Ülle Madise: et saavutada paremaid tulemusi, kujunda teekond õnnelikuks

Ülle Madise: et saavutada paremaid tulemusi, kujunda teekond õnnelikuks by 🎙️”Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis”

Kuula:

Kirjeldus:
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Vabariigi õiguskantsler Ülle Madise. Mulle on Ülle väljaütlemised sümpatiseerinud läbi aegade. Lisaks mõttesügavusele on tema sõnum alati ka selge ja väljendusviis lihtsasti jälgitav. Seekord põrgatasime Üllega mõtteid vastutusest, usaldusest ja vabadusest; rääkisime ka õnnest ja edust; samuti heast juhtimisest ja avaliku sektori juhtimiskvaliteedist laiemalt. Põnev oli.

“Üks olulisemaid printsiipe juhtimises, mida Raul Rebane nimetab õnneliku kana mudeliks, käsitleb tulemuseni jõudmise protsessi, mis on kujundatud nauditavaks. Selle printsiibi lähtealus on lihtne: kui sa tahad saavutada head lõpptulemust, siis tee sinna liikumise protsess õnnelikuks. Õnnelik inimene saavutab rohkem. See edu printsiip oli Raul Rebasel kasutusel, kui nad koos tiimiga Gerd Kanterit olümpiavõitjaks ette valmistasid. Kuigi Gerd Kanteri näitel oli see printsiip rakendatud spordi valdkonnas, siis samamoodi kehtib see printsiip ka igal pool mujal elus, sh ka tööelus. Ehk tähtis pole ainult töö tulemus, vaid ka protsess, kuidas sa selleni jõuad. Kui protsessi käigus puudub hea sisemine tunne, siis on väga raske edu saavutada. Iga päev ja iga tund võiks olla nii õnnelik kui võimalik.” – Ülle Madise

Kuulake ikka …

Usu- ja veendumusvabadus – millise määrani sallitav, millise määrani salliv?

Usu- ja veendumusvabadus – millise määrani sallitav, millise määrani salliv? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Milline on tasakaalustatud ja õiglane lahendus, kui usu- ja veendumuvabadus põrkub teiste õiguste ja vabadustega? Kas usulised veendumused annavad õigustuse kellegi ebavõrdseks kohtlemiseks? Kas sõna on alati vaba, väljendades või naeruvääristades usulisi veendumusi? Neid ja teisigi küsimusi on kavas käsitleda nii kirikute, riigi, juristide, psühholoogia kui ka meedia vaatest.

Arutelu juht:
Prof Tõnu Lehtsaar
Osalejad:
Ülle Madise (õiguskantsler), Urmas Viilma (EELK peapiiskop), Risto Agur (vandeadvokaat), Raul Rebane
Korraldaja:
Eesti Kirikute Nõukogu

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vabadustest

Vabadustest by Arvamusfestival | Free Listening on SoundCloud

Kuula:

Kirjeldus:
Kas ja kuivõrd on võrreldes 1990ndatega muutunud meie arusaamad ja ootused vabadustele? Tänavuse festivali finaalis arutlevad kolme põhiseadusliku institutsiooni juhid, kuidas on meie vabadused 30 aastaga realiseerunud, millised vabadused on veel realiseerumata ning kas meid ähvardab oht kalduda end ise okupeerima ja oma vabadustest loobuma.

Osalejad: Kersti Kaljulaid (Vabariigi President), Ülle Madise (õiguskantsler), Ivo Pilving (Riigikohtu halduskolleegiumi esimees)
Korraldaja: Arvamusfestival

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

PARE podcast: Avameelselt inimeste juhtimisest! #18

PARE podcast: Avameelselt inimeste juhtimisest! #18 by PARE | Pare Eesti

Kuula:

Kirjeldus:
Podcasti seekordne külaline on õiguskantsler Ülle Madise. Räägime sellest, mis on kriisiolukorras inimeste juhtimises esmatähtis, kuhu seada piirid piirangute seadmisel ning kuidas säilitada usaldus ja luua tööle tähendust muutuste ajal.

Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et iga ametnik peaks suutma igal tööpäeva õhtul selgelt sõnadesse panna, mida ta Eesti heaks sel päeval tegi. Õiguskantsleri ametkonna juhtimise põhimõte on lihtne: absoluutselt kõik töötajad on ühtmoodi vajalikud ja tähtsad justkui hea orkestri liikmed. Siht on ühine ja selge: teha iga päev Eestit inimeste jaoks paremaks.

Ülle Madise leiab, et personalijuhtimise eesmärk on tööõnn: õnnelik inimene töötab hästi. Õiguskantsleri ametkonnas pole omavahelist konkurentsi, struktuuriüksuste rangeid piire ega jäika hierarhiat. On rollijaotus, vabadus ja vastutus. Kui kõik teevad oma osa ja rohkemgi veel, on tulemus väärt – nagu orkestris.

Head kuulamist!
Saatejuht: Taavi Libe
Saate produtsent: Kärt Kinnas
Tehniline tugi: Tanel Triisa
Ootame Sinu tagasisidet saate kohta info@pare.ee
´

Ülle Madise intervjuus: Eesti inimeste õigusi ei tohi ikka grammigi rohkem piirata

1. Ülle Madise intervjuus: Eesti inimeste õigusi ei tohi ikka grammigi rohkem piirata

Kuula:

Kirjeldus:
Teade, et Eesti on vaikselt aktiveerinud inimõiguste konventsiooni 15. artikli, mis võimaldab piirata mitmesugused vabadusi, põhjustas tormi avalikus inforuumis. Missugune mõju on sellel otsusel meie elule praegu ja tulevikus, sellest räägib täna kell 12 algavas otsesaates õiguskantsler Ülle Madise.

Poliitikute töölaud: kuidas mõõta ametniku tööd?

12.12.19 Poliitikute töölaud: kuidas mõõta ametniku tööd? by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Kätte on jõudnud aasta lõpp ehk aeg, mil ministeeriumite tublimaid ametnikke hea töö eest premeeritakse. Saates räägime sellest, mis alustel muutuvpalku, sh tulemuspalku, lisatasusid ja preemiaid ametnikele makstakse ning kas seda tehakse erasektori loogikaga võrreldavalt. Kurioosse näitena tunnustas endine maaeluminister Mart Järvik oma kantslerit vahetult enne seda, kui teda ametist kangutama hakkas, lausa 5800 euro suuruse tulemuspalgaga. Samuti tuleb jutuks see, miks mõned ministeeriumid riigi julgeolekule viidates palkadest rääkida ei taha.

Koos saatejuhi Jaanus Vogelbergiga on neil teemadel mõtteid vahetamas õiguskantsler Ülle Madise ja välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor Maria Kütt.

Täies pikkuses saate saadet kuulata siit:
https://www.aripaev.ee/raadio/episood/kuidas-moota-ametniku-tood

Ülle Madise ja Jüri Saar, “Vägivalla monopol”

Selle vestlusringi vahetuks ajendiks oli üks mulle saadetud meil, mille saatja reageeris omakorda Janice Fiamengo küsimusele (“Järsku oli 19. sajandi antifeministidel ikkagi õigus?”)*. Nimetatud kirjas olid muude kõigiti konstruktiivsete seisukohtade kõrval – saatjaks oli noor ja arukas inimene – ka sellised kõhedust tekitavad read: “… tekitab muret, et kodanikuvabadused on muutumas lihtsalt status quo’ks, mille kasulikkust ei püüta ratsionaalselt kaitsta. Dave Rubini saates esinenud proua ei toonud ju sisuliselt ühtegi argumenti, miks süütuse presumptsioonist loobumine on halb..”

25. aprillil kutsusin ma EBS-i stuudiosse õiguskantsler Ülle Madise ja Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saare, et neilt uurida, miks on süütuse presumptsioonist** loobumine väga halb mõte.

Lühikese vastuse andis Ülle kohe vestluse alguses (8. minut): “Kui sa siin alguses küsisid, miks süütuse eeldamisest loobumine oleks halb, siis lihtne inimlik vastus on see, et sellest saab igaüks aru siis, kui tema ise on jäänud hammasrataste vahele.”

Sealt kulges arutelu edasi laiematele õiguskorda puudutavatele küsimustele. Keskustelu 46. minutil tuletas Jüri meile väga tänuväärselt meelde riigi definitsiooni: “Me oleme täna küllaltki palju rääkinud inimesest ja tema vabadusest ning inimelu väärtusest, aga teiseks pooleks on selles kõiges ju riik, ja riigi definitsioon on väga lihtne. See on klassikaline Max Weberi antud definitsioon: riik on mingil territooriumil vägivalla monopoliseerinud institutsioon.”
Minu arvates tuleks suurt osa tänastest poliitlahingutest vaadatagi selles valguses. Eriti silmatorkav on see just hoogu juurde koguvas identiteedihõimude omavahelises kemplemises. Iga suguharu püüab vägivalla monopoliga kurameerides kaikamehe enda poolele võita, et sellega siis plats puhtaks teha. Lõpupoole (85. minutil) tekkis kõneluses asjakohane paralleel meie oma lähiminevikuga, kui Jüri meenutas taas väga asjakohaselt sotsialistliku õigussüsteemi iseärasusi: “Nõukogude kriminaalõigusest süütuse presumptsioon puudus. Nõukogude kriminaalõigus tegeles klassivõitlusega, õigus oli võitlusvahend ekspluataatorite klassi hävitamiseks… ka seda nimetati õiguseks.” Siit haaras jutujärje üle Ülle, kes võttis 89. minutil kenasti kokku suure osa saatest (ja ühtlasi ka praegu õues toimuvast): “Niipea, kui vähemus üritab enamusele midagi peale suruda või siis, kui üks seltskond on enda kätte haaranud võimu ja üritab kõiki teisi riigi sunnijõuga sellest eemal hoida, ja hoida ära isegi igasuguse kriitika, siis see pälvib kas varem või hiljem õiglase vastulöögi.”

Mulle tundub, et vestlus Jüri ja Üllega haakus väga hästi ühe teise meie kanalil leiduva klipiga***, kus Jordan Peterson ütleb nii: “Idee üksikisiku transtsendentsest tuumast on meie õigussüsteemi keskne idee, mis tähendab seda, et isegi siis, kui teid süüdistatakse mõrvas, isegi siis, kui teie vastu on ümberlükkamatud tõendid, isegi siis olete te veel väärtuslik ning riik ei tohi teist lihtsalt üle sõita. See on uskumatu, sest barbaarsetes ühiskondades – sellistes, kuhu me just praegu tagasi minna üritame – lähenetakse asjale pigem nii, et kui teid juba milleski süüdistatakse, siis võib teid ka igaks juhuks maha lasta. Selle põhimõtte järgi on palju lihtsam käituda ja see rahuldab ka rahvajõugu verejanu palju paremini.”

Head kuulamist!