Mõttekoht, Osa 52

Mõttekoht, Osa 52: by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Kui inimesel pole teatud funktsiooni, siis teised meeled hakkavad seda korvama. Ja siis tulebki elada teistmoodi ning kasutada seda, mis sulle on jäetud,“ räägib Kerti Kollom Seidelberg oma elust pimedana. Just seepärast mäletab tema oma lapsepõlvest ennekõike erinevaid helisid ja muusikat.
Kuidas aga siis ikkagi mõista maailma, elada aktiivset elu ning tunda kevadeti rõõmu järjest värvilisemaks muutuva maailma üle, kui enda ümber olevat ei näe? Ilmselgelt ei suuda väga paljud meist seda mõista. Niisamuti napib meil teadmisi, kuidas toetada nägemispuudega inimesi. Et lünka veidigi täita, ongi tänase Naistelehe podcasti Mõttekoht külaliseks pimedana sündinud Kerti. Kogemusnõustajana on ta harjunud rääkima teemal, mis puudutab nägemispuudega inimeste toimetulekut ning ka seda, millist abi nad võiksid ümbritsevatelt vajada.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Asendusema: „Pole midagi ilusamat, kui laps ütleb, et sellist emmet ta tahtiski!“

Mõttekoht, osa 51: Asendusema: „Pole midagi ilusamat, kui laps ütleb, et sellist emmet ta tahtiski!“ by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Vaatasin silmad imestusest punnis, kuidas väike pooleteistaastane tüdruk istus laua taga, sõi iseseisvalt suppi ja enamus sellest supist jõudis ka suhu,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Kadi Annuk kohtumist lapsega, kellele ta otsustas lisaks oma lastele hoolt ja armastust pakkuda.

Kadi imestas tol korral, kui tublid ja enda eest seisvad olid tema koju jõudnud lapsed juba väga väiksena võrreldes lapsega, keda ta oli ise sünnitanud ja turvalises keskkonnas kasvatanud.

Miks saab ühest tublist perest asenduspere lastele, kes ei saa ühel või teisel põhjusel oma kodus kasvada ning keda praegu on lisaks kolmele bioloogilisele lapsele Annukite perre jõudnud juba neli? Mida üldse tähendab hooldus- või asenduspereks saamine, millised on kaasnevad rõõmud ja mured ning millega tuleb arvestada, kui otsustad mitte enda sünnitatud lastele hoolt ja armastust pakkuda ning miks on oluline hoida ühendust ka laste päritoluperedega – kõigest sellest tänases saates räägimegi.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Mida teha, et seks oleks parem ja kestaks kauem?

Mõttekoht, Osa 50: Mida teha, et seks oleks parem ja kestaks kauem? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„See, et meil on häbi riideid seljast võtta, pole normaalne – see on meile verega kaasa antud,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht Mait Lillemäe, kes ühel hetkel oma eluga madalpunkti jõudes haaras kontrolli oma seksuaalsuse üle ning nüüd oskab läbi isiklike üleelamiste jagada kasulikke näpunäiteid sel teemal nii naistele kui meestele.
Julgus rääkida seksist, seksuaalsusest ja kõigest sellega seonduvast on Maidu sõnul üks, mis aitab oma elu seksuaalsusest teadlikumaks saada ning avaldab sedaviisi mõju elule tervikuna.

Seepärast räägibki Mait julgelt aegadest, mil ta polnud oma seksuaaltervisega rahul, kuidas ta süüdistas selles naist ning läbi milliste kogemuste ta sai aru, et asi on hoopis temas endas ja elustiilis.

Kuidas oma elustiili muuta nii, et seeläbi muutuks paremaks ka seks, miks peab oma seksuaalsust avastama ja arendama ning sellest teadlik olema ning mida teha, et seks oleks nauditavam nii naistele kui meestele, saabki teada värskest saatest. Mehed saavad siit ka väga praktilisi nõuandeid.

Lähemalt saab teema kohta lugeda ka veebilehelt teadlikseksuaalsus.ee
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Viie lapse ema elu koroonajal: mida võiks igaüks tema kogemusest õppida?

Mõttekoht, osa 49: Viie lapse ema elu koroonajal: mida võiks igaüks tema kogemusest õppida? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Pole võimalik teisi aidata, toetada ja nende jaoks olemas olla, samal ajal ka iseenda ülesandeid täita, kui sa ise kokku vajud ja tühi oled. Iseend tuleb esiplaanile seada,“ rõhutab viie lapse ema Heli Künnapas värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht. Tema õppis seda alles hiljaaegu.

Ilmselt ei ole inimest, kes saaks väita, et viimane aasta on tema elu korralikult pea peale pööranud. Milline on aga elu siis, kui tuleb ära teha enda töö ning samal ajal õpetada kolme last distantsõppel ning korraldada ka nende väiksemate lasteaiaealiste õdede-vendade elu? Kõigest sellest ning ka elust maal räägib tänases saates kirjanik Heli Künnapas.

Ta nendib, et kuigi aeg on väga ebakindel, on hea planeerimisoskus sellel ajal igapäevases toimetulekus abiks. Samuti senisest veel rohkem läbimõeldud tegevus lastega ning vaimse tervise probleemidega tegelemine. Seda ka siis, kui iseendal jääb töötegemiseks aega teinekord vaid hilistel öötundidel.

Heli jaoks on koroonakriisi suurim õppetund arusaam, et ta võib olla ka ebatäiuslik. „Kõike ei pea jõudma. Sa pead valima, mida jõuad, ning seda, mis on sinu jaoks tähtis, tegema hästi,“ rõhutab ta. See tõdemus mõjub väga vabastavalt igale inimesele.

Milliseid muutuseid on viimane aasta toonud Heli ellu ning mida on kõigil teistel tema kogemustest õppida, saabki kuulda värskest saatest.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Kuidas leida inspiratsiooni, mis paneks silma särama ja hinge helisema?

Mõttekoht, osa 48: Kuidas leida inspiratsiooni, mis paneks silma särama ja hinge helisema? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Kui me teeme elus neid asju, mida me naudime ja armastame, mis on meie jaoks väärtuslikud ja olulised, leiame ka võimaluse ja viisi, kuidas neid teha. See paneb silma särama ja hinge helisema,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener ja motivatsioonikõneleja Kersti Rauts.
Et me ei teeks elus asju vaid ärategemise pärast, vaid tegemistes oleks ka rõõm iseenda jaoks, ongi tarvis inspiratsiooni – sisemist käivitajat, mis suunab meid tegutsema. Inspiratsiooni võib Kersti sõnul leida aga kõikjalt, nii jalutuskäikudelt loodusest, väikestest igapäevastest asjadest kui ka meditatsioonidest. Oluline on seejuures, et inimene oleks lõõgastunud ja puhanud.
Miks inimene vajab oma ellu inspiratsiooni, kuidas selle leidmiseks aega võtta, kuidas inspiratsioon üles leida ning kuidas järgida seda, mis sulle päriselt meeldib, värskes taskuhäälingu saates räägimegi.
Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Dementsus: mida toob see kaasa haigele ja tema lähedastele?

Mõttekoht, osa 46: Dementsus: mida toob see kaasa haigele ja tema lähedastele? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Dementsusega inimeste lähedastele on tema haigus väga raske, kuna teenuseid, mis aitavad selle häirega inimestel kodus hakkama saada, on vähe,“ nendib värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht MTÜ Elu Dementsusega juhatuse esimees ning Dementsuse kompetentsikeskuse nõustaja ja tugigruppide eestvedaja Hanna-Stiina Heinmets.

Dementsus on maailmas üha sagenev haigus. Seda põhjusel, et meditsiini võidukäik toetab füüsilist tervist, kuid vaimse tervise hoidmisel on veel pikk tee käia. Sel põhjusel puudutab dementsus ka väga paljusid meist.

Mida dementsus endast kujutab, kas seda on võimalik ennetada, kuidas dementsusega lähedast aidata ning selle juures ka ise tugev olla, sellest tänases taskuhäälingu saates räägimegi.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Ühe naeratava depressiooni lugu: “Emme, ma enam ei jõua!”

Mõttekoht, osa 45: Ühe naeratava depressiooni lugu: “Emme, ma enam ei jõua!” by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Emme, ma enam ei jõua!“ meenutab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja ja tugiisik Rita Kaup-Kaljuve, kuidas ühel öösel helistas talle tema tütar – rõõmsameelne ning elus kenasti toimetulev piiga.

Sel öösel sai aga selgeks, et tütre naeratava oleku taga olid pikad kannatused ning ka enesetapumõtted. Rita aimas kiirelt, millega tegu, sest ka tal endal oli varasemalt diagnoositud depressioon, mille olemasolu ei osanud tema rõõmsameelse oleku tagant keegi uskuda. „Ma ei saanud ise aru, et midagi oleks pahasti. Mulle oli sisendatud, et vahel ongi elus raske ning nii ma ootasin kannatlikult naeratades, et raskused mööduvad,“ räägib ta. See pikk ootamine viis aga sügava depressioonini.

Iseenda ja oma tütre kogemuse põhjal rõhutabki Rita, et naeratus ei pruugi alati tähendada rõõmu. See võib olla väga osav kate depressioonivormile, mida tuntakse terminiga naeratav depressioon.

Millega täpsemalt on naeratava depressiooni puhul tegu, keda see enim ohustab, kuidas seda märgata, milline on ravi ning kuidas seda rasket tõbe veidigi ennetada, saabki teada tänasest taskuhäälingu saatest.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Lapsendamine ja juured: kui oluline on lapsendatud lapsele rääkida päritolust?

Mõttekoht, osa 44: Lapsendamine ja juured: kui oluline on lapsendatud lapsele rääkida päritolust? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Tunne oli selline, nagu kokkupandud pusle oleks tükkideks lahti harutatud. Selle käigus jäid kõik tükid alles, kuid teadmist, kuidas puslet taas kokku panna enam ei olnud,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht Külli Samarüütel aega, kui ta sai teada, et ta on lapsendatud.

Kui veel paarikümne aasta eest oli lapsendamine teema, millest parema meelega ei kõneldud, siis nüüd tehakse seda üha julgemini. Kuid ikka veel on selle teemaga seoses väga palju küsimusi, hirme ja väärarvamusi. Mida tähendab lapsendamine lapsele, bioloogilistele ja kasuvanematele ning mida see protsess kaasa toob, värskes taskuhäälingu saates räägimegi. Samuti sellest, kui oluline on lapsendatud lapsele rääkida tema päritolust, kui lihtne või keeruline on leida oma bioloogilisi vanemaid ning mida räägib selle kohta seadusandlus.

Saate külalisteks on lapsendatuna kasvanud Külli Samarüütel ning lapsendajaperede huvide kaitseks loodud MTÜ Oma Pere juht Liis Saarna. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Kuidas turgutada kodukontoris töötamisest räsitud keha?

Mõttekoht, osa 43: Kuidas turgutada kodukontoris töötamisest räsitud keha? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
Vähene liikumine ja sundasendid on saanud kodukontoris töötamise ajal ning ka nutivahendite järjest laiema leviku tõttu liigagi igapäevaseks ning pannud inimeste tervisele paraja põntsu. Kuidas see kõik täpsemalt on meid mõjutanud, keda enim sundasenditest põhjustatud hädad kimbutavad ning kuidas end aidata, räägime tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht füsioteraapiakeskuse Reakt füsioterapeudi Rainar Vahtrikuga.

Ta rõhutab saates, et enda keha eest hoolitsemine on olulisim. „Keha on inimese töövahend. Kui keha hakkab alt vedama, võib see üsna kiirelt kogu meie tegevust tugevalt pärssida ning mõjutada ka meeleolu,“ nendib Vahtrik. Tema sõnul on ka nutiseadmete võidukäiguga kaasnevatest sundasenditest enim mõjutatud need, kelle elustiil ei ole väga liikuv ning kes on oma keha hooletusse jätnud.

Seejuures soovitab ta oma mureküsimustele vastuseid otsida füsioterapeudi abiga. Ka siis, kui valutab vaid pea. „Spetsialist aitab lähtuvalt inimese elustiilist ja harrastustest üles leida võimalused, kuidas mida teha ja tegevuse käigus ka paraneda,“ sõnab ta.

Millises vanuses millised hädad võivad kimbutada, kuidas neist jagu saada ja leevendada ning kuidas oma kodukontoripäevadesse rohkem liikumist tuua, kuula ise lähemalt värskest taskuhäälingu saatest.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Mõttekoht, osa 42: Miks on oluline oma tundeid ausalt väljendada?

Mõttekoht, osa 42: Miks on oluline oma tundeid ausalt väljendada? by Mõttekoht

Kuula:

Kirjeldus:
„Oma tunnete aus väljendamine on inimeseks olemise üks põhialuseid. Luba olla endale olla inimene,“ soovitab värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener Triin Põldme-Uibo.

Miks on oluline oma tundeid ausalt jagada, selmet kaaslasele vaid kurva koera pilguga otsa vaadata? Triin Põldme-Uibo nendib, et ausus iseenda vastu võiks olla inimese esmane prioriteet. Kui mõista iseend, oma tundeid ja seejärel õppida neid väljendama, võib olla kindel, et ümbritsevad suhted saavad senisest paremaks. Sest inimeseks olemine seisneb ühiselt elamises ja koostöös ning ausalt tunnete väljendamine on üks selle osa.

Kuidas jõuda enda ausalt väljendamiseni? Kuidas reageerida, kui kaaslane seda teeb? Ja milleni see kõik võib välja viia? Kõigest sellest täna räägimegi.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.