#73 Armastusest: Peeter Pihel. Kokk katusel

#73 Armastusest: Peeter Pihel. Kokk katusel

Kuula:

Kirjeldus:
Sel korral ronime katusele, et arutleda armastuse teemadel, unistame ning vaatame tagasi lapsepõlvele. Elinal on külas tippkokk Peeter Pihel, kelle väärtuste hulka kuuluvad muuhulgas ka jätkusuutlikkus ning tark tarbimine nullkulu põhimõttel.
 

Erlend Sild: tulevik on seotud putuktoiduga, kuna ta on keskkonnasäästlikum kui liha

Erlend Sild: tulevik on seotud putuktoiduga, kuna ta on keskkonnasäästlikum kui liha by 🎙️”Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”

Kuula:

Kirjeldus:
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti putukatööstuse eestvedaja ja idufirma BugBox asutaja Erlend Sild. BugBox’i näol on tegemist juba mõned head aastad toimetanud ettevõtmisega, mille eesmärgiks on putukatest toota nii proteiinirikast toitu kui ka algmaterjali toidu valmistamiseks. Tegemist on ühe kiirelt kasvava rohemajanduse haruga. Inimeste keskkonnateadlikkus kasvab, seetõttu on huvi putukate kui tervisliku ja säästliku toidu vastu samuti kasvanud. Teema on üha aktuaalsem, kuna mõned nädalad tagasi liitus Eesti riikidega, kus lubatakse putukaid söögina kasutada ja müüa. Tõenäoliselt saavad putukajahu sisaldavad tooted eestlaste seas hinnatuks, kuna teadvustatakse järjest enam, et lisaks harjumuspärasele toiduvalikule tasub ka söömise juures jälgida oma ökoloogilist jalajälge. Sellest kõigest täpsemalt Erlendiga ka rääkisime.

“Kui me läheme ajaloos tuhandeid aastaid tagasi, kus me peamiselt toitusime korilusest, siis tegelikult oli sel ajal inimeste söögilaual ka rikkalikult putukaid. Putuktoit oli sel ajal meie loomse valgu allikaks. Koopamaalingud ei kõnelenud vaid mammutitest, mis tol ajal oli pigem ikka selline à la carte toit menüüs. Mammuti liha oli ikka täielik delikatess, mida saadi pigem harva kui sagedasti. Igapäevane toit koosnes ikkagi söödavatest marjadest, juurikatest ja taimedest, pluss igasugu sorti putukad ja mardikad. Suurel osal inimestest on täna raske ennast ette kujutada joomas toorest muna või söömas toorest liha ja kala, ent kõiki neid toiduaineid tarbitakse meelsasti töödeldud kujul. Seetõttu on mõistetav, et mõte putukate söömisest tundub algselt kummaline, kuid usun, et tervisliku loomse valgu tarbimine, mis on saadud söödavatest putukatest, on juba lähitulevikus täiesti tavapärane nähtus. Inimesele selle harjumuspärasemaks tegemiseks on täna putuktoit töödeldud ja muudetud ühiskondlikult aktsepteeritavasse vormi, näiteks valgupulbriks. Kui tavaliselt lisatakse toitudele kilgijahu 5–7 protsenti, siis mõndadesse toitudesse pannakse seda lausa 10 protsenti. Lihtsalt arusaamiseks – kui muidu on snäki toiteväärtus näiteks 300 kcal, siis juba 5% kilgijahu lisamisel tõuseb selle toiteväärtust 30–40 protsenti. Pikemas perspektiivis aitab putuktoidu kasutusele võtmisele kindlasti kaasa ka see, et ta kannab endas tugevat ja selget sotsiaalset sõnumit kui jätkusuutlik lahendus globaalsele toitainedefitsiidile. Kuna aga täna meie söögilaual on piisavalt soovitud harjumuspärast toitu, siis putuktoidu tooted langevad hetkel nn uudistoidu spektrisse ja valik putuktoidu kasuks tehakse eelkõige just keskkonna aspekti silmas pidades.” – Erlend Sild

Kuulake ikka …

Lisell Jäätma – õnne rituaalidest, toidu mitte raiskamisest ja raskest aastast

#38 Lisell Jäätma – õnne rituaalidest, toidu mitte raiskamisest ja raskest aastast.

Kuula:

Kirjeldus:
Meie saate külaliseks on naine, kes suudab vibuga lendu lasta nooled, mille kiirus ületab 200km/h. Ta on 23-kordne Eesti meister plokkvibu laskmises, Lisell Jäätma! Tänases saates räägime temaga jalaga tagumikku löömisest, toidu mitte raiskamisest ja sellest, miks ei ole oluline osavõtt vaid võit.

Kogu tõde seedimisest. Tulevik on juba käes ehk kuula, miks on meile peagi vaja fekaalidoonoreid?

2. Kogu tõde seedimisest. Tulevik on juba käes ehk kuula, miks on meile peagi vaja fekaalidoonoreid?

Kuula:

Kirjeldus:
Pikemalt teeme juttu sellest, kuidas tänapäeva moodsad dieedid nagu keto, aga ka veganlus ja kiudainevaene toit kõhubakteritele mõju avadlavad ning mitu toidukorda päevas neile kõige enam meeltmööda on.

Rasvad, valgud, süsivesikud – mida ja kui palju me vajame?

Rasvad, valgud, süsivesikud – mida ja kui palju me vajame?

Kuula:

Kirjeldus:
Süü- ja oskamatustunde tekitamist söömisteemadel on palju ning ka tervislikult toituv inimene võib hakata suures infotulvas kahtlema, kas ta ikka sööb tervislikult. Ümberlükkamatu tõsiasi on, et inimorganism vajab eluks nii rasvu, valke kui süsivesikuid. Kuid millises koguses ja vahekorras?

jõulud ja kingitused ja traditsioonid ja toit ja miks ähvardused harjumuste muutmisel ei toimi

jõulud ja kingitused ja traditsioonid ja toit ja miks ähvardused harjumuste muutmisel ei toimi

Kuula:

Kirjeldus:
Seekordsed osas oleme Grete köögis, joome teed ja räägime jõuludest, jõulutundest, traditsioonidest ja sellest, mida jõulud meie jaoks tähendavad. Kas jõulud on väsitavad või rõõmustavad ja miks.

Ühe neuroteadlase Tara Sharoti TedTalkist inspireerituna arutleme ka harjumuste muutmise teemal – miks ähvardused ja manitsused ei toimi ja mis toimib, et julgustada end igasuguseid kasulikke ja tervislikke harjumusi kinnistama. Kuidas end toetada ja motiveerida ja kuidas teadus kinnitab, et me oleme inimestena ikka preemiausku.

Kirjuta meile ka! Ja aastalõpusaadeteks oled oodatud saatma meile küsimusi, millele saaksime vastata! Kirjuta draamatud.podcast@gmail.com!
Grete ja Mari
 
Saatemärkmed:
TED-talk Tara Shalotiga: https://www.youtube.com/watch?v=xp0O2vi8DX4
Marie Forleo intervjuu vegankokk Chloega: https://www.youtube.com/watch?v=TeeL94j-yHw
Kaidi Laur “Hingest aus”

15.osa. Mari on tagasi! Austraaliamuljed, toidu ületähtsustamisest ja Guernseyst inspireeritud saareigatsusest

15.osa. Mari on tagasi! Austraaliamuljed, toidu ületähtsustamisest ja Guernseyst inspireeritud saareigatsusest

Kuula:

Kirjeldus:
Meie 15. osas on Mari lõpuks tagasi! Mari jagab reisimuljeid Portugali- ja Austraaliareisidest ja natuke ka Hiina nüanssidest, räägime veel toitumisest ja sellest, kuidas me tihti toitu ülefetiśeerime, räägime filmi “Guernsey kirjandus- ja kartulikoorepirukaselts” mõjudest Gretele ja tema looduseselamise ja rahulikku kogukonnaelu igatsusest, Mari Websummiti-kogemusest koos 70000 inimesega, EBS coachingukoolitusest ja reisilt hangitud inspireerivatest ajakirjadest. Lisaks hakkame ise ja soovitame teilgi hakata aastakümmet kokku võtma – mida eredat esile tuleb ja mis on meid viimase kümne aasta jooksul kujundanud.

Kõik kaasamõeldud mõtted ja taipamised on väga oodatud aadressil: draamatud.podcast@gmail.com ja FBs ja Instas!

Head aega!

Grete ja Mari
 
Saatemärkmed:
 
Websummit.com
EBS coaching: https://ebs.ee/coaching
Ajakiri Monocle https://monocle.com/
Harvard Business Review https://hbr.org/
Film „Guernsey Literary and Potato Peel Society“ (2018) https://www.imdb.com/title/tt1289403/
Film „The Light Between the Oceans“ (2016) https://www.imdb.com/title/tt2547584/
Netflix seriaal „Living with Yourself“
MarieTV  video „A decade in review“ https://www.youtube.com/watch?v=ZNFO94c9lC8
Raamat Marie Forleo „Kõik on väljamõeldav“
Meie inglikaardid: https://www.bookdepository.com/Archangel-Power-Tarot-Cards-Doreen-Virtue/9781401942311

Toiduvõlur Britt Paju kolm külmikut, koogidieet ja 30 köögivilja nädalas

toiduvõlur Britt Paju kolm külmikut, koogidieet ja 30 köögivilja nädalas

Kuula:

Kirjeldus:
13.osas räägime Grete õe ja toidulausuja Britt Pajuga toidust, veinist, blogimisest ja toiduinspikast.

Britt on lisaks Grete õeks olemise tähtsale rollile ka toidublogija, toidustilist ja -fotograaf ning kokaraamatute autor. Kogu tema toituelulugu on leitav ka Briti blogist noadkahvlid.ee.

Britt jagab, kuidas ja millal see toiduteekond algas, kuidas oma kire järgimine viib uute võimaluste ja väljakutseteni, kuidas tal on kodus kolm külmikut, kuidas ta vanasti koogidieeti tegi ja mis rõõmustab meie seedebaktereid. Juttu tuleb ka toidublogimisest, toitumisest ja toredatest juhtumistest.

Küsi ja jaga ja kirjuta meile palun ka! See rõõmustab meid! Võid seda teha Draamatute feissbukis, instagramis või e-postitsi: draamatud.podcast@gmail.com 
 
Saatemärkmed:

Diana Henry “From the Oven to the Table: Simple dishes that look after themselves “The must-have cookbook of 2019”
 
Ashma Khan Netflixi Chef’s Table viimasest hooajast
 
Toredad toidufilmid: “Burnt” ehk eesti keeles “Teel tippu” ja “The hundred-foot-journey” ehk “Saja sammu teekond”. 
(Ja praeguse osa avaldamise hetkel mängib taustal film “Chef”, mis on ka ütlemata tore!)

Toiduhügieeni A&O ehk kuidas saada vastu listeeriale

Innovaatika #2: Toiduhügieeni A&O ehk kuidas saada vastu listeeriale by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Delfi Tasku teadussaate “Innovaatika” teises osas räägime lähemalt toiduhügieenist ja sellest, kuidas teadlikult hoida end (toidu)tervena. Viimaseid nädalaid meedias palju kajastust saanud listeeriapuhang ühes kohalikud kalatööstuses ja sellega kaasnenud tragöödiad on pannud inimesed palju mõtlema sellele, kui puhas on ikkagi meie igapäevane toit.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli professor Mati Roasto ongi selleks stuudios, et rääkida lahti viis lihtsat mõtet, kuidas hoida koduköögis korda nii, et söök oleks alati värske, tervislik ja saastumata. Lisaks sellele vaatame maailmas üldse ringi, et saada teada, mis ohud toidu kaudu veel levimas on.

“Üldiselt on Eesti toidutööstustes ja toidukaubanduses asjad väga hästi, puhtus on reegliks ja mõned mürgistus juhtumid, mis meediasse on ka kajanud tulenenud pigem juhusest, õnnetusest või mõne töötaja suvast,” mainib Roasto.

Innovaatika teise saateosa eesmärgiks on aga pisut selgitada lahti toiduga kaasas käivaid ohte, samuti jahutada natukene kirgi, mis on suunatud just sellele, et tegelikult tuleks vaid süüa autoklaavitud toite, läbi kuumutatud roogasid või toitu ise kasvatada. Kõik ei ole nii hull kui võib tunduda ja paari lihtsa arenduse ning ka asendusega omas kodus saab puhtuse majja nii köögis kui kõhus.

Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressile innovaatika@ekspressmeedia.ee.