Stream “Staadionijutud” | U23 ja U20 EM-i erosa: Eesti teeb Euroopa kergejõustikus ajalugu! by Staadionijutud

Stream “Staadionijutud” | U23 ja U20 EM-i erosa: Eesti teeb Euroopa kergejõustikus ajalugu! by Staadionijutud

Kuula:

Kirjeldus:

published on 2021-06-30T09:43:04Z

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ läheb sel nädalal eetrisse eriosa, mis keskendub ajaloo tegemisele ehk sellele, kuidas Tallinn, Kadrioru staadion ja Eesti kergejõustikuliit võõrustavad juulis järjestikustel nädalalõppudel U23 ja U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlusi.

Julgest ettevõtmisest on Manta Maja stuudiosse saabunud rääkima võistluste peakorraldaja, endine sprinter ja paljude suurvõistluste läbiviimise juures olnud Taavi Esperk ning läbi ja lõhki kergejõustikuperest pärit Teele Treiel, kes tegutseb mõlemal võistlusel meediajuhina. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Muuhulgas tulevad jutuks järgmised teemad:
*Kuidas üldse juhtus nii, et Eesti korraldab kaks suurvõistlust järjest?
*Mida tähendab ühe lisavõistluse võtmine korraldajatele?
*Esperki elavamad mälestused seoses kergejõustikuvõistluste korraldamisega ehk Justin Gatlini comebackist kuni „Sovetski Mondoni“.
*Mis juhtus tänase maailma parima odaviskaja Johannes Vetteriga Tallinnas 2011. aasta EM-il?
*Mida uut ja huvitavat näeb Eesti spordisõber seoses EM-iga Kadrioru staadionil?
*Kui suure tulu toob kahe võistluse korraldamine Eesti turismisektorile?
*Milliste piirangutega peavad võistlejad ja publik arvestama?
*Milline saab olema võistlustel maskott Tormi roll?
*Võistluste puhuks on valminud NOËP-ilt uus laul, mida saates ka kuulata saab.
*Kes on Eesti koondise liidrid saabuvatel võistlustel ja kui suure delegatsiooniga me kodustel jõuproovidel välja läheme?
*Kes on Tallinnas võistlustulle asuvatest sportlastest kõige kuulsamad?

Genre
Sports

License: all-rights-reserved

Jüri Tamm: dopingukontrollis küsisin, kus ma pissida saan, aga mulle öeldi, et tõmba siit uttu

Jüri Tamm: dopingukontrollis küsisin, kus ma pissida saan, aga mulle öeldi, et tõmba siit uttu

Kuula:

Kirjeldus:
Sporditeemalise podcasti järjekordses osas räägib olümpiamängudelt kaks pronksi võitnud Jüri Tamm oma värvikast karjäärist, mis möödud peamiselt Ukrainas elades ja treenides.
Vasaraheites 20 minutit ka maailmarekordiomanikuks olnud Tamm räägib põhjalikult sellest, millist elu elati kaheksakümnendatel maailma parimateks olnud Nõukogude Liidu vasaraheitjate koondises, millised olid suhted tänaseni maailmarekordimeheks oleva Juri Sedõhhiga ja kui suurt mõju avaldas talle treener Anatoli Bondartšuk.
Tamm tutvustab treeneri poolt soovitatud vasaraheitja lõunamenüüd: „Treener rõhutas, et süüa tuleb sooja suppi, selle kõrvale osta päts leiba ja pärast juua peale pudel piima.“ Juttu on ka sellest, milliseid vimkasid visati koondise poliittunnis, milline oli toonaste tippude seos dopinguga ja millist tööd tegi ta Ukraina kodusõjaga lõppenud perioodil sealse riigi olümpiakomitees.

Stream „Staadionijutud“ | Aleksander Tammert: läbi korduste arvu on võimalik ringis muutuda robotiks by Staadionijutud

Stream „Staadionijutud“ | Aleksander Tammert: läbi korduste arvu on võimalik ringis muutuda robotiks by Staadionijutud

Kuula:

Kirjeldus:

published on 2021-06-25T08:40:38Z

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates „Staadionijutud“ on seekord külalise rollis Ateena olümpiamängude pronksmedalist, armastatud kettaheitja Aleksander Tammert. Teemadering ei piirdu kettaheite spetsiifikaga, sest juttu tuleb ka spordi populaarsuse kasvatamisest, raha rollist tippspordis, Kalevi staadioni rekonstrueerimisest ja paljust muust.

2006. aastal heidetud tulemusega 70.82 maailma kõigi aegade edetabelis 18. kohta hoidev Tammert pole viimastel aastatel enam sportlase ega treenerina tippspordiga seotud olnud ja jälgib toimuvat huviga kõrvaltvaataja pilgu läbi. Olgugi et meie hiljutised tipud ehk Tammert ise ja Gerd Kanter ning ala muul moel populariseerinud Raul Rebane ja Mati Lilliallik tegid kettaheitest 10-15 aastat tagasi Eestis menuka ala, on parandamisruumigi omajagu.

„Kindlasti on Eesti spordisõber tänu meile, aga ka pidevale jälgimise traditsioonile keskmisest arusaavam publik. Aga üldiselt on kettaheidet päris raske jälgida. Selleks, et kõigest aru saada, peab olema tasemel kommentaator ja abimees tema kõrval. Olen nüüd ka kõrvalt juba pikalt tiitlivõistlusi vaadanud ja võib-olla endal ala tundva inimesena jääb puudu detailidest. Tavaline kommentaator ei oska seletada, mida ja miks sportlane ringis teeb, miks ketas laperdama läheb ja kas tuul kannab või mitte. Oleks jube tore, kui sellistesse ülekannetesse kaasataks ala proffe, kes aitaksid seda kõike vaatajatele huvitavamaks teha,“ sõnab Tammert.

Kettaheite juurde jõudis tulevane tippheitlja paljuski tänu oma isale, legendaarsele kuulitõukajale, treenerile ja spordientusiastile Aleksander Tammert seeniorile, kes 2006. aasta sügisel, mõned kuud pärast poja medalivõitu Göteborgi EM-il, meie seast lahkus.

„Aasta läks pärast isa lahkumist spordis raisku. 2008. aastal leidsin küll uue hingamise ja too aasta algas veel päris hästi, aga kõik minu medalivõidud ja isiklikud rekordid nägi ta ära. Isa lahkumisest jäi tühimik treeningutesse sisse. Isa tahtis alati minu treeninguid vaatamas käia, isegi kui ma lihtsalt soojendust tegin või venitasin. Ta oli kõigi ihukarvadega alati asja juures. Ja ta oli sellist tüüpi inimene, kellele ei meeldinud eriti üksinda olla. Tohutu spordifännina meeldis talle vaadata iga minu liigutust ja vahel kasvõi tagantjärele targana öelda, et, näe, sinna need kolm või viis sentimeetrit läksid. Aga see oli väga hea analüüs, sest ise ma alati näiteks lihtsamatel treeningutel sügavalt kaasa ei mõeldnud. Isa aga oli see, kes kõik täpselt meelde jättis ja ka statistika poolel silma peal hoidis,“ meenutab 48-aastane Tammert.

Täna spordiselts Kalevi tegevjuhina töötavat Tammertit tuntakse kui meeletult hea tehnilise tunnetusega kettaheitjat, kes suutis heidetele pea alati tänu tuule tabamisele lisameetreid koguda.

„Üks asi on tehnika, teine on ketta planeerima panemise oskus. Ma arvan, et tehnika arendamisele aitas kaasa treeneri käe all väga suure koguse imitatsiooniharjutuste tegemine. Igal treeningul olid kettaheite juurdeviivad harjutused osa minu soojendusest. Ehk siis selleks ajaks, kui ma hakkasin treeningul otseselt heitma, oli mul 40-50 mõtestatud imitatsiooniharjutust all. Ja ma ei hakanud ka seejärel kohe alati lahmima, vaid lasin kõigepealt umbes kümme heidet 60 meetri juurde ja alles seejärel tõstsin tasapisi tempot. Läbi korduste arvu on võimalik muutuda ringis robotiks. Aastatel 2004-2006 ei pidanud ma ringi minnes millelegi pikalt mõtlema, sest läksin sooritama justkui tükitööd,“ selgitab tartlane.

Pikas intervjuus räägib Tammert veel 1990ndatel aastatel USA-sse ülikooli minemisest, mitmekeelsest perekonnast, konkurentsist Gerd Kanteriga ja poolelijäänud koostööst Martin Kupperiga. Muuhulgas saame teada, kas Tammert plaanib ka sel suvel veel ringi tulla. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Genre
Sports

License: all-rights-reserved

“Treenime koos!” 6. Kevin Renno: ringi minnes olen vaimselt valmis vastase maha lööma by Sparta spordiklubi

“Treenime koos!” 6. Kevin Renno: ringi minnes olen vaimselt valmis vastase maha lööma by Sparta spordiklubi

Kuula:

Kirjeldus:

published on 2021-06-14T19:26:29Z

Sparta podcasti kuuenda saate külaliseks on Eesti oma Conor McGregor, Euroopa ja maailmameister taipoksis ning kikkpoksis Kevin Renno.
Mees, kelle kõrval vist küll iga maailma tütarlaps võib tunda ennast turvaliselt, sest ükski vastutulev pätt ei julge teda tülitama tulla.

Muuhulgas oli juttu järgmistel teemadel:
Miks Tai poksimentaliteet on hoopis teine kui eurooplastel? Kumma kooli meheks Kevin ennast peab?
Mis tunne on vastane küünarnukiga põrandale lüüa?
Kevini võitluste saldo – 61 võitu 9 kaotust – mis on jäänud hinge kraapima?
Mis olukordades on ta väljaspool poksiringi rusikaid kasutama pidanud? “Purjus inimeste rumalused, tahavad jõudu proovida.”
Kui levinud on kokkuleppematšid taipoksis? “Võitlussport võib olla väga räpane.”
Mis summad liikusid Kevini hiigelaegadel taipoksis? “Üksikud staarid elavad väha hästi, hall mass elab peost suhu.”
Mis toimus Lumpinee staadionil Bangkokis 2000 pealtvaataja ees?
Kui tuttavad on vigastused Kevinile? “Olen roomanud öösel WC-sse, sest jalad ei kandnud.”
Kas taipoksija kardab? “Hirm toob sinus välja eluka.”
Mis tunne on olla nokauti löödud? “Abitu, väga abitu tunne.”
Kuidas Kevin tõi Taimaalt Eestisse treener Mosa Chachawani ja missugune oli tema kultuurišokk siin? “Allkirjaks kirjutas ta lihtsalt x-i.”
Missugune on taipoksi maine täna? “Kui alustasin, oli tegemist pätispordiga, täna on kõik muutunud.”
Treenime koos alustab!
www.sparta.ee

Genre
Sports

License: all-rights-reserved

Margus Niinemägi: kui miilits tuli meestele järele, jäi treener pea käte vahel trenni lõpuni istuma by Peep Pahvi ajahüpped

Margus Niinemägi: kui miilits tuli meestele järele, jäi treener pea käte vahel trenni lõpuni istuma by Peep Pahvi ajahüpped

Kuula:

Kirjeldus:

published on 2021-06-11T09:40:13Z

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas on stuudios kunagine võrkpalli koondise liige Margus Niinemägi. Kirevaid seiku mahtus tema pikka karjääri ohtrasti.
Niinemägi meenutab seda, kuidas ta Kalevi meeskonnaga sõitis esimest korda Soome. „Treener Laimons Raudsepp ütles mulle laevas, et näed, Margus, sporti tasub ikka teha, ma sõidan juba viiendat korda Soome. Mõtlesin, et täitsa lõpp… viies kord juba – tõesti tasub sporti teha,“ räägib ta.
Niinemägi kuulus äsja Nõukoguse Liidu meistrivõistluste kõrgliigasse jõudnud Tallinna Kalevisse ja nägi, kuidas meeskond kolme palluri vanglasse sattumise tagajärjel lagunes. „Alguses ei saanudki me midagi aru. Miilits tuli neile trenni järgi. Treener Raudsepp läks kohe tribüünile istuma, pani pea käte vahele ja istus nii trenni lõpuni,“ meenutab ta.
Juttu tuleb ka rannavolle esimese nõukogude liidu koondise moodustunud Niinemägi ja Vardo Tikase reisist MMile Brasiiliasse, pikast Soome perioodist ja juba veteranmängija staatuses Eesti meistriliigas pallimistest.

License: all-rights-reserved

„Staadionijutud“ | Jaak-Heinrich Jagor: laulupidu on minu Eesti armastuse vundament by Staadionijutud

„Staadionijutud“ | Jaak-Heinrich Jagor: laulupidu on minu Eesti armastuse vundament by Staadionijutud

Kuula:

Kirjeldus:

published on 2021-06-10T09:07:43Z

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate „Staadionijutud“ seekordses osas on stuudiokülaliseks Eesti kõigi aegade teine 400 meetri tõkkejooksja, otsekohese ja analüütilise jutuga Jaak-Heinrich Jagor.

Alles 24-aastasena Eesti spordimaastikul suurüllatajana esile kerkinud ja esmakordselt tiitlivõistlustel osalenud Jagor on täna, 31-aastasena, üks Eesti viimaste aegade tihedamaid tiitlivõistlustel osalejaid. Rasmus Mägi kõrval tõkkejooksu Eestis suurde pilti tuua aidanud pärnakas on osalenud mitmel EM-il ja MM-il ning Rio olümpialgi.

„Ma ei ütleks, et kui algab treeningperiood, siis Rasmuse olemasolu mind meeletult utsitaks. Sean eesmärke ikkagi iseendast lähtuvalt. Samas ei saa muidugi tema olemasolu Eesti spordis ja minu arengus alahinnata. Arvan, et nii mõnelgi superjooksul, mis ma aastate jooksul teinud olen, on Rasmusel oma osa. Olen paljud oma parematest aegadest jooksnud siis, kui Rasmus on olnud mu kõrvalrajal,“ tunnustab Jagor kodust konkurenti.

2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel 13. koha ja Londoni maailmameistrivõistlustel 19. koha teeninud Jagor oskab tunda rõõmu selle üle, et treeningutele antud aeg on realiseerunud ka tulemustena.
„Isegi kui näiteks Eesti suusataja saab maailmas 33. koha, siis mina võtan küll mütsi maha, sest neid mehi, kes näevad väga kõvasti vaeva, aga ei jõua kunagi Eesti meistrivõistlustelgi kümne parema hulka, on ju ka väga palju,“ ütleb ta.

Mõnda aega tagasi tööelus kannapöörde teinud ning treeneritöö digiturunduse vastu vahetanud Jagori sõnul muutis teda palju 11-kuuline kaitseväe-teenistus. Loomult otsekoheseks on ta jäänud aga tänaseni.

„Jah, eks ma olen pigem otsekohese ja toorema sõnapruugiga mees. Mõned üksikud korrad on olnud, kui on imelikult vaadatud. Olen näiteks intervjuu pärast võistlust andnud ja näiteks ema on öelnud, et veidi labane oli. Mina aga ise arvan, et kõik sai korrektselt öelnud,“ jätkab Mehis Viru hoolealune.

Jagori isiklik rekord 49,37 pärineb kuue aasta tagant. Tõkkejooksja tunnistab, et treeningutel tehtu põhjal tulnuks tippmark juba ammu üle luua, ent erinevad tervisemured pole lubanud seda tänini täide viia.

„Vastutus tuleb ju võtta. Väga aus vastus on see, et treeningutel on enda ja treeneri otsuste summa-summaarumina üle treenitud. Aga tekivad ka sellised vigastused – need on kõige hullemad -, mille tekke kohta pole näha ühtegi märki. Ka minu praegune kubemelihase piirkonnaga seotud vigastus tekkis kiirenduse järel hoogu maha võttes, kui kõik lihased olid lõdvad. Kui sellised vigastused tekivad, siis läheb väga tähtis aeg ettevalmistusperioodil kaduma ja tekivad mured,“ ütleb Jagor.

Jagor on tegelenud elus mitmete erinevate spordialadega, ent õppinud ka klaverimängu ja käinud laulupeol esinemas.
„See oli üheksanda ja kümnenda klassi vaheline suvi. Vaatasin mingil arusaamatul põhjusel kodus üksinda laulupidu, kui esitamisele tuli „Ta lendab mesipuu poole“. See emotsioon, mis isegi läbi teleri vahenduse tuli, oli nii paganama ilus, et juhtus midagi müstilist. Ma hakkasin enam-vähem nutma. Sel hetkel tekkis meeletu soov ise ka sama kohapeal kogeda. Nii läksingi 10. klassis lauluõpetaja juurde ja küsisin, kas meie koolis ka laulupeole oleks võmalik minna. Punt pandigi kokku ja meie segakooris oli lõpuks 24 inimest. Ja see kõik õigustas ennast. Tunne, mille laulukaare all olles tekkis, oli täiesti kosmus. Ma tean inimesi, kes pole n-ö tõupuhtad eestlased, aga on rohkem Eesti patrioodid kui mina. aga mis puudutab laulupidu, siis see on minu selline Eesti armastuse vundament,“ meenutab Jagor.

Pikas intervjuus räägib Jagor paljudel huvitavatel teemadel, muuhulgas mahukate treeningute kannatamisest, enda ja Rasmus Mägi võrdlemisest, meediaga suhtlemisest ning Karsten Warholmist ja maailmarekordist. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Genre
Sports

License: all-rights-reserved

Vahur Ööpik Olümpiaakadeemia podcastis.

Vahur Ööpik Olümpiaakadeemia podcastis.

Kuula:

Kirjeldus:
Olümpiaakadeemia podcasti külaliseks on spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik.

Bakuu GP – Vips ja Perez tõid Red Bullile olulised võidud

Bakuu GP – Vips ja Perez tõid Red Bullile olulised võidud

Kuula:

Kirjeldus:
Seekordses saates:

Toomas on tagasi!

Jüri Vips võttis F2-s kolmest sõidust kaks võitu;

Kas Pirellid tuleks Strolli ja Verstappeni õnnetustes süüdistada?

Kas F1 peaks muutma enda kvalifikatsiooni reegleid, mis karistaks seina sõitnud piloote?

Head kuulamist!

Oled Facebookis? Liitu Eesti Vormel 1 fännide grupiga ja viska Motoorsele Rahutusele pöial!

Euroliiga järelkajad: Anadolu Efesi luigelaul ja Jasikeviciuse mäss. Mis juhtus Kullamäe särkidega?

Euroliiga järelkajad: Anadolu Efesi luigelaul ja Jasikeviciuse mäss. Mis juhtus Kullamäe särkidega? by PIHTAS PÕHJAS

Kuula:

Kirjeldus:
Korvpallitarkade klubi “Pihtas Põhjas” kogunes sel hooajal viimast korda, ikka harjumuspärases koosseisus Gert Kullamäe, Alar Varrak ja Ivar Jurtšenko. Võeti kokku kõik, mis võtta andis – Euroliiga, PAF Eesti meistriliiga, Saku esiliiga, 3×3 Tokyo olümpia kvalifikatsiooniturniir, NBA play-off ja palju muud.

Lisaks sportlikele teemadele tõmmati joon alla Kullamäe mängusärkide kampaaniale, kuhu laekus huvitavaid pakkumisi. Võidupakkumiste raha, mis on eurodes neljakohaline summa, paigutab Kullamäe seemneks Pärnu Sadama eurosarjas osalemise ambitsioonide realiseerumiseks. Kel on vähegi soovi Eesti hõbedameeskonna suurt sihti toetada, saab seda teha keskkonnas stardipaik.ee.

Podcasti tegijatel on varuks ka üks meeldiv üllatus. Kõigest täpsemalt juba saates. Head kuulamist ning mõnusat suve!

Pelle Sildre: varem tehti pika turniiri lõpus ikka väike lõõgastus by Peep Pahvi ajahüpped

Pelle Sildre: varem tehti pika turniiri lõpus ikka väike lõõgastus by Peep Pahvi ajahüpped

Kuula:

Kirjeldus:

published on 2021-05-30T09:04:44Z

Eesti on hokikaardil tugevate riikide vahel väike valge laik. Eesti hokit peenusteni tundva Pelle Sildre arvates tuleks siin professionaalse hoki tekkimiseks leida naftaauk.

“Peep Pahvi ajahüpped” podcasti järjekordses osas räägib paarkümmend aastat Eesti hokikoondises mänginud Pelle Sildre sellest, kuidas üks väike eestlasest poiss sattus kaheksakümnendatel Eestis venelaste mänguks peetava jäähoki juurde ja mida on ta oma pika koondisekarjääri jooksul kogenud.

„Võrreldes tänase koondisega oli toonane seltskond ja olek nagu öö ja päev,“ meenutas ta. „Pika turniiri lõpus tehti ikka ka väike lõõgastus. Kurb on ainult see, et see on avalikkuse ette tulnud.“

Sildre rääkis ka sellest, millised olid siinsetes hokimeeskondades eestlaste ja venelaste vahelised suhted, milliste eesmärkidega mängiti hokit paarkümmend aastat tagasi ja kuhu pürgivad noored tänapäeval. Lisaks on juttu jäähoki vägivaldsest poolest, sellest, miks meil pole piisavalt tasemel mängijaid ja ka tänapäeva tipphokist.

Saate meiliaadress on ajahypped@delfi.ee

License: all-rights-reserved