Castos
Kuula:
Kirjeldus:
Turundustunni selgitus
Nüüd alles, kus ma olen Turundustunni esimese episoodi juba avaldanud, räägin lähemalt oma podcasti mõtetest. Miks üldse asusin podcasti formaati tegema, kuidas on see seotud minu endiste tegevustega ja miks on kallak brändingul.
Minimalistlik meedium
Podcast on minimalistlik formaat – ainult heli ja kõik! Jah sinna juurde võib lisada veel ka video, aga hetkel ma ei näe selleks vajadust. Mind võlubki see nüanss, et oled ainult sina ja jutt. Eriti siis, kui kuulad episoodi kõrvaklappidest. Kuulates podcasti näiteks töötegemise kõrvale ja kõlaritest, jõuab jutt sinuni just sellel hetkel, kui “radar on maas”. See on täpselt see hetk, kus kuuled aga ei kuula.
Aju teeb imet
Kui ma ütlen teile, et meie lähedal asub üks planeet, mis on punane ja kus elavad ainult sinised tiibinimesed, siis tegelikult genereerib teie aju juba nende sõnade lausumise ajal sellise paneedi koos tiibinimestega. Ehk siis aju visualiseerimisvõime on meeletult suur! Podcast kasutab ära seda inimaju potentsiaali ja lubab otse jutu rääkimise ajal sinu ajul kujutada ette erinevaid olukordi või probleeme. Kui näiteks lisame jutule ka muusikalise tausta, siis anname koheselt ajule lisamaterjali, et suunata visualiseerivat jõudu kuhugi suunas. Näiteks kujutage ette punast planeeti koos siniste tiibinimestega aktiivse trance muusika taustal! Jube lugu kas pole? Aga nüüd võtke seesama planeet, koos imeliste olenditega ja kujutage taustaks ette new age imeliselt kerget muusikat? Koheselt komponeerib teie aju samast olukorrast pisut lääge ja ideaalse maailma, mis sarnaneb muidugi Avatari filmile.
Podcast läheb korda
Ma ei soovi olla oma podcastiga nagu Kaspirovsky, kes maagiliste teleseansside ajal hullutas tuhandeid venelasi, vaid soovin lihtsat isiklikku kuulamissuhet. Olukorda, kus puudub kõik ebaoluline ja kus ainult hääle abil edasi antud mõte võimendatakse aju visualiseerimisprotsessori poolt sinule arusaadavaks tervikuks.
Podcast mõjub oma minimalistlikkusega.