Tööandjate manifest 2022 “Aeg on olla ajast ees”

Tööandjate manifest 2022 “Aeg on olla ajast ees”

Kuula:

Kirjeldus:

Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo tööandjate manifesti tutvustamisel septembris 2022. Foto: Raigo Pajula.

Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga koos käib, käib natukene kiiremini kui maailm. Jõuab maailmast ette, oskab ette näha neid probleeme, neid küsimusi, neid lahendusi, mida elu talle seab. Lennart Meri, Eesti vabariigi president 1992–2001

Kiirete muutuste ajastul sõltub Eesti inimeste heaolu sellest, kui kiiresti suudame uute tingimustega kohaneda ja kriisideks valmis olla. Just seda tahavad Tööandjate Keskliidu liikmed ehk Eesti suurimad tööandjad ja erialaliidud värske tööandjate manifestiga poliitikutele, ettevõtjatele ja kogu Eesti rahvale südamele panna. 

Ehkki kriisid on rasked, näevad tööandjad neis ka võimalust vajalike ümberkorralduste elluviimiseks, et senisest tugevamalt edasi minna. Tulevik ei pruugi olla meie kätes, aga mida süsteemsemalt ja strateegilisemalt tegutseme, seda paremini oleme selleks valmis. 

2023. aasta 5. märtsil toimuvad järgmised riigikogu valimised. Seega on praegu sobiv hetk tuletada meelde vastutust. Seda vastutust, mille poliitikud riigikogusse kandideerides Eesti ja Eesti inimeste ees võtavad. Valijale rõhutame aga tema valiku ja hääle kaalukust, sest igaühest meist sõltub, mil moel Eesti tulevikuks valmis on.

Eesti elu kujundamises löövad manifesti koostades kaasa ka tööandjad. Me teame, kui oluline on strateegiline lähenemine ja juhtimine. Olulise eristamine ebaolulisest. Ambitsioonikate eesmärkide sõnastamine, selge tööplaan, ressursside eraldamine ja vastutuse võtmine. Süüdlaste ja vabanduste asemel lahenduste otsimine. Nii saavad asjad tehtud. Seda ootame ka Eesti riigi juhtimises. 

Tööandjate manifesti rõhuasetuste ja ettepanekute eesmärk on üks – kasvatada Eesti inimeste heaolu. Selle saavutamiseks selgitasid tööandjad välja mitme valdkonna probleemid ja lahendused, mis toetuvad neljale sambale. 

1. Eesti riik vajab pika vaatega strateegilist juhtimist.

Eesti on saatusekaaslastega võrreldes silmapaistvamalt hakkama saanud, kuid senise edu jätkumine ei ole avatud maailmas tegutsedes paratamatu. Kui me ei arenda oma tugevusi, siis me ei tammu paigal, vaid kaotame teistega võrreldes.

Selle proovikivi ületamine nõuab aga riigijuhtidelt strateegilisemat juhtimist, mille puhul tehtavad otsused ja algatused ületaksid nelja-aastast valimistsüklit. Otsuste hindamiseks ei tuleks sealjuures kasutada skaalat „populaarne/ebapopulaarne“, vaid „vajalik/ebavajalik“ just pikaajaliste eesmärkide täitmise seisukohalt. 

Viimased kriisid on lühinägeliku ja nõrga eestvedamise tagajärjed teravalt esile toonud – pandeemia paljastas vinduvad puudujäägid tervishoius, energeetikas ja riigijuhtimises ning samal moel süvenevad kriisid nii hariduses kui ka tööjõuturul. Need on otsustamatuse silmapaistvad sümptomid.Viimased kriisid on lühinägeliku ja nõrga eestvedamise tagajärjed teravalt esile toonud.

Eesti siht peab olema piirkonna kõige konkurentsivõimelisema ettevõtluskeskkonna loomine atraktiivse maksusüsteemi, usaldusväärse õigusruumi, mõistlike energiahindade ja töökate inimestega. Eesti peab olema riik, mis meelitab, mitte ei tõrju uusi investeeringuid. 

Eesti konkurentsieelis on olnud õhuke ja tõhus riik. Selle eelise säilitamiseks peab aga jätkuma riigireform, sest selle senise tegevuskava ambitsioonikus ning saavutatu ei ole piisav. Avalikus sektoris peab enne iga lisaraha eraldamist küsima, mida on tehtud avaliku teenuse või organisatsiooni efektiivsemaks muutmiseks ning millist lisaväärtust see täiendav kulu Eesti rahvale toob.

Eesti riigi eelis peab olema nutikas riik ehk lihtsad riigi pakutavad teenused, mis arenevad ja kasutavad ära tehnoloogia võimalusi ning mille kasu on selge nii ettevõtetele kui ka kodanikele. Lihtsas riigis on halduskoormus ettevõtjale väike ja põhjendatud ning algab sellest, et ressursse raiskav bürokraatia juuritakse välja. Nutikas riik tähendab, et seadusandlus soodustab, mitte ei pidurda ettevõtlust.

Loe ettepanekuid strateegilise juhtimise, atraktiivse maksukeskkonna ja ettevõtjasõbraliku majandusruumi ning riigireformi taaskäivitamise kohta siit.

2. Heaolu kasvu toob majanduse tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamine.

Kohati tundub, et oleme ühiskonnas justkui unustanud, et riigi ja ta elanike heaolu kasvab ettevõtlikkuse, mitte maksude tõstmise või riigi jagatud abi kaudu. Riigiabi ei ole olemas. See on lihtsalt meilt – töötajatelt ja tööandjatelt – maksude abil kokku kogutu või tulevastelt põlvkondadelt laenatu ümber jagamine.

Nii kodaniku kui ka riigi heaolu kasvu eeldus on palgakasv, sest Eesti maksulaekumistest 80% on seotud palkadega. Palgakasvu eeldus on aga ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkuse kasv, mida omakorda veab innovatsioon. Üksnes kasvava tootlikkusega ettevõtted suudavad kasvatada oma töötajate palka ja omanike tulusid.

Eesti riik on defineerinud oma heaolu kasvu suunad strateegias „Eesti 2035“, mis kirjeldab 27 olulist muutust erinevates valdkondades, mida kodanikud vajavad. Olgu need sündivuse soodustamine või haridusse investeerimine, rahva tervis või kiire internet – kõik need nõuavad riigilt kümneid kuni sadu miljoneid eurosid investeeringuid.

Neid investeeringuid saame aga teha vaid siis, kui riigieelarve kasvab. Riigieelarve kasvu eeldus on majanduse tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, mida veavad innovaatilised ettevõtted. Strateegiliselt ja targalt käituva riigina peab Eesti inimeste heaolu saavutamiseks fookusesse võtma majanduse lisandväärtuse kasvu ja seda soodustavate investeeringute suurendamise.

Eesti ettevõtted on viimased kümme aastat olnud keskmise tootlikkuse lõksus, jäädes Euroopa keskmisele alla viiendiku võrra. Samas näeb visioonidokument „Eesti 2035“ ette, et ettevõtlus areneb järgmistel aastatel innovaatilisemaks senisest kaks korda kiiremas tempos ja ületab peagi Euroopa keskmist.

Selline arenguhüpe on võimalik, aga see ei juhtu iseenesest ja vajab lisaks ettevõtjate pingutustele ka otsustavust ning tuge riiklikul tasemel.

Loe ettepanekuid tootlikkuse kasvatamiseks ja innovatsiooni ökosüsteemi juhtimiseks siit.

3. Hästi elame vaid tarkade ja tervete töötajatega.

Majanduse moodustavad inimesed ja eduka majanduse alus on tööturu vajadustele vastav tööjõuturg. Eesti on aga juba mõnda aega demograafilises kriisis, kus tööturule siseneb aasta-aastalt vähem inimesi ja ülalpeetavate arv kasvab. Tööjõupuudus on viimastel aastatel olnud üks peamine ettevõtete arengut pidurdav tegur. 

Kui madalama kvalifikatsiooniga esmatasandi töötajate puudust leevendab digitaliseerimine ja automatiseerimine, siis palju keerulisem probleem on üha süvenev erialaoskustega spetsialistide puudus. Ettevõttel võib küll olla nüüdisaegne tehnoloogia, aga pole neid, kes suudaks seda juhtida.

Kui lühiajaliselt tooks leevendust välistööjõu ulatuslikum kaasamine, siis tuleviku jätkusuutlikkuse seisukohalt tuleb Eestis haridussüsteem ja kutseõpe ümber korraldada ning tagada toimiv ümberõpe töö kaotanud inimestele. Eestis pakutava hariduse kvaliteet on meie majanduse tuleviku võtmeküsimus. 

Samuti vajab muutusi tööseadusandlus, sest uued põlvkonnad näevad tööd ja töötamist senisest erinevalt. Paindliku töösuhte seadustamine võimaldaks kaasata tööturule rohkem inimesi ja tagaks töölepingu alusel sotsiaalsed garantiid ka sellele osale töötajatest, kes praegu töötavad teiste lepinguvormide alusel.

Elanikkonna vananemise tõttu on oluline inimeste tööjõuturul aktiivsena hoidmine ka vanemas eas. Seda saab teha aga vaid siis, kui kasvab tervena elatud aastate arv. Meditsiinisüsteemi koormust ja ka lihtsama ravi piiratud kättesaadavust arvestades peab riik soodustama tööandjate panustamist töötajate tervise parendamisesse. 

Eesti on üks suurema tööhõivega riike Euroopas, aga kui tahame olla kasvava majanduse ja heaoluga riik ka tulevikus, on selleks vaja paindlikke regulatsioone, täiendavaid töökäsi ning pikaajalist plaani, mil moel tagada piisavalt tarka tööjõudu.

Loe ettepanekuid paindliku tööturu, kvaliteetse hariduse ja tervise tagamiseks siit.

4. Targalt juhitud rohepööre avab majanduses uusi võimalusi. 

Võitlus kliimamuutuse mõjude vähendamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eest on meie põlvkonna üks olulisemaid katsumusi. See on mitmetahuline, pikaajaliste mõjudega ja globaalseid kokkuleppeid nõudev küsimus, mida ei saa edukalt lahendada pelgalt kohalikul tasandil. Seepärast on mõistlik, et Eesti panustab aktiivselt rahvusvaheliste kokkulepete, eelkõige Euroopa Liidu ühiste poliitikate kujundamisel. 

Paljudel keskkonna ja kliimavaldkonna teemadel on aga Eesti teiste Euroopa riikidega võrreldes olnud nii passiivne, et mitu Euroopa Liidu direktiividest tulenevat nõuet tabavad Eesti inimesi ja ettevõtteid ootamatult. Et need probleemid on keerulised ning vastutus erinevate ametkondade vahel killustatud, siis räägivad poliitikud neist pigem loosungite keeles ega mõista ettevõtjate eest seisvate proovikivide komplekssust. 

Rohepöörde alustamisega jäime Eestis kümmekond aastat hiljaks ja seetõttu tuleb Eesti elanikel rahuliku suunamuutmise asemel nüüd Euroopa nõuetele vastamiseks teha sisuliselt kannapööre mitmeski valdkonnas. See mõjutab aga valusalt nii ettevõtteid kui ka kodanikke. Rohepööre ei ole teostatav vana majanduse mudelitega jätkates. See tähendab, et rohepööre ei ole evolutsioon, vaid revolutsioon. Sellega edu saavutamiseks tuleb muuta rohkem kui Eestis üldsus praegu tajub.

Tööandjad mõistavad, et kestlik ärimudel on konkurentsieelis. Samas pole muutused lihtsad, kui puudub vajalik tehnoloogia, piisav nõudlus või õigete oskustega inimesed. Targalt läbi viidud rohepööre peab arvestama ka Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. 

Selleks, et rohepööre ei osutuks šokiks, millest toibumine võtab aastaid, on vaja riigipoolset koordineeritud ja tasakaalukat juhtimist.

Loe ettepanekuid targa ja Eesti ettevõtet konkurentsivõimet arvestava rohepöörde kohta siit.

Loe tööandjate ettepanekuid ettevõtjatele ja töötajatele siit.

Lae kogu manifest alla siit (Word).

Lae alla manifesti lühikokkuvõte siit (Word).

Tööandjate manifesti koostasid Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel Eesti suuremate tööandjate esindajad. Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid. Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon.