SISUTURUNDUS: Miks valida oma kööki südamerahus poole odavam Tefali pann?

SISUTURUNDUS: Miks valida oma kööki südamerahus poole odavam Tefali pann? by Toidujutud

Kuula:

Kirjeldus:
Inimesed, kes end köögis vähegi koduselt tunnevad ja on toidu valmistamisega igapäevaselt sina peal, nõustuvad, et hea pann kuulub koos peakokanoa ja maitselusikaga nende kolme köögiriista hulka, millega saab valmistada 90% kõikidest toitudest. Tefal on tulnud oma Unlimited-sarjas turule aga uue titaankattega panniga, mis peaks koduses tingimuses parandama iga koka tulemust.

„Mina hindan Tefali uut panni peamiselt kahel lihtsal põhjusel – kõrge äär ja ühtlane kuumusjaotus. Kõrged ääred lubavad pannil valmistada toitu korraga kogu perele. Ühtlane kuumusjaotus tähendab seda, et iga pannil olev toiduaine valmib ühtlaselt ja samaaegselt. Eriti oluline on see siis, kui pannile panna köögivilju, mida vaja vaid kergelt kuumutada. Loomulikult on oluline ka see, et toit ei jää ka ilma õlita praadides pannile kinni. Kuigi ma soovitan ise alati pisut õli igal praadimisel kasutada,” selgitab Tefali panni mõned kuud kasutanud toiduajakirjanik Tuuli Mathisen.

Paksu põhjaga Tefali Unlimited pann on kirjade järgi kuus korda vastupidavam kui teised sama tootja pannid, samuti lubab titaankate pannil toitu valmistades kasutada metallist labidaid ja tange. Loomulikult ei tähenda see seda, et pannil võiks noaga lõigata või meelega panni kahjustada. Tootja lisab, et panni saab enne vigastuste ilmnemist ka pesta kuni 100 000 korda. Tuuli soovitab aga Tefali panne mitte kunagi pesta pesumasinas.

„Selleks ei ole tegelikult mitte mingit vajadust, sest non-stick katte puhastamiseks piisab vaid kuumast veest ja puhtast lapist. Nii säilib ka pann pikemalt tervena. Üldiselt võiks iga kahe-kolme aasta tagant oma kodused pannid üle vaadata, nende korrasolekut kontrollida. Eks kõik, mida kasutatakse, ka kulub. Tefali panni puhul on ka see oluline, et titaankate ei kooru ja valmistatud on kogu pann materjalidest, mis ei ole otseselt inimesele kahjulikud, toiduga ei sööda sisse ka osa pannist,” selgitab Mathisen.

Tuuli lükkab ümber ka selle arusaama, et praetud toit on kurjast või ebatervislik – küsimus on alati, mida, kuidas, mis temperatuuril ja millise õliga praetakse. Toiduajakirjanik soovitab Tefali panni ostmise järel katsetada kohe ühte tema lemmikretsepti.

„Ülilihtne, kuid uskumatult maitsev: ostke poest värske, selleaastane kapsapea, selline keskmise suurusega. Lõigake sektoriteks nii, et kapsavars hoiab sektorit koos. Nüüd praadige need sektorid võis kergelt kuldseks. Maitsestage soolahelveste ja pipraga ning serveerige koos grill-lihaga, hommikuse muna juurde või sööge ilma lisandita. Uskumatult kerge ja mõnus,” selgitab Mathisen.

Julia Anufreijeva. Kui muutume meie, muutub ka väline maailm

#42 Ausad Naised – “Julia Anufreijeva. Kui muutume meie, muutub ka väline maailm.” by Ausad Naised

Kuula:

Kirjeldus:
Bam, bam, bam JULIA ANUFREIJEVA!

Tõeline toidukunsti haldjas, kes suudab tee leida igasse kõhtu läbi siira armastuse! Särava naeratuse ja sooja hingega saime ka meie kostitatud maailma parima taimetoidu – värvilised kevadrullid, turgutav terviseshot, unelma puding ning palju muud, njämm…

Julia jagas meile avatud südamega taime-, ning toidukunsti kõiki nüansse, mis asjaga kaasas käivad. Inspireeriv teekond alates toiduhäiretest jõudes välja tervisliku suhteni toiduga, millega ta täna ka teistele rõõmu pakub.

Pajatasime lemmikretseptidest, suurimatest inspiratsiooniallikatest, taimetoidust, parimatest vitamiinipommidest ning terviseturgutajatest…

Üsna pikalt rääkisime ausalt ka elu ehedusest ning võlust, oskusest leida enda sees üles empaatia ning mõista KÕIKE, mis meie ümber toimub, isegi kui see tundub tihtipeale võimatu missioon olevat.
Milline on terve, õnnelik ja täisväärtusliku eluviisiga inimene ning kuidas tugeva julgusega elu elada?
Kui olulised on suhted meie elus?
Kõik selle harutas armas Julia meile saates lahti!

Avatud ja mõnusat kuulamist!

Liina Karron õpetab: toidu peale on võimalik oluliselt vähem raha kulutada kui siiani arvanud oleme

Liina Karron õpetab: toidu peale on võimalik oluliselt vähem raha kulutada kui siiani arvanud oleme

Kuula:

Kirjeldus:
Liina Karron õpetab: toidu peale on võimalik oluliselt vähem raha kulutada kui siiani arvanud oleme.

Kiirkohtingute korraldaja enda märkamisest, ühisvälja mõtetest ja kiirkohtingutest

#202 Kiirkohtingute korraldaja enda märkamisest, ühisvälja mõtetest ja kiirkohtingutest by 🎧🎙️Podcast “Ausad mehed”

Kuula:

Kirjeldus:
Algava saate külaline on Daisy Pello, kes enda sõnul fännab elu ja inimesi ning peab ennast tõeliseks elunautlejaks ja loojaks. Viimased 8 aastat tegelenud kommunikatsiooni ja turundusega, ja hetkel on ta just vahetamas töökohta ning märtsi keskel alustab ta Äripäevas teemaveebi finantsuudised.ee juhi kohal. Selle kõrvalt ajab ta omi vabatahtlikke projekte, mida on praeguseks hetkeks kogunenud lausa 4. Daisy on ühtlasi ka Eesti Ettevõtlike Noorte Koja ehk JCI Tallinn liige, hetkel kannab ta tiitlit JCI Estonia väliskommunikatsiooni ja turunduse direktor. JCI Tallinna alt lõi ta ühe uue projekti nimega „Häki iseennast“, kus koja liikmed saavad tulla jagama oma eluhäkke teistele koja liikmetele.

Vabal ajal aitab sõbranna brändi kujundada ja abistab oma jõu ja energiaga Edu Akadeemia alt sündinud kogukonda “Teadlikult õnnelik mina”, viimasena käivitas Daisy kiirkohtingute projekti nimega “Kiirkohting BOPP kohvikus”. Daisy suurimaks sooviks elus on saada paremaks versiooniks iseendast.

Lisaks projektide juhtimisele ja palgatööle, õpib ta ka NLP terapeudiks. Daisy armastab koeri, süüa väga head toitu, jalutada looduses, kirjutada, adrenaliini ja ekstreemseid elamusi nagu mootorrattaga sõitmine, lohesurf ja langevarjuhüpped. Suures laastus keskendume tänase saatega suhetele, kohtingumaastikule jne.

NB! Kui tunned, et soovid “Ausad mehed” podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata:

IBAN: GB68REVO00997013422585
BIC: REVOGB21
SAAJA: Chris Kala
SELGITUS: Oma facebooki nimi

Ausad Mehed:
www.chriskala.com
www.ausadmehed.ee

Facebook:
www.facebook.com/podcastausadmehed/
www.facebook.com/chriskkala

Jälgi ka Daisy Pello tegemisi:
www.facebook.com/Karikakrake
www.facebook.com/KiirkohtingBoppKohvikus

Juubelisaade biohäkker Siim Landiga – keha, vaimu ja keskkonna optimiseerimine

#200 Juubelisaade biohäkker Siim Landiga – keha, vaimu ja keskkonna optimiseerimine by 🎧🎙️Podcast “Ausad mehed”

Kuula:

Kirjeldus:
Käes on juubelisaade, kus tähistame koos saatekülalisega #200 episoodi täitumist!

Tänase 200-nda episoodi külaliseks on autor, spiiker, sisu looja, antropoloog ja biohäkker Siim Land. Siim on kirjutanud mitmeid raamatuid inimkeha optimisatsionist, soorituse parandamisest, toitumisest ja biohäkkimisest. Ta on ka rahvusvaheline kõneleja ja uurija. Tema raamatud “Metaboolne autofaagia” ja “Stressist tugevamaks” on harivad ja väärtuspakkuvat teaduslikku informatsiooni täis olevad teosed, millega mul õnnestus saate ettevalmistusperioodil ka lugeda.

Siim Land toodab Inglise keelset sisu Youtube kanalis, kus teda jälgib üle 100 000 inimese ja tema instagramis jälgib teda üle 35 000 inimese. Siimu ennast on alati huvitanud erinevad küsimused nagu nt “kuidas olla parim versioon endast”, tema teekond enesearenguni sai alguse vahetult peale kaitseväge, kui teda hakkas huvitama antropoloogia ja biohäkkimine. Teemad, mille ümber ta oma loomingut jagab on seotud paljuski just inimese vaimse ja füüsilise tervisega, puudutades selliseid teemasid nagu stress, vananemine, kohanemine, biohäkkimine, immuunsus, külma ja kuuma omavaheline suhe, psühholoogia ja filosoofia, füüsilise treeningu olulisus, vastupidavus ja ka keerulisemad terminid nagu intervallpaastumine, metabolism, fütotoitained, ksenohormees, amügdala, autofaagia, IGF-1 protokoll jne.

Head mõtted saatest:
“Biohäkkimine on enda keha, vaimu ja keskkonna optimiseerimine teatud tulemuse saavutamiseks.”

“Hormees on selline nähtus, mille alusel suudame aru saada, kas meie keha hakkab stressile reageerima positiivselt või negatiivselt.”

“Stressi taluvuse piire tõstavad näiteks trenn, Saunad, külma Veega karastamine, intervallpaastumine, fütotoitained – need sunnivad kehal sisse lülitama kaitsemehhanisme.”

“Biohäkkimine õpetab, kuidas olla inimene!”

“Tehnoloogia ja biohäkingu maailmas on inimesi, kes usuvad, et aastaks 2045 me saavutame inimestena seisundi, kus oleme võimelised vananemist täielikult peatama. See toimib nii, et me kasutame tehnoloogiat, mis muudab ja lõikab meie geene ümber. Kasutada saab näiteks tüviraku teraapiat jne, see on täna kõik teooria aga see on võimalik.”

“Paastumine ei tähenda nälgimist.”

“Kui öelda inimestele, et sa pead 1/3 vähem toitu sööma, et kauem elada. See ei ole see, mida inimesed tahaksid.”

“Paastumine imiteerib samu efekte, mis leiavad aset kalorite piiramise ajal, aga paastudes ei pea sa enda kaloreid piirama, lihtsalt sinu söömisaken on palju väiksem.”

NB! Kui tunned, et soovid “Ausad mehed” podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata:

IBAN: GB68REVO00997013422585
BIC: REVOGB21
SAAJA: Chris Kala
SELGITUS: Oma facebooki nimi

Ausad Mehed:
www.chriskala.com
www.ausadmehed.ee

Facebook:
www.facebook.com/podcastausadmehed/
www.facebook.com/chriskkala

Jälgi ka Siim Landi tegemisi:
www.facebook.com/thesiimland
www.youtube.com/channel/UCAohrrjG-3gEp5QF1WlM9_w
www.instagram.com/siimland/

Miks me kipume mõnikord rohkem sööma, kui vaja oleks?

Miks me kipume mõnikord rohkem sööma, kui vaja oleks?

Kuula:

Kirjeldus:
Ajakirja Eesti Naine podcast’is „Vaimse tervise heaks“ räägivad psühholoog Rita Rätsepp ja toitumisterapeut, koolitaja ning MyFitnessi treener Kendra Vaino emotsionaalsest söömisest.

Toidukadu on kõige väiksem selle tootmises

“Innovaatika” #24: Toidukadu on kõige väiksem selle tootmises by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Märtsikuu kolmas teadus- ja haridussaade „Innovaatika” keskendus toidule, peamiselt selle raiskamise ja äraviskamise valusale teemale. Pikalt on räägitud, et pool maailma viskab ära sellise hulga toitu, mis teisel poolel on puudu. Mis pilt vaatab vastu 2021. aastal, kui räägime toidust, selle kasvatamisest ja tootmisest, raiskamisest ning äraviskamisest?

2008. aasta tõi maailma ajalukku huvitava olukorra, kus ühel hetkel elas maailmas korraga sama palju rasvunud ja näljahädas inimesi – umbes 800 miljonit. Nüüdseks on meil rasvunuid planeedi elanike hulgas muidugi kordi enam, samas kui näljas elavate inimeste hulk langeb. Elame suurema osa planeedi ulatuses arulagedas toidu ülekülluses, mis omakorda toob kaasa ka hoolimatu suhtumise sellesse, mida sööme, kuidas seda hoiame ja raiskame.

„Toidukaod tootmises ja raiskamine järgmistes toidutootmis- ning tarbimisetappides on korraga nii majanduslik, sotsiaalne kui ka hariduslik probleem, millele ei ole lihtsat ja kiiret lahendust. Kindel on see, et ükski inimene ei taha toitu raisata, kuid paratamatult seda ette tuleb ja kui arvutada kokku kõik inimesele sobilikud raisku läinud toidukilod, siis saame nii maailma kui ka Eesti lõikes hämmastavalt suured numbrid,” räägib Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik.

Professor pakub välja, et lahendus oleks süsteem, kus toidukadusid ja raiskamist oleks võimalik objektiivselt vaadelda. Süsteem, kuhu iga toiduahela osa saab panna oma kaod, raiskamised kirja. „Sellisel juhul oleks võimalik näha, kus ja milliseid kadusid esineb. See aga annab kohe kaks võimalust: astuda samme kao vähendamiseks või leida viis, kuidas pöörata kadu uueks äriks,” mainib Värnik.

Hea näide siia on piimatööstuses juustutootmise kõrvalprodukt vadak, mis pikalt oli tootjatele kulu, kadu ja jääde. Nüüdseks on sellest lisaproduktist saanud aga väga nõutud tooraine kogu maailmas. Jäätmetest ja kaost on arenenud välja uus äri, millega koos on kadunud ka toidukadu.

Professor Värnik ja tema meeskond said selle aasta veebruaris kaante vahele uuringu „Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses“, kus vaadeldi seda, milline on toidukadu toidutootmises ehk ahela esimeses osas.

„Tulemused olid üllatuslikud, sest osas toidutootmisvaldkondades on olukord Eestis parem, kui arvasime, teistes, kus seda ei ootaks, aga jälle halvem. Üldises pildis oleme oma probleemidega Skandinaavia ja Euroopaga samas seisus. Paremaks saab aga minna peaaegu igas tootmises,” mainis Värnik.

Stuudios käis toiduraiskamisest ning selle vastu võitlemisest lähemalt rääkimas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik. Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressil innovaatika@ekspressmeedia.ee.

OLULINE! Tippneuroloog jagab nõuandeid, kuidas õige toiduga vabaneda migreenist

OLULINE! Tippneuroloog jagab nõuandeid, kuidas õige toiduga vabaneda migreenist

Kuula:

Kirjeldus:
Enamus inimesi haaravad migreenihoo raviks tableti järgi. Uus ja toimiv lähenemine migreeni ravis on aga toitumisharjumuste muutmine, sest näiteks tomat ja avokaado võivad olla tugevad migreeniatakkide provokaatorid. Kuula Eesti tuntuma neuroloogi dr Toomas Toomsoo intervjuud toidu ja migreeni seosest!

#73 Armastusest: Peeter Pihel. Kokk katusel

#73 Armastusest: Peeter Pihel. Kokk katusel

Kuula:

Kirjeldus:
Sel korral ronime katusele, et arutleda armastuse teemadel, unistame ning vaatame tagasi lapsepõlvele. Elinal on külas tippkokk Peeter Pihel, kelle väärtuste hulka kuuluvad muuhulgas ka jätkusuutlikkus ning tark tarbimine nullkulu põhimõttel.