Mida teeb hirm ja stress meie immuunsüsteemile? Päriselt?

episood 69 – Mida teeb hirm ja stress meie immuunsüsteemile? Päriselt?

Kuula:

Kirjeldus:
Elame ajal, kui stressi jalg on paljudel gaasi peal ja hirmu käik sees. Jube vähe räägitakse sellest, mida selline olukord meiega pikemas perspektiivis teeb.

Kasutades puhast teadust, võtan selle teema korra üles, panen välja, ning eks siis kõik ise teavad, mida selle teadmisega peale hakata.

Saates kasutan tüvirakkude bioloogi ja epigeneetika teerajaja dr Bruce Liptoni värskeid ja valgustavaid mõtteid (algab 19:30)

Ühendriikide Riiklik Biotehnoloogia Infokeskus kirjutab oma ametlikul kodulehel kõnealuse mehe kohta nii: „Dr Bruce Lipton on rahvusvaheliselt tunnustatud liider teaduse ja hinge ühendamisel“.
See, mida arvab niisugune mees praegust olukorrast, viirusest ja vaktsiinist, oli vähemalt mulle ülimalt põnev teada saada.

Lisaks pajatan oma jäisest autoelust, peki söömisest ja muust.

Head kuulamist, sõbrad!

Viroloog koroona teisest lainest: see on inimese tegevuse või tegevusetuse tulemus

Viroloog koroona teisest lainest: see on inimese tegevuse või tegevusetuse tulemus by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Viroloog Andres Merits ütles Äripäeva raadio saates „Globaalne pilk“, et koroonaviiruse teise laine tulek on meie enda teha, ent samas sõltub see suuresti ka juhuste kokkulangevusest.

Saates „Globaalne pilk“ rääkisime seekord tulevikupandeemiatest, ent ei jätnud mõistagi puudutamata ka koroonaviirust ja selle võimalikku teist lainet.

Saate alguses kõnelesime aga sellest, mis haiguspuhangud on mõjunud inimkonnale laastavalt ja mis võiksid olla selle põhjused. Arutlesime, kas tuntud viirused nagu Ebola ja Zika võiksid muteeruda ja levida kulutulena nii, nagu on seda teinud koroonaviirus. Samuti arutasime, mis arengud on toimunud võitluses HIViga ning miks sellele viirusele endiselt vaktsiini pole.

Puudutamata ei jäänud ka koroonatemaatika ning saime vastuse ka sellele, kui tõenäoline on, et koroonaviirus pani plehku hoopis ühest Hiina laborist.

Külas oli viroloog Andres Merits. Saadet juhtis Äripäeva ajakirjanik Pille Ivask.

Kuidas tulla toime muretsemise ja ärevustundega?

Mõttekoht, Osa 4: Kuidas tulla toime muretsemise ja ärevustundega?

Kuula:

Kirjeldus:
Enamik inimestest satub elu jooksul olukordadesse, mis teeb neid ärevaks. Viimane aeg, mil nähtamatu viirus toonud suuri muutusi argipäeva, on muretsemisest saanud igapäeva osa ning ärevus aina süvenenud. Sellest kõnelevad paljude muude asjade seas näiteks igaõhtused raskused magama jäämisel, südame kloppimine ja keskendumisraskused.

Mis on ärevus, millal abi otsida ja kuidas end aidata, räägib tänases saates Ambromed kliiniku paari- ja pereterapeut, psühholoog Piret Evert.

Koroonaviirus ja teised epideemiad

Koroonaviirus ja teised epideemiad

Kuula:

Kirjeldus:
Aasta teises saates võtame vaatluse alla haigused. Jaanuari alguses tulid ärevad teated Hiinast, kui Wuhani linnas hakkas levima uut tüüpi viirus. Milline seis on koroonaviirusega praegu? Kas selle pärast peaks muretsema? Millised haigused tekitavad veel maailmas muret? Teemat arutavad Anett Peel, Birgit Saliste ja Liisi Toomimg.

Kas ohatist peaks ravima või mitte?

Kas ohatist peaks ravima või mitte?

Kuula:

Kirjeldus:
Huuleherpes on väga laialt levinud ning sedavõrd tavaline, et vaid väikesel osal inimestest õnnestub oma elu ära elada ilma sellesse nakatumata. Arvatakse, et viiekümnendaks eluaastaks kannavad viirust umbes 80% inimestest. Kas ohatist peaks ravima või mitte? Ja kui ravida, siis kuidas ning millised on tulemused?