Rene Mandri

#12 Endrik Puntso Podcast – Rene Mandri

Kuula:

Kirjeldus:
Otse ema köögist võtsin ühendust Eesti rattaspordi ühe suurima veduri Rene Mandriga, kes on olnud ka ise profirattur ning nüüd veab Team Ampleri meeskonda. Arutame Renega tema profiks saamisest kuni selleni kui hästi või halvasti teevad enda tööd Eesti spordiajakirjanikud täna.

Indrek Schwede: kui läheb tõsiseks,võtab üle uudisteosakond ja sporditoimetus puhkab jalga

79 Osa: Indrek Schwede:kui läheb tõsiseks,võtab üle uudisteosakond ja sporditoimetus puhkab jalga by Tugitoolis sportlane

Kuula:

Kirjeldus:
Õhtulehe sporditoimetuse taskuringhäälingu „Tugitoolis sportlane“ seekordseks külaliseks oli jalgpalliajakirjanik ja spordiloolane Indrek Schwede, kellega rääkisime spordiajakirjanduse rollist nii tänapäeval kui ka eelmise sajandi 20. ja 30. aastatel.

Schwede, kes töötas ise spordiajakirjanikuna aastatel 1980 – 2006 (seejärel keskendus ta jalgpalliajakirjandusele, mida peab spordiajakirjandusest eraldi seisvaks valdkonnaks), tõdes, et meie spordiajakirjanduses on pigem tooni andnud n-ö sportlase sõbra tüüpi kirjatsurad, kellel on seetõttu aga märksa raskem käsitleda teravamat sulge nõudvaid teemasid. „Kuidas sa ikka oma sõpra kritiseerid avalikult?“ küsib Schwede retooriliselt.

Ta ise esindas teist tüüpi ehk vajadusel ka teravaid küsimusi esitavat ajakirjanikku, mistõttu ümbritses teda konfliktse kirjutaja kuulsus. Praegu tunnistab Schwede, et ilmselt on sporditoimetuse jaoks kõige parem, kui seal on esindatud nii sportlaste sõbrad kui ka kirjutajad, kes ei hooli sellest, kui sportlased neile sünnipäeval SMSi ei saada või oma sünnipäevale ei kutsu.

Siiski toob Schwede välja tendentsi, mis on selgelt märgatav juba viimased paarkümmend aastat: kui mõni spordiga seotud teema läheb väga plahvatusohtlikuks (nagu meie suured dopinguskandaalid), võtab teema üle uudisteosakond ning sporditoimetus puhkab jalga ja vaatab asja kõrvalt.

„Spordiajakirjanikud tuuakse tule alt ära, sest võib juhtuda, et kui spordiajakirjanikud sellest kirjutaks, panevad sportlased seljad kokku ega suhtle enam nende toimetuste või kirjutajatega,“ põhjendab Schwede seda omamoodi paradoksi.

Alvar Tiisler rääkis avameelselt Eesti teletöö ja spordi muredest ning rõõmudest

74. Osa: Alvar Tiisler rääkis avameelselt Eesti teletöö ja spordi muredest ning rõõmudest by Tugitoolis sportlane

Kuula:

Kirjeldus:
Õhtulehe raadiosaate „Tugitoolis sportlane“ seekordne külaline on mees, kes on tuntud nii spordi- kui ka muusikaringkonnas – ETV spordiajakirjanik ja bariton Alvar Tiisler.

Tiisleri graafik on tihe. Ta käib täiskohaga tööl, nimetab end vabakutseliseks professionaalseks lauljaks ning õpib sügisest alates Tallinna Ülikoolis prantsuse keelt ja kultuuri. Elu esimeseks soolokontserdiks valmistuv Tiisler rääkis saatejuht Mart Treialile, kuidas ta seda kõike jõuab.

Kas ta on kunagi mõelnud minna saatesse „Eesti otsib superstaari“? Millised spordisündmused pakuvad talle rohkem pinget kui olümpiamängud ja miks? Miks tal Norra ja Taani rahvusringhäälingutes stažeerimas käies ila jooksis? Miks pole mõtet televisioonis teha analüüsivamat spordipublitsistikat?

Miks välismaa ajakirjanikud eestlasi kadestavad? Miks ta ei taha enam väga palju eetritööd teha? Milline oleks Tiisleri ideaalne töörežiim? Kui palju ta isiklikku kriitikat saab? Mis talle Eesti spordis muret valmistab? Vastuse saavad need ja paljud muud põnevad küsimused.

Lisaks meenutab Tiisler 2014. aasta 6. veebruarit, mil ta pidi verinoore teleajakirjanikuna intervjueerima otse-eetris Kristina Šmigun-Vähit dopinguteemal. „Jalg värises, kõhus oli õõnes, halb oli olla ja väga palju ei mäleta sellest. Aga tehtud see sai,“ lausus Tiisler.

Hüva kuulamist!

Korvpalliaasta 2019 tuleb vähe teistsugune kui varasemad

Korvpalliaasta 2019 tuleb vähe teistsugune kui varasemad

Kuula:

Kirjeldus:
Esimest saadet veavad spordiajakirjanik Ivar Jurtšenko ja insider ehk korvpalliasjatundja kõige laiemas tähenduses Gert Kullamäe. Igas saates on ka külaline, esimeses saates sai austava rolli endale Alar Varrak.