eTwinning, Mari Tõnisson

#67 eTwinning, Mari Tõnisson by Õpime koos

Kuula:

Kirjeldus:
Klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi õpivad koos taskuhäälingu loomist.

Täna räägime Mari Tõnissoniga eTwinningust. Mari on Tartu Hiie Kooli informaatikaõpetaja ja haridustehnoloog, HITSA koolitaja, programmi eTwinningu kogenud ekspert ja koolitaja ning OÜ Koolitee juhataja ja koolitaja. eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond koolitöötajatele suhtlemiseks, koostöö tegemiseks ja projektide loomiseks. Kogukond käivitati 2005. aastal Euroopa Komisjoni e-õppe programmi raames ning alates 2014. aastast on kindel osa Erasmus+ ist, ELi hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevast programmist. Järgmine HITSA korraldatud eTwinningu koolitus algajatele toimub 20.03–21.03.2020 Pärnus.

00:30 Mis on eTwinning
03:01 eTwinningu töökeel ja saamislugu
06:33 Mari esimene projekt
10:15 Põhjused eTwinninguga tegelemiseks
12:00 Aruandlus ja tähtajad
14:00 Koolitused
18:10 Populaarsus
19:51 Mida on vaja alustamiseks
25:03 Projektide avalikustamine ja tunnustamine
28:33 Kvaliteedimärk
30:34 Näiteid projektidest
33:59 eTwinning ja IKT
38:07 Haridustehnoloogide ja informaatikaõpetajate valmisolek
38:51 eTwinning ja ettevõtlikkus
42:00 Teismeliste ja õpilaste kaasatus
45:24 Soovitused näpunäited algajale
50:01 Turvalisus
52:12 Digipädevuste arendamine
54:09 Projektidega tutvumine
55:38 Projektijuhtimine
57:40 Mida mitte teha
1:00:28 eTwinning ja kriitika
1:01:48 Näide teismeliste matemaatika projektist
1:06:58 Karini ja Signe kokkuvõte

eTwinning
Etwinning.net

HITSA eTwinningu koolitused
https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/koolitused/etwinningu-koolitused

Mari Tõnisson
http://maritonisson.weebly.com/

“Õpime koos”
Instagram www.instagram.com/opimekoos
Facebook www.facebook.com/opimekoos
YouTube http://bit.ly/2Sn8GU7
Apple Podcasts https://apple.co/2lHsXoY

Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Kristjan Otsmann: Ole ise

#04 Kristjan Otsmann: Ole ise by Podcast: Elu Looming

Kuula:

Kirjeldus:
Kristjan Otsmann on isa, qigongi harjutaja, mootorrattur, viljandlane ja enesejuhtimise ning projektijuhtimise koolitaja. Selles vestluses uurin Kristjanilt, kuidas luua elu, mis on hästi elatud.

Möödunud sajandi lõpus oli Kristjan Postimehes peatoimetaja asetäitja, kus tema tööpäevad olid väga pikad ja pingelised. Soov teha asju targemini viis ta David Alleni “Getting things done” raamatuni. Proovis. Toimis. Proovis veel mõningaid meetodeid ja suutis muuta enda tööpäevad efektiivsemaks. Varsti avastas end nõu andmas ka teistele ning sealt edasi liikus teekond koolitaja rolli.

Kristjan püüab olla nagu Fred Jüssi, kes ei jää kinni eesmärkidesse ja põhimõtetesse, vaid tunnetab enda sihti või suunda. Teda innustab tegutsema mõte, et kui ta saab tekitada inimestes mõtteid, mis aitavad neid neile olulisi asju paremini ära teha, siis see on suur asi.

Mitme lapse isana maksimeerib Kristjan eraelulist aega – mida rohkem, seda uhkem. Töö ja eraelu vahel piiri hoidmine aitab hoida asju korras. Ta tunnistab, et armastab väga enda tööd ja kui puuduks selge piir töö ja eraelu vahel, siis võtaksid üle tõsised töönarkomaanlikud kalduvused.

Eriti oluline on olla enda laste jaoks olemas esimestel aastatel, sest sel perioodil luuakse baasturvalisus. Mida rohkem oleme enda laste juures, seda turvalisem on nende keskkond.

Viimased aastad on Kristjan töötanud 4 päeva nädalas. See tähendab, et tööaega tuleb nutikamalt kasutada ja osa “kena oleks” asju ära jätta. Kuna tegevustel on kalduvus täita neile ettenähtud aeg ja seda ületada, siis aitab piiride sättimine ohjata enda ajakasutust.

Suurem osa ajajuhtimise koolitustel osalejatest käivad auditit tegemas – vaatavad eemalt peale, kuidas asjad töötavad ning “tuunivad” enda praktikaid. Mõned otsivad ühte imevahendit, mis lahendaks kõik probleemid, ent pigem saab leida 1-2 konkreetset tööriista, mida praktiseerida.

Vanemas eas otsitakse ka rohkem moodusi, kuidas enda elu mõtestada. Neid osalejaid võib kõnetada Viktor Frankl´i logoteraapia, kus küsitakse endalt 3 küsimust:

Kuidas Sa veedaksid eesootava päeva, kui Sul poleks mitte ühtegi kohustust?
Mida kavatsed kasvõi natuke nautida eesoleval päeval?
Mis Su elu mõte on täna – miks Sa oled täna?
Elu mõte on dünaamiline, see muutub ajas.

Kuidas aga distsiplineerida end tegema neid asju, mida on vaja teha? On inimesi, kellele distsipliin ei sobigi. Kõige olulisem on tabada ära, milline on Sinu töövahend, mis toimib. Oluline märksõna on pidev parendus – pidevalt muutuda natuke paremaks.

Kristjani jaoks töötab hästi pomodoro tehnika – taimer 25 minutiks tööle ja keskendunult konkreetset ülesannet tegema. Midagi muud vahele ei võta. Kui 25 minutit on täis, võtab pausi ja pärast seda võtad järgmise pomodoro tsükli. Pärast 4 tsüklit võtab pikema pausi.

Veel mõned põhimõtted, mis toimivad Kristjani enda jaoks hästi:

Olulised asjad esimesena.
Hommikuti nupukam.
Mõttekaardilik mõtlemine ja visualiseerimine ning kritseldamine.
Mida aeg edasi, seda vähem vidinaid.
Qigongi praktikad tervise hoidmise jaoks.
Kui tahad vähendada aega raiskavaid tegevusi (näiteks Facebooki scrollimine), siis aitab see, kui leiad head asendustegevused ja täidad vajalikud eeldused. Näiteks pooleli olev põnev raamat käepärast.

Mõnikord tasub leida aega, et molutada sihipäraselt. Teha aktiivselt mitte midagi. Olla omaette.