Tõnu Toompark ja Kristiana Põld

#008 KV.EE kinnisvara-podcast – Tõnu Toompark ja Kristiana Põld (2021-05-20) by KV.EE kinnisvarapodcast • A podcast on Anchor

Kuula:

Kirjeldus:
#007 KV.EE kinnisvara-podcast – Tõnu Toomparki kinnisvarakommentaar (2021-05-06)
KV.EE kinnisvara-podcast’i seitsmendas  saates räägime kinnisvaraturu viimase aja põnevatest arengutest.

Ettevõtted elavad piirangute kaotamise ootuses. Piirangute vähenemine ja vaktsineerimine võiksid olla vundamendikivid, mis aitavad majanduse jälle kasvule. Positiivsete prognooside üks alus on töötute arv, mis on hakanud vähenema.

Kinnisvaraturu vaatest on oluline laenuturg. Võib öelda, et laenuturg on kõikide kinnisvarakriiside ja -buumide ema.

2021. a kevadel on laenuturg aktiivne. Pangad annavad laenu, intressimäärad on suhteliselt mõistlikud. Laenujääk ehk laenukoormus kasvab. Suhteline laenukoormus ehk laenude jääk sisemajanduse kogutoodangu või palkade kogusumma osas püsib ohutus vahemikus.
Need on tegurid, mis on lubanud elamispindade turul, konkreetsemalt korteriturul olla väga aktiivne. Aprillis 2021. a tehti Tallinnas jälle üle 1000 korteri ostu-müügitehingu. Tegemist on viimase 12-aastase perioodi rekordiga.

Hinnad kerkivad, sest nõudlus on tugev. Arvestades, et ostjad on turul, ei ole hinnalanguse ootus asjakohane.

Kuula kinnisvaraturu ja turgu mõjutavate tegurite kommentaari detailsemalt podcast’ist, kus enda turunägemust tutvustab kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

# Telli podcast enda podcast’i äppis
# Pane laik ja jälgi KV.EE Facebook’i lehte https://www.facebook.com/kinnisvaraportaalKVEE
# Vaata podcast’i videona KV.EE Youtube’i kanalil https://www.youtube.com/user/KVEEvideo
# Värske podcast’i leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO http://www.kv.ee/rbo


 

Lindebergi õigusraadio: kogu tõde sellest, kas töötajalt võib nõuda vaktsineerimist

19.05.21 Lindebergi õigusraadio: kogu tõde sellest, kas töötajalt võib nõuda vaktsineerimist

Kuula:

Kirjeldus:
Saates räägime tööõigusest selle nurga alt, kas tööandja saab sundida töötajaid vaktsineerima ja lõpetada töölepingud töötajatega, kes vaktsineerimisest keelduvad. Lisaks arutatakse, kas ja millistel juhtudel võib ettevõtja keelduda klientide teenindamisest, kes on või ei ole vaktsineeritud. Samuti tulevad jutuks vaktsiinidega seotud meditsiinõiguslikud probleemid – kes vastutab, kui pärast vaktsineerimist tekivad kõrvaltoimed jm.

Saates on külas vandeadvokaat ja Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni liige Aldo Vassar ning vandeadvokaat ja TalTechi meditsiiniõiguse õppejõud Keijo Lindeberg.

Saadet juhib Hando Sinisalu.

Lastearst selgitab: mis juhtub kui lapsevanemad jätavad lapse vaktsineerimata?

Lastearst selgitab: mis juhtub kui lapsevanemad jätavad lapse vaktsineerimata?

Kuula:

Kirjeldus:
„Ma saan aru vaktsiinivastaste hirmudest. Internetis on väga kerge sattuda lugema igasuguseid tekste. Ja see on inimloomusele omane, et kui lapsega midagi juhtub, siis mingi põhjuse peab leidma, isegi kui seda ei suuda tõestada,“ räägib uues „9 kuud“ podcasti osas Pelgulinna Sünnitusmaja lastearst Merle Areda.

COVID-19 vaktsiin ei ole võluvits

Tervisepooltund episood 46: COVID-19 vaktsiin ei ole võluvits by Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Kuula:

Kirjeldus:
„Vaktsiin pole imeravim ei tervishoiu ega elanikkonna kontekstis. Vaktsiin ei annulleeri sotsiaalse distantseerumise ja maskikandmise kohustust. Edasikandumise vähendamiseks peab olema piisaval hulgal inimestel vaktsiin saadud,“ tõdeb Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets.
2020. aasta viimastel päevadel jõuab Eestisse pikisilmi oodatud esimene koroonavaktsiini partii. Pühade-eelses saates uurime, milliseid erinevaid vaktsiine on välja töötatud, kes saavad eelisjärjekorras vaktsineeritud ja kas kiirelt turule toodud vaktsiin kätkeb endas ka ohtusid.

Leia meid ka Spotify keskkonnas: open.spotify.com/show/5KySGcL5lfjrZe29fnXDBQ

Saatest:

Mida mõtleb anestesioloog oma tööst? Kuidas ja kuhu areneb personaalmeditsiin? Kuidas hoiduvad vähiraviarstid vähist? Need on vaid mõned küsimused, millele saame vastuse uues, Eesti ainsas haigla terviseteemalises podcastis.

Tervisepooltundi kutsume vestlema erinevate erialade esindajaid, saade annab eksklusiivse võimaluse piiluda üle 4000 töötajaga Eesti tipphaigla meditsiini telgitagustesse ja kuulata, millist tervisenõu annavad arstid, millised on uuemad ravisuunad ja meetodid, mida arvavad ning mõtlevad oma tööst kirurgid, anestesioloogid ja kõik teised, kes erineval moel patsientide tervenemisele kaasa aitavad.

Meisterjaan: pärast esimese lapse 2. sünnipäeva hakkas suhe kannatama

Meisterjaan: pärast esimese lapse 2. sünnipäeva hakkas suhe kannatama by Pere ja Kodu

Kuula:

Kirjeldus:
Jaan Tätte Jr. räägib avameelselt suhetest, töö ja eraelu tasakaalu leidmisest ning tunnistab sedagi, et ei tea, kas ta oleks oma abikaasaga koos veel, kui neil lapsi poleks, sest vast oleks elu läinud siis teisiti hoopis. Ta tunnistab, et isaks olemisega sai talle selgeks üks: aeg on hakata otsuseid tegema ja sugugi mitte ainult ennast puudutavaid, vaid kellegi tervet elu mõjutavaid. “Näiteks, kas vaktsineerida või mitte,” toob ta näite tähtsast otsusekohast, mis lapse sünniga saabus.

Episood 2: 28. september – World Rabies Day (Ülemaailmne Marutaudi päev),mida tähistatakse aastast 2007

Episood 2: 28.september-World Rabies Day (Ülemaailmne Marutaudi päev),mida tähistatakse aastast 2007

Kuula:

Kirjeldus:
Aastas sureb marutaudi 59 000 inimest (iga 9 minuti järel). 95% juhtumitest esineb Aasias ja Aafrikas. Vt. lähemalt https://rabiesalliance.org/world-rabies-day

Eesti on juba 7 aastat marutaudivaba maa. Seda tänu lemmikloomade korralikule vaktsineerimisele ning metsloomade vaktsineerimisele lennukitelt loobitava suukaudse vaktsiiniga.

Marutaudi vastane vaktsineerimine on ainus protseduur, mis on lemmiklooma omanikule kohustuslik.

Muud profülaktilised abinõud (vaktsineerimised teiste nakkushaiguste vastu, parasiiditõrje) võetakse ette loomaomaniku soovil ja loomaarsti soovitusel, et loom püsiks terve. Ka mitmed 90-ndatel surma põhjustanud haigused (koerte katk, parvoviirusinfektsioon) on praeguseks tänu hoolikale vaktsineerimisele praktiliselt unustatud. Enamike nakkushaiguste vastu võib koeri ja kasse vaktsineerida 2 ja isegi 3 aastaste vahedega.

Vaktsineerimiste sagedus ning parasiiditõrje intervall sõltub paljuski looma elukeskkonnast ja elustiilist.

Dr. Tiina Toomet ja dr. Janne Orro jagavad soovitusi.

Vandenõuteooriate uurija Peeter Proos vastab põnevatele küsimustele

136. SAADE | Vandenõuteooriate uurija Peeter Proos vastab põnevatele küsimustele

Kuula:

Kirjeldus:
Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi seekordseks “Puuduta mind” saate külaliseks on meie uue põlvkonna vandenõudeuurija ja portaali Vanglaplaneet omanik Peeter Proos.

Saates arutleme, kas meil on üldse poliitikuid vaja? Kas riigipiirid võiks olla lahti või kinni? Miks on ühed homode vastased, teised naisõiguslased, kolmandad vihkavad venelasi, neljandad vihakavad taimetoitlasi jne? Miks on nii, et kui maailmas midagi jahmatavat sünnib, siis paljud ei taha sellest mitte midagi teada ega kuulda ja peidavad pea pigem liiva alla? Mis juhtuks, kui Eesti dekriminaliseeriks kanepi ja see oleks nüüd kõigile mugavalt saadav? Kas maaväline elu on olemas? Miks vaktsineerimisteema meil juhtme kokku ajab?

Terviseuudised: vaktsineerida või mitte?

02.07.20 Terviseuudised: vaktsineerida või mitte?

Kuula:

Kirjeldus:
Kuni vaktsiinide kasutuselevõtuni olid nakkushaigused üheks peamiseks enneaegse surma põhjuseks maailmas. Selle sajandi esimesel kümnendil oli haigestumine vaktsiinidega ennetatavatesse haigustesse saavutanud tänu vaktsineerimisele kogu maailmas ajaloo madalaima taseme.

USA lastearst ja meditsiinieetika ekspert John D. Lantos on öelnud, et kui tänu vaktsineerimisele on saavutatud nakkushaiguse üliharv esinemistase, siis muretsetakse rohkem vaktsiini kõrvalmõjude kui haiguste pärast ning vaktsineerituse tase alaneb. „See toob omakorda kaasa haigestumismäära kasvu, mistõttu tekib lapsevanematel jälle mure haiguse ja sellest tingitud komplikatsioonide pärast ning vaktsineerituse tase hakkab taas tõusma. Kas selline tsükliline mehhanism ka tegelikult toimib, näitab aeg.“

Paljuski johtuvalt sellest mõttest ja praegusest olukorrast on seekordse tervisesaate teemaks vaktsineerimine ning sellest on rääkima tulnud terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp. Saadet juhib Violetta Riidas.

Koroonaviirus on tekitanud hirmu puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise suhtes

Koroonaviirus on tekitanud hirmu puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise suhtes

Kuula:

Kirjeldus:
Eestimaalastel on tekkinud uus hirm. Inimesed kardavad, et puukentsefaliidivastane vaktsiin nõrgestab immuunsust ja soodustab haigestumist koroonaviirusesse. Sestap jäetakse juba kord alustatud puukentsefaliidivastane vaktsineerimine pooleli või ei alustatagi seda. Ometi liigutakse praegu vägagi hoogsalt looduses, kus elab mustmiljon puuki, kes kannavad inimesele ohtlikke haigusi.

Täiskasvanuna vaktsineerima – miks ja millal?

Täiskasvanuna vaktsineerima – miks ja millal?

Kuula:

Kirjeldus:
Oleme harjunud, et vaktsineeritakse lapsi ning selle aluseks on riiklik immuniseerimiskava. Kuid mõnikord peavad ka täiskasvanud, 30-40aastased ja vanemadki inimesed oma tervise huvides vaktsineerimsele mõtlema.