab, teisega päästab loodust by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Cambridge’i ülikool jagas aasta algul uuringut, mille kohaselt kulub bitcoini kaevandamisele umbes 121 teravatt-tundi elektrit aastas ning see ei tõota väheneda. Seda on rohkem kui on terve Argentina riigi aastane elektritarbimine ning palju pole puudu Poolast, Rootsist ega Ukrainast. Selle tõttu sattus ka põlu alla elektriautotootja Tesla, kes on reklaaminud ennast kui keskkonda päästev ettevõte, kuid lubades autode eest maksta bitcoinides. Sarnast mustrit võib märgata ka teistes valdkondades: näiteks huugavad punases üha menukamaks muutunud striimingusaitide nagu Netflix ja Disney serverid. Pooletunnise Netflixi sarja vaatamine emiteerib sama palju süsihappegaasi atmosfääri kui sõita autoga kuus kilomeetrit. Teistpidi, seadmeautomaatika kasutuselevõtt vähendas näiteks Empire State Buildingus energiakulutusi 38% võrra. Tehnoloogia pidev areng tõstatab seega küsimuse, kas see säästab või saastab keskkonda, või veelgi täpsemalt kumba rohkem. Just sellest räägime saates „Tehnoloogiakompass“.

Kas tehnoloogia kiirendab või segab rohepööret? Kas 5G on energiasäästlikum lahendus kui 4G? Kas zoomitamine on keskkonnasäästlikum kui pidevalt kontoris käimine? Mida saavad ettevõtted ja inimesed selle heaks ära teha, et tehnoloogia abil oma keskkonnajalajälge vähendada? Millised lahendused on juba töös ning millised ootavad, et paberilt ellu kutsutaks? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisime vastust koos Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse ja 5G projektijuhi Margus Krupiga. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Triniti eetris: Ajujahi 10 parimat ideed ehk kellest saab järgmine Bolt või Click & Grow?

31.03.21 Triniti eetris: Ajujahi 10 parimat ideed ehk kellest saab järgmine Bolt või Click & Grow?

Kuula:

Kirjeldus:
Bolt, Click&Grow, GoWorkaBit, Bikeep – need ja paljud teised tuntud ettevõtted on Eesti suurima äriideede konkursi ja kiirendi Ajujaht vilistlased. Taas on ka alanud uus hooaeg, kus on jõutud 10 parema meeskonnani.

Miks pääses parimate sekka idufirma Mentornaut? Või Migrevention? Milline on RAIKU konkurentsieelis? Mis idufirmadega üleüldse tegu on?

Sellest ja paljust muust räägime Civitta Eesti innovatsiooni valdkonna juhi ja Ajujahi tiimijuhi Harri Tallinnaga ning Triniti advokaadi Peeter P. Mõtskülaga. Samuti kuuleb saates olulisi soovitusi, kuidas võiksid äriideed jääda ka ellu pärast konkurssi ning veelgi enam, väljuksid sealt võidukalt, mitte ei vajuks hiljem unustusse. Saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab advokaadibüroo Triniti.

Foto: Johan-Paul Hion

Tehnoloogiakompass: IT-juhita enam suuri otsuseid ei tehta

11.03.21 Tehnoloogiakompass: IT-juhita enam suuri otsuseid ei tehta

Kuula:

Kirjeldus:
Jälle oleme kõik kodukontoris, jälle muudab see meie töörütmi. Saates “Tehnoloogiakompass” räägime mitmest päevakajalisest teemast, millest kaugtöö on üks, kuid mitte ainuke.

Näiteks tuleb saates juttu, millest mõtlevad suurettevõtete IT-juhid, millised mured ja rõõmud neil mõtteis on, sealhulgas, milline roll on neil ettevõtete muutuste juhtimises.

Nendest teemadest räägivad Telia IKT teenuste juhtimise grupijuht Alar Kurvits ja küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Triniti eetris: isegi pisike trahv võib keerata äri tuleviku pea peale

03.03.21 Triniti eetris: isegi pisike trahv võib keerata äri tuleviku pea peale

Kuula:

Kirjeldus:
Saates “Triniti eetris” räägime väärteoasjadest ja nende menetlustest.

Täpsemalt, mida ettevõtjad selle juures peaksid arvestama: mille poolest erineb väärtegu kuriteost, milline on karistuste vaidlustamise perspektiiv, millised võivad olla kaudsed kahjud, millised on olnud olulisemad väärteomenetlused, mis on jõudnud riigikohtusse välja ning kuidas reageerida, kui menetlus terendab.

Saates on külas advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Risto Käbi ning advokaat Martin Järve. Saatejuht on Priit Pokk.

Saade valmib koostöös advokaadibürooga Triniti.

Fookuses Euroopa majandus: Bolti taksojuhid võivad saada õiguse “kartelli” moodustada

26.02.21 Fookuses Euroopa majandus: Bolti taksojuhid võivad saada õiguse “kartelli” moodustada

Kuula:

Kirjeldus:
Seitsmendas “Fookuses Euroopa majandus” saates räägime sotsiaal- ja tööpoliitikast.

Kui palju peaks Euroopa Liit selles rolli mängima? Kas tulekul on ühtsed reeglid miinimumpalgale? Kas Bolt, Uber ja teised platvormiettevõtted peavad arvestama uute nõuetega? Millist rolli mängib sotsiaalpoliitika rohepöördes? Mis on transpordireformi õppetunnid?

Neil teemadel arutlevad europarlamendi liikmed Marina Kaljurand ja Yana Toom. Saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab Euroopa Parlament.

Triniti eetris. Laenumiinid: tagatis, mis pole tagatis ja konkurendist võlausaldaja

17.02.21 Triniti eetris. Laenumiinid: tagatis, mis pole tagatis ja konkurendist võlausaldaja by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Eesti on endiselt üsnagi panganduskeskne, kuid selle kõrval leidub teisigi ettevõtte finantseerimise võimalusi. Küll aga võib juba nüüdseks öelda, et pensionireformi tõttu on pensionifondide huvi Eesti ettevõtlust rahastada muutunud oluliselt leigemaks, nentisid külalised saates “Triniti eetris”.
Kui suures plaanis pole suurt vahet, kas valida rahastamisallikaks pangalaen või emiteerida võlakirju, siis omad plussid-miinused on mõlemal. Näiteks kui ettevõte ise näeb mingi projekti väärtust suuremana kui pank, siis võib olla mõistlikum minna võlakirja teed, tõi välja Alexela Grupi juht Andreas Laane. Just seda tegid nad ise näiteks 2018. aastal, ostes tanklaketi Euro Oil ja nähes, et 1 + 1 võiks nende jaoks olla suurem kui 2. Raha saadi tol hetkel pensionifondidelt, kokku 25 miljonit eurot.
Võlakirjade tegemise pluss on see, et neid on hiljem kergem võõrandada kui tavalist laenu, teistpidi võib olla oht see, et võlausaldajaks võib saada konkurent. Triniti vandeadvokaat ja partner Ergo Blumfeldt lisas, et võlakirju on hakatud instrumendina aastate jooksul rohkem kasutama, oma rolli on mänginud investorite suurenenud huvi ning seni on suuri projekte nende abil ka ellu viidud, lootes, et see ka nii jätkub.
Saates “Triniti eetris” rääkisime sellest, milline on Eesti finantseerimismaastik, mida finantseerija rahastamise puhul jälgib, kuidas saab ettevõtja ennast krediidiandjale atraktiivsemaks muuta ning mis riskid kaasnevad võlakirjade emiteerimisega, seda nii investori kui ettevõtte vaates. Saadet juhtis Priit Pokk.

Saadet toetab advokaadibüroo Triniti.

Fookuses Euroopa majandus. Simson vs Terras: kas rohepööre toob kallima elektri?

12.02.21 Fookuses Euroopa majandus. Simson vs Terras: kas rohepööre toob kallima elektri? by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Hiiglaslik laev nimega Euroopa Liit on teinud järsu pöörde rohelisema tuleviku suunas, seda näitavad nii poliitilised valikud kui ka kapitali roheliseks värvumine. Küsimus on, kuhu me sellega lõppkokkuvõttes välja jõuame?

Seda teemat aitasid saates “Fookuses Euroopa majandus” lahti mõtestada Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ja ITRE ehk europarlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras.

Nii tuli saates juttu sellest, kui suur on oht, et üks hetk laes lambil pirn ei põle, kuna pole piisavalt elektrit, miks tõmbab Euroopa Liitu Aafrikas lõõskav päike, kui suur oht on üleinvesteerimiseks, kas raha tuulde ei lenda ning miks on tulevik kõige hägusam just nimelt põllumajanduses ja transpordis. Saadet juhtis Priit Pokk.

Saadet toetab Euroopa Parlament.

Tehnoloogiakompass: nutikad asjad pole lihtsalt põnevad, vaid neid saab panna raha teenima

11.02.21 Tehnoloogiakompass: nutikad asjad pole lihtsalt põnevad, vaid neid saab panna raha teenima by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Nutikas röster võib olla rohkem asi moe pärast kui kasulik tarbeese, kuid paljusid asju on siiski mõttekas internetiga ühendada.

Kui tavainimese jaoks pakub asjade internet eelkõige mugavust, siis äriliselt võib rakendust ning väärtust leida rohkematel viisidel: näiteks võivad kogutud andmed näidata seda, mida silm ei näe ning seetõttu on võimalik teha paremaid otsuseid.

Just seetõttu räägimegi seekordses “Tehnoloogiakompassi” saates asjade internetist ehk IoT-st ehk terminist, mis on nüüdseks küll paarkümmend aastat vana, kuid on viimastel aastatel üha rohkem meie ellu tunginud.

Seda teemat aitavad lahti mõtestada IoT lahendusi arendava ettevõtte Krakul juht Jaan Hendrik Murumets ning Telia IoT valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko.

Sealjuures räägime, milliseid ärivõimalusi võiks tehnoloogiline areng pakkuda ettevõtete jaoks ning millised on elulised näited nendest. Hea näide sellest on näiteks Starshipi pakirobot, kuid võimalused on palju laiemad ning tehnoloogiat saab ära kasutada ka palju argisemate esemete puhul. Saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.