Ole normaalne, ära suitseta!

Ole normaalne, ära suitseta!

Kuula:

Kirjeldus:
Seekordses meestesaates “Ma olen mees” on stuudio külalisi täis. Külas on kaks äraütlemata kõva meest – Jüri Pootsmann ja Valter Soosalu. Ja kes on kõva mees? Mittesuitsetaja!

Katrin Põld. Magamatus tekitab hallutsinatsioone? Miks on uni oluline ja mis magades toimub?

#19 Katrin Põld. Magamatus tekitab hallutsinatsioone? Miks on uni oluline ja mis magades toimub? by Eesti eso

Kuula:

Kirjeldus:
Katrin Põld selgitab, et inimesel on neli erinevat unefaasi. Faasid erinevad oma kestvuse ja sügavuse poolest, samuti võib faaside järgnevus olla väikelastel teistsugune kui täiskasvanutel. Üks olulisemaid unefaase on REM-uni (rapid eye movement), kus inimene näeb unenägusid. Kummalisel kombel hakkab meie keha vähese une korral just unefaasit puudust tundma.

Mis aga juhtub inimesega, kes on järjest väga pikalt ärkvel? Kindlasti on paljudel tulnud ette olukordi, kus on näiteks kaks päeva järjest üleval oldud. Keha hakkab käituma väga veidralt, võivad tekkida lausa viirastused. Miks see nii on? Lähemalt saab kuulda saatest!

Lisaks võetakse arutluse alla ka mitmed muud unega seotud teemad. Räägitakse, et enne eksamit ei maksa öö läbi tuupida, vaid tuleks hoopis magama minna. Tundub esialgu pisut ebaloogiline. Mis siis une ajul meie ajuga ikkagi toimub? Aga meie kehaga? Uni mõjutab otseselt meie ainevahetust ja immuunsüsteemi. Kuidas? Katrin Põld selgitab lähemalt.

Kuula saadet!

Saatejuht: Taavet Kase
Tagasiside: eso@delfi.ee

Sajandi küsimus – kas alkomeetrit on võimalik petta?

Sajandi küsimus – kas alkomeetrit on võimalik petta?

Kuula:

Kirjeldus:
Seekordses saates “Ma olen Mees” saab konkreetse ja asjatundliku vastuse küsimus, mis usutavasti vähemalt korra käinud peast läbi igal autojuhil – kas alkomeetrit on võimalik petta? Lisaks viiakse saates läbi test, mis lahendab teise igavikulise küsimuse – kas lõuna ajal üks õlu juua on okei? Külas Svetlana Alcoscanist ning saadet juhivad Taavet ja Mihkel.

Kuhu kaob üksik sokk ja miks see haisema hakkab?

Kuhu kaob üksik sokk ja miks see haisema hakkab?

Kuula:

Kirjeldus:
Teadagi – sokid haihtuvad! Pesumasinasse pannes oli ju nagu kaks, välja tuleb ikka üks! Kuhu kaob üksik sokk? Milline on üldse üks õige sokk? Milline on sokimood? Miks sokid haisema hakkavad? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Krister Suva Sokivabrikust.

Mees, lase džinn välja!

Mees, lase džinn välja!

Kuula:

Kirjeldus:
“Ma olen MEES” on Delfi uus podcast, kus teemad ja külalised mehelikud, aga sobivad kuulamiseks ka naistele. Esimeses saates on meestel külas Ronald Remmet – mees ja džinnisaadik Moe Peenviinavabrikust. Teada saame seda, mis on džinn, kuidas seda juua ning kuidas normaalne džinn maitsema peab. Head nautimist.

Avo-Rein Tereping. Don Juan on klassikaline psühhopaat. Mis eristab psühhopaati sotsiopaadist?

#12 Avo-Rein Tereping. Don Juan on klassikaline psühhopaat. Mis eristab psühhopaati sotsiopaadist?

Kuula:

Kirjeldus:
Tegelikult on Terepingi sõnul kedagi psühhopaadiks nimetada pisut ennatlik. Diagnoosi paneb ikkagi psühhiaater. Küll aga võib rääkida inimese psühhopaatilistest isiksuseomadustest.

Kui tihtipeale seostatakse psühhopaate sarimõrvaritega, siis tegelikkuses võivad sellised inimesed ka pühakud olla. Psühhopaatiliste iseloomujoonte hulka kuulub muuhulgas ka ülim sihikindlus. Lisaks veel kõrgelt välja arenenud manipuleerimisoskus ning häbi- ja süütunde puudumine. Tihti on psühhopaadid Terepingi sõnul äärmiselt sarmikad inimesed – nad oskavad inimestele meeldida ja vajadusel oma tundeid isegi teeselda. Kindlasti tulevad psühhopaatilised omadused kasuks poliitikamaastikul, kus tippu jõudmiseks läheb tarvis otsusekindlust, kainet närvi ja teatavas mõttes isegi halastamatust.

Psühhopaatidega pannakse ühte patta ka sotsiopaate, nartsissiste. Tereping selgitab saates, kuidas neil vahet teha ning kui palju selliseid inimesi meie ümber üldse leiduda võib. Lisaks – miks psühhopaadid naistele meeldivad?

Kuula saatest lähemalt!

Saatejuht: Taavet Kase

Tagasiside: eso@delfi.ee

Jaan Aru. Kas kasutame oma aju täit potentsiaali ja kuhu areneb tehisintellekt?

#9 Jaan Aru. Kas kasutame oma aju täit potentsiaali ja kuhu areneb tehisintellekt?

Kuula:

Kirjeldus:
„Eesti eso” üheksandas saates käis küla Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru. Jutuks tuli Elon Muski uus leiutis Neuralink, tehnoloogia areng üleüldisemalt kui ka tehisintellekt. Kas meist saavad vasti robotid?

Mõned nädalad tagasi esitles Elon Musk toodet Neuralink. See on euromündi suurune kiip, mis paigaldatakse inimese koljusse. Leiutise eesmärk on õilis – panna halvatud käima, teha pimedad nägijateks ja ravida muid praegu ravimatuid haigusi.

Selle kõige üle arutasime neuroteadlase Jaan Aruga. Kuhu selline tehnoloogia välja jõuab – kas tehnoloogia ja inimese kokkusulamine on paratamatus?

Elon Muski esitluses tulid jutuks ka ulmelisemad ideed. Näiteks supernägemine, mälestuste salvestamine ja taasesitamine. Isegi telepaatia. Jaan Aru selgitas, millised võivad olla selliste ulmeliste ideede kõrvalmõjud.

Kuula saatest lähemalt!

Saatejuht: Taavet Kase
Tagasiside: eso@delfi.ee

Denis Vinogradov, Lilia Märtmaa. Kas heliteraapiaga saab tõesti stressi vähendada?

#8 Denis Vinogradov, Lilia Märtmaa. Kas heliteraapiaga saab tõesti stressi vähendada? by Eesti eso

Kuula:

Kirjeldus:
Hea muusika tõstab tuju, teadagi! Aga kas see võib mõjuda ka teraapiliselt? Mida kujutab endast heliteraapia, helimassaaž ja muusikateraapia? Sellest käisid „Eesti eso” järjekordses saates rääkimas heliterapeudid Denis Vinogradov ja Lilia Märtmaa.

Kui rokk-kontserdi külastajad magama jääksid, oleks see muusikutele ilmselt suur solvang. Heliteraapias on aga vastupidi – kui inimesed magama jäävad, tähendab see, et heliterapeudid teevad oma tööd kvaliteetselt.

Muusika (ja eriti teatud sagedused) mõjuvad nii kehale kui ajule. Oleneb siis olukorrast – kiire, agressiivne muusika tõstab pulssi, madalad sagedused seevastu rahustavad ning südamelöögid aeglustuvad. See on isegi teaduslikult tõestatud – ajutegevus lülitub teistele lainetele, inimene lõõgastub. Heliteraapias kasutatakse helikausse, gonge, didgeridood ja muid instrumente. Paljuski on need pärit idamaadest.

Pikali maas lamades silmad kinni gongihelisid kuulata – tingimata on see rahustav, ent kas heliteraapiaga saab reaalselt ka stressi leevendada? Lilia Märtmaa võrdleb heliteraapiat vaimse saunaskäiguga, aga loomulikult pole tegemist mingi imeravimiga. Lähed helimassaaži ja stress on kadunud! Päris nii see ei käi. Kõik sõltub ikkagi inimese eluviisidest ja suhtumisest. Nii nagu saunaski – pärast sauna võib kange kael küll mingiks ajaks ära kaduda, kuid pikaajaliseks raviks ainult sellest ei piisa.

Denis Vinogradov ja Lilia Märtmaa on heliteraapiaga tegelenud juba 12 aastat. Külalistel olid instrumendid ka stuudios kaasas ning saate lõpus saab reaalselt kuulda, kuidas müstilised pillid kõlavad. Vaata videost:

Mida kujutab endast näiteks helimassaaž, heliteraapia või muusikateraapia – mis on nende vahe ja kuidas need inimesele mõjuvad?

Lähemalt kuula juba saatest!

Saatejuht: Taavet Kase

Mõtted-ideed: eso@delfi.ee

Veiko Lasting. Maailma kõige lõõgastavam kogemus – floating

EESTI ESO 7 | Veiko Lasting. Maailma kõige lõõgastavam kogemus – floating by Eesti eso

Kuula:

Kirjeldus:
„Eesti eso” seitsmendas osas käis külas Veiko Lasting, jututeemaks oli floating. Sensoorse deprivatsiooni kambri lõi 1954. aastal John C. Lilly, esialgu kasutati kambrit kosmonautide treenimiseks – neid harjutati kaaluta olekuga harjuma.

Täielik pimedus, surmvaikus, kaaluta olek – see võib esialgu kõlada pisut hirmutavalt. Sensoorse deprivatsiooni kamber (sensory deprivation tank) on suur kaanega vann, kus inimene sisse poeb. Vannis on kehatemperatuuril vesi, kuhu on valatud suures koguses magneesiumsoola, nii et keha hakkab vee peal justkui hõljuma (seepärast nimetatakse seda inglise keele järgi floatimiseks). Justkui Surnumeres. Asja mõte on kaotada ära kõik välised aistingud – heli, visuaal, tunnetus. Kuna vesi on täpselt kehatemperatuuril, ei saa inimene pärast mõnda aega enam aru, kust algab vesi, kust lõpeb õhk. Keha kaob justkui täielikult ära, ent ajutegevus jätkub ilma segavate faktoriteta.

Floatimist kasutatakse ravimeetodina väga palju Rootsis. Seal sai oma esimese kogemuse ka Veiko. Rootsis on viimaste aastate jooksul antud välja ka kaks doktoritööd – floativate inimeste ajutegevust on mõõdetud. Aju lülitub kaaluta olekus rahulikku režiimi, mis on võrreldav meditatsiooniga. Rootsis tehtud doktoritööd keskendusidki kahele aspektile – mentaalsele ja füüsilisele.

Mentaalse poole pealt leiti, et kambris saab edukalt ravida depressiooni ja ärevushäireid. Füüsiliselt võitleb meie kesknärvisüsteem pidevalt gravitatsiooniga, ent kaaluta olekus kaob see faktor täielikult ära, mistõttu töötab kamber ka taastusravis. Meetodit kasutavad paljud sportlased, samuti leiavad floatimisest abi inimesed, kes vaevlevad igapäevaselt valude käes.

Saatejuht käis enne saadet ka ise asja proovimas ning nimetab sensoorse deprivatsiooni kambrit üheks maailma kõige lõõgastavamaks kogemuseks. Kehaliselt võiks seda natuke võrrelda saunaga – luud on pehmed, meel rahulik, argipäevamüra kuskil kaugel-kaugel.

Kuula saatest lähemalt!

Saatejuht: Taavet Kase
Tagasiside: eso@delfi.ee