Ühe lahutuse lugu: “Ettepanek lahku minna tuli nagu välk selgest taevast!”

Mõttekoht, osa 57: Ühe lahutuse lugu: “Ettepanek lahku minna tuli nagu välk selgest taevast!” by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Äkki me ei peaks enam koos olema?“ oli eksabikaasa lause, mis tuli kogemusnõustaja Vivika Voolule nagu välk selgest taevast. Naine räägib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht, et kuigi püüti veel päästa, mis päästa annab, kolm aastat hiljem abielu ikkagi lahutati.

Vivika ütleb, et kuigi 20 aasta pikkuses abielus oli hetki, kus talle tundus, et midagi võiks muuta, tuli ikkagi abikaasa ettepanek talle tõelise šokina. Terve elu end laste kasvatamisele pühendanud naine tundis äkki, et kogu elu on pea peale keeratud.

Tasapisi sai ta aga aru, et on iseendale parim jõuallikas ning hakkas tegelema endale hingelähedaste teemadega. Üks neist on kogemusnõustaja õppe läbimine, et olla toeks teemadel, mis teda ennast on elu jooksul enim puudutanud – abielulahutuse kõrval ka väljakolimine pikaaegsest elukohast, vanemate surm ja lein, depressioon, identiteedikriis ja tervenemine kroonilistest haigustest. Kõike seda poleks olnud, kui poleks olnud lahutuse käivitavat jõudu.

Kuidas abielulahutus inimesi muudab, kas sellest võib leida ka midagi head ning kuidas selle kõigega toime tulla, saabki teada värskest saatest.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Ühe depressiooni lugu: „Ühel päeval ei jaksanud ma enam voodist tõusta.“

Mõttekoht, osa 56: Ühe depressiooni lugu: „Ühel päeval ei jaksanud ma enam voodist tõusta.“ by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Ühel hetkel tundsin, et ei jaksa enam. Kõik tundus mõttetu ja raske ning ka tavaliselt möödaminnes tehtavad igapäevatoimingud käisid üle jõu. Lohisesin nendest lihtsalt läbi, kuni ühel päeval ei jaksanud ma enam voodist tõusta,“ meenutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht läbipõlemisega kaasnenud depressiooni kogemusnõustaja Piret Peters.

Depressioon on maailmas vaimse tervise haigustest kõige levinum. Ometi on see üsna stigmatiseeritud haigus ning sageli peetakse depressiooniga kimpus olevat inimest lihtsalt laisaks. Seesama väärarusaam tekitas Piretis ja tekitab ilmselt ka paljudes teistes haigetes suurt segadust. „Mis minuga toimub, miks ma hakkama ei saa,“ oli küsimus, mida Piret endale korduvalt esitas.

Nüüd, tervenenuna teab Piret, et kui ajukeemia on paigast ära, siis võibki juhtuda nii, nagu temaga juhtus. Et tal on olemas teadmine ja kogemus, et sellest haigusest on võimalik abi otsides ja endaga tegeledes välja tulla, on ta otsustanud kogemusnõustajana abikäe ulatada saatusekaaslastele.

Mis on depressioon, kuidas saame seda ennetada või millised nipid aitavad sellest haigusest tervenemise teel, sellest kõigest värskes saates räägimegi. Ka sellest, kui oluline on positiivne mõtlemine ning sõprade tugi.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Lähisuhtevägivald ühes Eesti peres: „Olen tihti imestanud, et ema veel elus on“

Mõttekoht, osa 55: Lähisuhtevägivald ühes Eesti peres: „Olen tihti imestanud, et ema veel elus on“ by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Lapsena ma ei saanudki muud teha, kui viskuda oma kehaga vahele, kui isa emale kallale läks. Isa on löönud mul rusikaga lõualuu paigast, visanud mu teise korruse trepist alla, kirvega mööda õue taga ajanud,“ meenutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Avo Kruuse oma elu peres, kus lähisuhtevägivald oli liigagi sage.

Nüüd on Avo võtnud nõuks aidata järjele sarnase olukorraga kokkupuutujaid ning töötab kogemusnõustajana. Ta teab liigagi hästi, kuidas lähisuhtevägivald ning selle kõrvalt nägemine jätab jälje kogu eluks ning mõjutab seda kogenu elu ja valikuid pikki aastaid. Kui mitte igavesti. Ning arvata, et see on vaid kitsa ringi teema, on vale – statistika järgi esineb lähisuhte vägivalda igas neljandas Eesti peres. 2017. aastal moodustas lähisuhtevägivald 43% kõigist vägivallakuritegudest. „See number räägib iseenda eest ja illustreerib meie kodudes valitsevat pilti,“ nendib Avo.

Mis on lähisuhtevägivald, kuidas see inimese elu mõjutab, kuidas sekkuda ning ise abi otsida, sellest kõigest tänases saates räägimegi.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Ühe läbipõlemise lugu: „Mõte, et küll ma saan hakkama, selles olukorras ei päde“

Mõttekoht, osa 54: Ühe läbipõlemise lugu: „Mõte, et küll ma saan hakkama, selles olukorras ei päde“ by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„See, et ma olen läbi põlenud, jõudis mulle kohale aegamisi. Aga niisama aegamisi tulid ka depressioon ja ärevus, meeleolumuutused, vead töös, unehäired, sotsiaalne ärevus ja ka paanikahood,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht oma läbipõlemisest kogemusnõustaja Evelyn Valtin.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhina töötanud Evelyn hakkas ühel hetkel märkama, et pühendab liiga palju aega tööle. Tööd muudkui kuhjusid, tööd tehes lipsasid sisse vead ning koormuse vähendamine ei õnnestunud kuidagi. Kuniks ühel hommikul, pärast öö otsa kestnud aruande kirjutamist taipas naine, et nii enam jätkata ei saa. Ta lahkus tegevjuhi kohalt ning otsustas end taastumisele pühendada.

Evelyni lugu on üsna klassikaline läbipõlemise lugu: tööpinged kuhjuvad, ühel hetkel tundub neist läbi närimine keeruline ja ühtäkki enam ei oskagi midagi ei nendega, ega ka tegemata tööst tulenevate pingete ja selle põhjustatud stressiga ette võtta. See hakkab omakorda suurenema ja probleeme tekitama lisaks tööle ka eraelulises plaanis. Ning tekib tunne, et enam ei jaksa.

Mida tähendab läbipõlemine, keda see rohkem ohustab ning kuidas nii end kui oma ümbritsevaid sellises olukorras aidata, sellest värskes saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Mõttekoht, Osa 52

Mõttekoht, Osa 52: by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Kui inimesel pole teatud funktsiooni, siis teised meeled hakkavad seda korvama. Ja siis tulebki elada teistmoodi ning kasutada seda, mis sulle on jäetud,“ räägib Kerti Kollom Seidelberg oma elust pimedana. Just seepärast mäletab tema oma lapsepõlvest ennekõike erinevaid helisid ja muusikat.
Kuidas aga siis ikkagi mõista maailma, elada aktiivset elu ning tunda kevadeti rõõmu järjest värvilisemaks muutuva maailma üle, kui enda ümber olevat ei näe? Ilmselgelt ei suuda väga paljud meist seda mõista. Niisamuti napib meil teadmisi, kuidas toetada nägemispuudega inimesi. Et lünka veidigi täita, ongi tänase Naistelehe podcasti Mõttekoht külaliseks pimedana sündinud Kerti. Kogemusnõustajana on ta harjunud rääkima teemal, mis puudutab nägemispuudega inimeste toimetulekut ning ka seda, millist abi nad võiksid ümbritsevatelt vajada.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Asendusema: „Pole midagi ilusamat, kui laps ütleb, et sellist emmet ta tahtiski!“

Mõttekoht, osa 51: Asendusema: „Pole midagi ilusamat, kui laps ütleb, et sellist emmet ta tahtiski!“ by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Vaatasin silmad imestusest punnis, kuidas väike pooleteistaastane tüdruk istus laua taga, sõi iseseisvalt suppi ja enamus sellest supist jõudis ka suhu,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Kadi Annuk kohtumist lapsega, kellele ta otsustas lisaks oma lastele hoolt ja armastust pakkuda.

Kadi imestas tol korral, kui tublid ja enda eest seisvad olid tema koju jõudnud lapsed juba väga väiksena võrreldes lapsega, keda ta oli ise sünnitanud ja turvalises keskkonnas kasvatanud.

Miks saab ühest tublist perest asenduspere lastele, kes ei saa ühel või teisel põhjusel oma kodus kasvada ning keda praegu on lisaks kolmele bioloogilisele lapsele Annukite perre jõudnud juba neli? Mida üldse tähendab hooldus- või asenduspereks saamine, millised on kaasnevad rõõmud ja mured ning millega tuleb arvestada, kui otsustad mitte enda sünnitatud lastele hoolt ja armastust pakkuda ning miks on oluline hoida ühendust ka laste päritoluperedega – kõigest sellest tänases saates räägimegi.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Mida teha, et seks oleks parem ja kestaks kauem?

Mõttekoht, Osa 50: Mida teha, et seks oleks parem ja kestaks kauem? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„See, et meil on häbi riideid seljast võtta, pole normaalne – see on meile verega kaasa antud,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht Mait Lillemäe, kes ühel hetkel oma eluga madalpunkti jõudes haaras kontrolli oma seksuaalsuse üle ning nüüd oskab läbi isiklike üleelamiste jagada kasulikke näpunäiteid sel teemal nii naistele kui meestele.
Julgus rääkida seksist, seksuaalsusest ja kõigest sellega seonduvast on Maidu sõnul üks, mis aitab oma elu seksuaalsusest teadlikumaks saada ning avaldab sedaviisi mõju elule tervikuna.

Seepärast räägibki Mait julgelt aegadest, mil ta polnud oma seksuaaltervisega rahul, kuidas ta süüdistas selles naist ning läbi milliste kogemuste ta sai aru, et asi on hoopis temas endas ja elustiilis.

Kuidas oma elustiili muuta nii, et seeläbi muutuks paremaks ka seks, miks peab oma seksuaalsust avastama ja arendama ning sellest teadlik olema ning mida teha, et seks oleks nauditavam nii naistele kui meestele, saabki teada värskest saatest. Mehed saavad siit ka väga praktilisi nõuandeid.

Lähemalt saab teema kohta lugeda ka veebilehelt teadlikseksuaalsus.ee
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Viie lapse ema elu koroonajal: mida võiks igaüks tema kogemusest õppida?

Mõttekoht, osa 49: Viie lapse ema elu koroonajal: mida võiks igaüks tema kogemusest õppida? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Pole võimalik teisi aidata, toetada ja nende jaoks olemas olla, samal ajal ka iseenda ülesandeid täita, kui sa ise kokku vajud ja tühi oled. Iseend tuleb esiplaanile seada,“ rõhutab viie lapse ema Heli Künnapas värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht. Tema õppis seda alles hiljaaegu.

Ilmselt ei ole inimest, kes saaks väita, et viimane aasta on tema elu korralikult pea peale pööranud. Milline on aga elu siis, kui tuleb ära teha enda töö ning samal ajal õpetada kolme last distantsõppel ning korraldada ka nende väiksemate lasteaiaealiste õdede-vendade elu? Kõigest sellest ning ka elust maal räägib tänases saates kirjanik Heli Künnapas.

Ta nendib, et kuigi aeg on väga ebakindel, on hea planeerimisoskus sellel ajal igapäevases toimetulekus abiks. Samuti senisest veel rohkem läbimõeldud tegevus lastega ning vaimse tervise probleemidega tegelemine. Seda ka siis, kui iseendal jääb töötegemiseks aega teinekord vaid hilistel öötundidel.

Heli jaoks on koroonakriisi suurim õppetund arusaam, et ta võib olla ka ebatäiuslik. „Kõike ei pea jõudma. Sa pead valima, mida jõuad, ning seda, mis on sinu jaoks tähtis, tegema hästi,“ rõhutab ta. See tõdemus mõjub väga vabastavalt igale inimesele.

Milliseid muutuseid on viimane aasta toonud Heli ellu ning mida on kõigil teistel tema kogemustest õppida, saabki kuulda värskest saatest.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Kuidas leida inspiratsiooni, mis paneks silma särama ja hinge helisema?

Mõttekoht, osa 48: Kuidas leida inspiratsiooni, mis paneks silma särama ja hinge helisema? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Kui me teeme elus neid asju, mida me naudime ja armastame, mis on meie jaoks väärtuslikud ja olulised, leiame ka võimaluse ja viisi, kuidas neid teha. See paneb silma särama ja hinge helisema,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener ja motivatsioonikõneleja Kersti Rauts.
Et me ei teeks elus asju vaid ärategemise pärast, vaid tegemistes oleks ka rõõm iseenda jaoks, ongi tarvis inspiratsiooni – sisemist käivitajat, mis suunab meid tegutsema. Inspiratsiooni võib Kersti sõnul leida aga kõikjalt, nii jalutuskäikudelt loodusest, väikestest igapäevastest asjadest kui ka meditatsioonidest. Oluline on seejuures, et inimene oleks lõõgastunud ja puhanud.
Miks inimene vajab oma ellu inspiratsiooni, kuidas selle leidmiseks aega võtta, kuidas inspiratsioon üles leida ning kuidas järgida seda, mis sulle päriselt meeldib, värskes taskuhäälingu saates räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Dementsus: mida toob see kaasa haigele ja tema lähedastele?

Mõttekoht, osa 46: Dementsus: mida toob see kaasa haigele ja tema lähedastele? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Dementsusega inimeste lähedastele on tema haigus väga raske, kuna teenuseid, mis aitavad selle häirega inimestel kodus hakkama saada, on vähe,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht MTÜ Elu Dementsusega juhatuse esimees ning Dementsuse kompetentsikeskuse nõustaja ja tugigruppide eestvedaja Hanna-Stiina Heinmets.

Dementsus on maailmas üha sagenev haigus. Seda põhjusel, et meditsiini võidukäik toetab füüsilist tervist, kuid vaimse tervise hoidmisel on veel pikk tee käia. Sel põhjusel puudutab dementsus ka väga paljusid meist.

Mida dementsus endast kujutab, kas seda on võimalik ennetada, kuidas dementsusega lähedast aidata ning selle juures ka ise tugev olla, sellest tänases taskuhäälingu saates räägimegi.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.