Nutikas looduslähedane elu Räpina Aianduskoolis

Innovaatika” #8: Nutikas looduslähedane elu Räpina Aianduskoolis by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Kätte on jõudnud kutse- ja kõrgkoolide sisseastusmiskatsete ja eksamite aeg, mis määrab nii mõnegi noore inimese saatuse kogu ülejäänud eluks. Vaja on teha õige, õigustatud ja mis peamine – meelepärane – valik, millega hakata oma elu sisustama. Sisseastumiskatsed toimuvad ka Räpina Aianduskoolis.

Selleks puhuks on “Innovaatika” saates külas kaks selle kooli inimest – Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom ja kooli pedagoog-metoodik, haridustehnoloog Katrin Uurman. Püüamegi koos selgitada kuulajatele, miks on Räpinas paiknev kool innovaatiline, tehnoloogiat integreeriv ja moodne, seda aga nii traditsioonilistes valdkondades kui aiandus, maastikuehitus, floristika, keskkonnakaitse või tekstiilkäsitöö.

“Populaarseim eriala muutub meil Räpinas peaaegu igal aastal. On olnud maastikuehituse aastad, aianduse aastad, floristi aastad, isegi tekstiilkäsitöö aastad. Ainult keskkonnakaitse aastat pole mõnda aega meil olnud. Need viis on ka need erialad, mida Räpinas igal aastal õppida saab, erinevaid õppekavu on loomulikult rohkem. Meil on selline kool, kuhu saab astuda nii otse põhikoolist, samuti keskkooli järel aga ka palju hiljem, siis kui elus on saanud selgeks, mida tegelikult teha tahetakse. Meil on koolis õppinud ka 80-aastaseid, täna on kõige vanem õppur kuuekümnendates,” mainib kooli direktor.

Toom lisab, et paljuski ongi nende kooli erialad sellised, kuhu tulevad kas tõelised fännid või siis need, kellel muu haridus omandatud. Aga teisalt on ka palju neid, kes peale Räpina Aianduskooli lõpetamist lähevad ülikooli edasi õppima. Näitena toob direktor siin maastikuehitaja eriala, mida saab jätkata ülikoolis maastikuarhitektuuri õppima minnes.

Räpina maastikuehituse eriala on kõrgel tasemel, siit on paljud jõudnud laia maailma oma erialal töötama. Lisaks on maastikuehituse õpilased olnud rahvusvahelistel võistlustel edukad, kes on tulnud maailmameistrivõistlustel kolmandaks. Edukad on ka aednikud, kes on nii Hortolympics’il kui Euroopa nooraednike meistrivõistlustel olnud parimad.

“Aianduse tulemused on ju meie oma toit ja meie igapäevane elukeskkond, olgu siis kodus või linnapildis. Aedniku haridusega on võimalik jõuda kaugele – väga heaks erialaspetsialistiks, kes jagab televisiooni aiasaadetes nõu või teadlaseks, ettevõtjaks. Kõige – nii toidu kui muude taimedes, puude – kasvatamine on ju ääretult põnev,” räägib Uurman.

Räpina Aianduskooli tunnuslauseks on „Nutikas looduslähedane elu”. Nutikas nii loodusega koos talitamise, tema kujundamise kui oma erialades IT ja muu tehnoloogia võimaluste ära kasutamises. Looduslähedane, sest koolitöö käib enamasti õues viibides ja kooliümbruse metsades, maastikel, kasvuhoonetes erialasid õppides. Lisaks on kool ilus ja asub looduslikult kaunis kohas, tegemist on ju ikkagi kunagise mõisakooliga.

“Nutikust on koolis küllaga, olgu selleks siis meie oma pedagoogide oskus oma eriala edasi anda, kuid ka puhtalt tehnoloogilises mõttes. Räägime siin nii meie külvirobotitest, mida õpilased saavad ise programmeerida ja katsetada kui kihilistest taimekasvuaedadest, mis õpetavad seda, kuidas väga väikesel pinnal ja mitte üldse taimekasvatuseks mõeldud asukohtades taimi edukalt kasvatada. Me oleme loomulikult enamus ajast õppetööd tegemas õues, kus ju hakkab olema ka õpilaste tulevane töökoht. Meie kool on väga praktiline, toas istumist üldiselt ei ole,” räägib Toom.

Räpina Aianduskooli on võimalik sisseastumiseks avaldus teha kuni 1. juulini. Kooli tuleb saata avaldus ja haridust tõendavad dokumendid. Avalduse võib kooli saata ka läbi SAISi. Juunis on loodetavasti juba võimalus ka dokumendid ise Räpinasse kohale tuua ja koolis ringi vaadata. Uus kooliaasta algab aianduskoolis 24. augustil. Lisainformatsiooni saab kooli kodulehelt: www.aianduskool.ee

Teadus- ja hariduspodcast’i “Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressile innovaatika@ekspressmeedia.ee.

Andres Peiker

Memcpy2 #014 – Andres Peiker

Kuula:

Kirjeldus:
Mille arvutamise programm oli väga populaarne? Kuidas õpetati HTGs programmeerimist ja miks see huvitav oli? Miks pidi Andres peaaegu keemia eksamile hiljaks jääma? Mille andmete töötlemise kirjutas Andres assemblerisse ümber? Kus käis Andres rongiga tarkvara toomas? Miks pidi ELVI juhataja Andresel autoga järel käima? Misasi mahtus 5000 rea assembleri sisse? Kuidas nägi üheksakümnendatel välja elu hulgifirmas? Millega jäi Tarmo Pajumets hätta? Mis oli Hansapanga edu aluseks? Miks ostis Hansapank omale IT osakonna? Mis juhtus Hansapanga ITs inimestega, kes hakkama ei saanud? Kuidas sai Andres Oracle baasi adminiks? Mis on aredajate ja haldajate vahe? Milles olid kirjutatud Hansapanga patch protsessid? Kes disainis Hansapnaga infosüsteemi ja keda kutsuti arhitektiks? Iga mitme kuu tagant pank kahekordistus kümme aastat järjest? Misasi oli Hansapanga sysadminidel kapi otsas ja mis sealt tuli? Mida on soovitav kõigil vaadata?

Anne Villems

Memcpy2 #013 – Anne Villems

Kuula:

Kirjeldus:
Kuidas sattus Anne Trefneri kooli ja mida talle seal õpetati? Kes pani aluse arvutiteadusele Tartus? Miks õpetati Trefneris programmeerimist? Milline tegevus on programmeerimine? Kuidas väljastati Uralil veateateid? Mille alusel kuuekümnendatel programmeerimist õpetati? Mis oleks Anne programmeerimisest viie kilomeetri kaugusele ajanud? Kui suur oli Urali mälumaht? Miks oli Anne sobilik tudengite ette saatmiseks? Kuidas õpetas Anne venekeelsetele gruppidele programmeerimist? Mida oleks kadunud akadeemik Lippmaa arvutiga teinud? Mitu Apple IIte sai kümne tuhande kuldrubla eest? Mille jaoks ehk kõlbab Basic? Mis peegeldus Liivi tänava arvutiklassi akendelt? Millist vannet on Anne siiani suutnud pidada? Kuidas on seotud masinkood ja kits? Mida on vaja selleks, et programmeerimises midagi suurt ära teha? Milline oli Anne elu kõige keerulisem programm? Milles seisnes arvuti viga, mille Anne leidis? Misasi hiilis koolidesse tagauksest? Mida Tartus ei toimunud ja mida see tähendas? Kes ja miks maksis kinni Tartu satelliidiseadmete ümberseadistamise? Kui kaugel Tallinnast asus Tartu? Kes paigaldas Eesti esimese veebiserveri? Kuidas sigis Tartu Ülikooli esimene veeb? Misasi ei tule Eesti kooli mitte kunagi? Misasi tuleb elus ikka kasuks?

Asko Seeba

Memcpy2 #012 – Asko Seeba

Kuula:

Kirjeldus:
Mille peale käis Asko peas klõps? Milline oli püha emotsioon? Mis oli BK peal mängude mängimise eelduseks? Miks ei läinud Mat’93 poisid sõjaväkke? Mis niitis esimesel kursusel rahvast? Mis klass neelas Asko esimesel kursusel ja mis ta sealt sai? Mis raamat mõjutas Asko karjääri kõige rohkem? Mitu ainepunkti semestriga Asko ladus, kui otsustas õppima hakata? Kus oli koos äge ajutrust? Kes on Satoshi Nakamoto?

Tule õpi TalTechis riistvara arendamist ja programmeerimist

3. Tule õpi TalTechis riistvara arendamist ja programmeerimist

Kuula:

Kirjeldus:
Käesolevas podcastis tutvustavad TalTechi arvutisüsteemide instituudi teadur Priit Ruberg ja riistvara arendamise ja programmeerimise teise kursuse tudeng Oskar Voorel oma eriala.

Millega tegeleb valdkonna spetsialist? Kuidas on meil nende saavutustest igapäevaelus kasu?

Teadur illustreerib näitlikult lõpetajate taset – mis on see igapäevane ja iseenesestmõistetav asi, mille algusest lõpuni tegemine ja toimima panemine on lõpetajale jõukohane ülesanne?

Tudeng räägib oma kogemusest – õppest, kaaslastest ja tulevikuplaanidest. Kuidas on tööpakkumistega ning millist palgataset on pakutud või pakutakse? Millised on eeldused, et olla riistvara arendamisel ja programmeerimisel edukas?

Head kuulamist ning loe lisa Tallinna Tehnikaülikooli veebis: https://teejuht.taltech.ee/

Meelis Roos

Memcpy2 #009 – Meelis Roos

Kuula:

Kirjeldus:
Mille eest sai Meelise isa töögrupp auhinna? Millise mispoolest olulise arvuti millise variatsiooniga kontrollisid Tartu füüsikud oma eksperimente? Milline oli Meelise algusaegade parim programm ja miks ta selle tegi? Mida oli Meelisel kodus mitmeid rulle? Kuidas tuleks asjad teha? Mis tegevuse juures õppis Meelis Fortranit? Kus sai Meelis esimest korda arvutiviirustest teada? Miks Meelis kooli vahetas ja miks just sellesse? Mis oli füüsikute probleemiks Tartu Ülikoolis? Kuidas HTGs medaliga kooli lõpetati? Mispoolest oli ZX Spectrum hea arvuti? Milles oli venelastel viga? Miks võeti Matemaatikateaduskonnas kasutusele Linux? Millised inimsed on UT ATIs? Kuidas sai kätte arvutiõpetaja arvuti parool? Miks oli vaja ajalootunnist ära minna? Millega hoidis arvutiõpetaja HTGs noori tegevuses? Mida sai Elmer Joandi käest laenata? Kuidas sündis Küberi Tartu andmeturbelabor?

Priit Raspel

Memcpy2 #008 – Priit Raspel

Kuula:

Kirjeldus:
Kuidas Jaapanis aega arvestatakse? Mille mõtles Priit välja ammu enne, kui ta olemas oli? Misasi sõitis Priidu akna all ringi? Mis mängu kirjutades tabas Priitu selguse hetk? Kuidas käis EPTs side? Mis tempoga käis EPT arvutite vahel esimene side? Kui palju sai Priit preemiat? Misasi läks Priidul lukku ja misasi selle tulemusena selgus? Mis on Priidul kapis, mida kellelgi teisel ei ole? Kus istus kaval juut ja mille ta kirjutas? Kuidas sai Iskra külge veel kaks kuvarit? Mis on pärit aastast 1936? Mis tänapäeval kasutatava sõna mõtles Priit välja? Kes mõtles välja XMLi? Miks oli vaja arvuti peale karjuda? Kuidas Priit Kalle Kulmaniga sõbraks sai? Mis oli Priidu kõige uhkem ametnimetus eales? Kus päästeti ära Eesti Kindlustuse raamatupidamisandmed? Mis on asja juures kõige olulisem? Head kuulamist!

Sten Tamkivi

Memcpy2 #007 – Sten Tamkivi

Kuula:

Kirjeldus:
Mispoolest erineb Tartu teistest Eesti linnadest? Mispoolest erinevad tänapäeva arvutid nõukogude omadest? Misasi peaaegu ühe korra FI keskjaamaga õnnestus? Kuskohas asus paradiis? Milliseid pühi tekste Sten Kalifornias oma silmaga nägi? Mispeale arvutimänguks kaineks sai? Millise õppetunni sai Sten oma BBSi softi kirjutades? Mida on siiamaani üle interneti hea saata? Mida Halo kontoris sageli tehti? Mida tehti üheksakümnendatel CD peale? Millisele majandusloogikale allub uus majandus? Kuidas sattus Sten avalikkussuhteid õppima? Head kuulamist!

Arne Ansper

Memcpy2 #006 – Arne Ansper

Kuula:

Kirjeldus:
Külas on Arne Ansper. Saame teada, mida tuli Nõo Keskkooli poiste ühikas hommikuti purustada? Misasi pidi ühel aknal kindlasti olema? Mis seadme abil otsiti ISA siini peal toimiva süsteemi seest vigu? Kuidas pahandas Arne vanu spetsialiste Ektacos? Mis on teadlaste ja akadeemikute ülesanne? Mida programmeeriti Küberneetika Instituudis igal aastal vähemalt üks? Kes oli Küberi varastel aegadel väga haruldane nähtus? Kui kähku ja millal ja miks sündis x-tee?

Anto Veldre

Memcpy2 #005 – Anto Veldre

Kuula:

Kirjeldus:
Külas on Anto Veldre. Saame teada, mis arvuti taustal on Antost esimene foto? Millist lehmade omadust arvutati esimeste Tartu arvutite abil? Mis otstarbel oli Anto isal kodus teine ülikond? Mis värvi blangile kirjutati enne Masinasse sisestamist programm? Mille peale Rheinmetalli mehaaniline kalkulaator kinni jooksis? Kuhu läksid vanaduspäevi veetma TÜ Arvutuskeskuse vanad arvutid? Kust sai hankida mikroskeemide spetsifikatsioone? Mida ülikoolis ei õpetata? Milles seisnes Barbaria riigi ülekaal teistest Gaia riikidest? Mis meetodiga sai kollektsioneerida ülikoolide domeeniaadresse? Milleks oli KBFIl vaja tuliuut SUNi Sparkstationit? Kes ja kuidas tegi Eesti seitsmenda veebiserveri? Milline oli Eesti hariduse esimene avaandmete projekt? Misasi tõmmati ETEKis esimese asjana viis pool tundi püsiühendust pidi kohale? Kuidas Tartu Ülikoolis õpetajatel arvutihirmu maha võeti? Head kuulamist!