Podcast Puhata ja Mängida kajastab värskeimaid mängumaailma uudiseid

Podcast Puhata ja Mängida kajastab värskeimaid mängumaailma uudiseid

“Puhata ja mängida” on eestikeelne mängusaade, mis toob kuulajateni värskeimad uudised mängumaailmast. Podcasti veavad saatejuhid Rainer Peterson, Rein Zobel ja Martin Mets.

Puhatata ja mängida” sai ametlikult alguse 2012. aastal. Raineril oli idee teha midagi juba varem, kuid tol ajal polnud tehnilises võtmes see kuigi lihtne. “Me kõik olime kirjutanud [digi] ajakirja mänguarvustusi ja kui Henrik Roonemaa alustas Raadio1 podcastide võrguga, kutsus ta meid kõiki seda haldama. Tollel ajal alustanud saadetest oleme meie ainukesed, kes on jäänud,” jutustab Rainer.
Meie intervjuu küsimustele vastas Rainer Peterson.

Milline on teie podcasti kuulajaskond?

Üsna sarnane meie endiga: 20-40 aasta vanuses mehed, kes mängivad, või on enne rohkem mänginud, nüüd aga ehk ei jõua seda nii palju teha, aga tahaks ikka kursis püsida uute asjadega. Suur osa on olnud meiega üsna algusest peale.

Mis on ühe podcasti tegemise juures kõige raskem? Aga lihtsam ja rõõmuvalmistavam?

Eks raskeim ikka ongi see saatepäev. Uudiste kogumine, salvestamine, lõikumine, erinevad kohad, kuhu kõik üles minema peab ja kõik sellega kaasnevad potentsiaalsed tehnilised probleemid ning ajakulu. Kuna mina tegelen pea kogu tehnilise osaga, siis teen lisaks tavatööpäevale saatepäeval ka teise päeva otsa ja tihti lõpetan kella 1-2 ajal öösel. Aga tore muidugi on jälle, kui kommentaariumites või isegi päriselus inimesed tulevad rääkima lugusid, kuidas saade neile korda on läinud.

Kas meenub mõni meeldejääv lugu mõne podcasti episoodiga – mõni eriti meeldejääv külaline, põnev/kirgi kütnud teema, miski, mis saanud kuulajatelt (ootamatult) palju tagasisidet?

Nende pea kümne aasta jooksul on neid juhtumeid olnud üksjagu, ehk ägedaimad ongi olnud viimase paari aasta Eesti mänguarenduse teemad. Näiteks Disco Elysiumi tegijad ZA/UM, kes aastaid tagasi oma projektist meile rääkimas käisid, mis tollel hetkel tundus utoopiline, aga lõppes mänguga, mis valiti sadade väljaannete poolt aasta mänguks. Loodetavasti juhtub selliseid asju tulevikus sagedamini.

Kuidas toimub teie podcasti teemade ja saatekülaliste valik – päevakajalisuse, enda sisetunde või mõne muu kriteeriumi järgi? Kust saate inspiratsiooni uute teemade jaoks?

Kuna meil on üsna konkreetne formaat – mänguudised ja mida me ise mängime, siis ei ole saatematerjali leidmine just keeruline. Probleem on leida aeg, et ka saateväliselt iga nädal mängida uusi mänge nii palju, et oskaks nende kohta piisavalt midagi arvata. Kui aus olla, siis see on vahel lausa veidi stressiallikas – saade on käes, aga ma ei ole mitu nädalat midagi uut mänginud!

Vahel aga muidugi on mänge jälle liiga palju, et kõike ühte saatesse mahutada. See aasta on õnneks hea rahulik. Saatekülalisi meil käib pigem harvem, aga kuna nüüd pandeemiaga kõik on endale talutava kvaliteediga kaamerad ja mikrofonid hankinud, on see veidi lihtsam ja tänu sellele saab ehk ka mitte Eestis elavate mänguarendajatega kergemini jutule.

Milline näeb välja teie podcasti ühe episoodi ettevalmistusprotsess? Kui kaua selleks tavaliselt aega kulub ja kas on mingi kindel rutiin, kuidas alati toimetate?

Ideaalis peaks Martin saatele eelneval päeval koostama dokumendi nädala suuremate teemadega, mida me siis jooksvalt enne saadet täiendame. Oaraku aga tihtipeale jooksevad muud päriselu teemad peale ja kõik ettevalmistus jääb saatepäevale ning sellele eelnevale paarile tunnile.

Milliseid podcaste te ise kuulad/kuulate?

Mänguteemadest Giant Bombcast, Retronauts, Video Game History Hour, Fire Escape Cast, muusika teemadel What Had Happened Was, Twenty Thousand Hertz ja Disgraceland, pisteliselt ka Talking Simpsons ja What A Cartoon, Eestist vahelduva eduga Popkulturistid, Naistejutud ja Teine Tase.

Millised on teie nõuanded oma podcastiga alustada soovijale?

Kõige olulisem on olla püsiv. Isegi helikvaliteet või mega idee pole nii oluline inimeste hoidmisel kui stabiilsus ja et saade ilmub lubatud ajal. Kui juba tekib üks või kaks pausi, siis paljud unustavad su, ja sinna see jääb. Podcasti tegemine võib tunduda lihtne, alustamine ilmselt ka on. Esimene saade on uus ja lõbus, teine-kolmas ka, aga sealt edasi on see veidi nagu teine töö.

Mõtle, kas pärast kolmandat saadet tahaksid veel kolmekümnendat või sajandat saadet teha, eriti kui teed seda põhitöö kõrvalt, oled väsinud, õues on suur suvi ja sada muud asja vajab tegemist. Ja Eesti kontekstis on ka üsna tõenäoline, et keegi ei maksa sulle selle eest mitte midagi.

Lõppu üks filosoofiline küsimus ka: mis teeb ühe podcasti heaks?

Ma vastaks hästi ümmarguselt, et atmosfäär. See on kooslus produktsiooni kvaliteedist, saatejuhtidest ja teemadest, mis kas kütkestab või mitte, see aga on juba kõigi jaoks erinev.

Triin Kand, Tekstivõlur

WRC 10 laseb lõpuks kõigil Eestis rallit sõita!

16. aprilli Puhata ja mängida: WRC 10 laseb lõpuks kõigil Eestis rallit sõita!

Kuula:

Kirjeldus:
Sellel suvalisel aprillikuu nädalal tuli üle ootuste palju uudiseid, mille üle keelt teritada. Näiteks näidati meile uut Age of Empires IV, mis nüüd liiga paljulubav ei ole. Aga uudised on veel, näiteks WRC10-sse tulevad Rally Estonia rajad, Sony ei tee Days Gone 2, aga vist teeb The Last of Usi uusversiooni? Nintendo kuulutas välja portsu põnevaid indimänge. Rainer räägiv Apex Legendist ja ühe eriti kaasakiskuva loo viimasest Yakuzast, Rein aga sukeldus Warzone’i ja räägib, mis mõte on üldse Battle Passil. Soovituseks on Steamis Resident Evil 3 (see uuem versioon), . Rohkem selle eest ei tasu küll maksta.

KANGELANEMINUSEES Ep.12

KANGELANEMINUSEES Ep.12

Kuula:

Kirjeldus:
“Puhata ja Mängida” podcasti discordi kanalis tekkis huvitav arutelu. Otsustasin teemat lahata.