Täppistaimekaitse päästab maailma!

Innovaatika #21: täppistaimekaitse päästab maailma! by Innovaatika

Kuula:

Kirjeldus:
Märtsikuu teine teadus- ja haridussaade „Innovaatika” toob kuulajate ette paljudele täiesti uue termini – täppistaimekaitse. Mis see on ja mida head endaga põllumajandusse kaasa toob, sellest on stuudios rääkimas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Eve Veromann.

Inimene on looduse enda tahte järgi allutamiseks võtnud kasutusele vägagi invasiivsed vahendid, mis on viinud meid olukorda, kus mullaviljakus langeb, põhjavee kvaliteet alaneb, veekogud kannatavad põllumajanduskeemia surve all, saagikus väheneb. Oleme looduse lihtsalt ära kurnanud. Kuid kuna loodus, täpsemalt muld, on ainus, mis meile toitu kasvatab, tuleb temaga ka edaspidi koostööd teha – nüüd aga targemalt, täpsemalt, nutikamalt.

„On veel üks uus termin, mida aina tihemini kasutatakse – ökosüsteemi teenused. Ökosüsteemi teenused ehk loodushüved on teenused, mida me igapäevaselt naudime ja kasutame, mille najal püsib meil majandus, toidutootmine ja elamisväärne keskkond. Nagu ikka on igal teenusel ka oma hind, mida tuleb võtta arvesse teenuse kasutamisel. Kuni siiani ei ole me sageli teadvustanud loodushüvede panust, aga samas kasutame neid igapäevaselt, näiteks tolmeldamise ja kahjuritõrje hüve põllumajanduses. Selleks, et põllumajandus oleks jätkusuutlik, peavad olema tagatud head tingimused loodushüvede säilimiseks,” selgitab Veromann ka täppistaimekaitse viimase aja kiiret arengut.

Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) värske aruande alusel on kasvava inimmõju tõttu looma- ja taimeliikide kõrval ohustatud ka inimese enda heaolu. Põllumajanduses kahjurite tõrjeks kasutatavaid sünteetilisi pestitsiide peetakse üheks suurimaks ohuteguriks elurikkuse vähenemisel. Nende kahjulikku mõju on täheldatud nii kasulikele kui ka teistele mitte-sihtorganismidele. Pestitsiidid võivad püsida mullas ja taimejäänustes pikka aega, ohustades erinevaid ökosüsteemi teenuseid.

Kui süveneda, siis tähendabki täppistaimekaitse seda, et bioloogiliselt, keemiliselt või füüsikaliselt võetakse fookusse mingi konkreetne probleem, mis vajab lahendamist. Enam ei tegeleta „pritsimisega” selliselt, et koos kahjuriga hävitatakse ka ülejäänud loodus.

„Nii näiteks tegeleme meie RNA interferentsi (RNAi) meetodiga, kus me vaigistame ühes kahjurputukas RNA kaudu nende leviku, paljunemise või kahju tekitamise võime. Lisaks uurime nanokapselduse tehnoloogiat, kus kahjurilt võetud kaheahelalise ribonukleiinhappe (dsRNA) lühikesed ahelad pakendatakse biolagunevasse kapslisse ja pritsitakse põllule. Ning see taimekaitseviis ründab vaid ühte kahjurit, olles potentsiaalselt ülejäänud elustikule ohutu,” selgitab Veromann.

Teine täppistaimekaitse võtab aga appi putukad, näiteks meemesilased ja kimalased, kes mingit kindlat ala või taimeliiki tolmeldes viivad sinna ka taimekaitsevahendid, mis on samas ohutud neile endile. Tekib võit-võit-situatsioon, kus paraneb taimede tolmeldamine ja väheneb taimehaiguste lööbimine. Veromann selgitab, et paljud kinnised alad, nagu kasvuhooned, kasutavad juba laialdaselt selliseid lahendusi.

Stuudios käis täppistaimekaitsest lähemalt rääkimas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Eve Veromann. Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Küsimuste, kommentaaride ja parandustega palume pöörduda toimetuse poole kirja teel, kirjutades aadressil innovaatika@ekspressmeedia.ee.

Kasvupinnas: põllundusidu loodab pakkuda põllumeestele lisasissetulekut

02.03.21 Kasvupinnas: põllundusidu loodab pakkuda põllumeestele lisasissetulekut

Kuula:

Kirjeldus:
Saates “Kasvupinnas” on külas põllundusidufirma eAgronomi asutaja ja juht Robin Saluoks.

Saluoks kõneleb saates, kuidas läks ettevõttel eelmisel aastal, mis on selle aasta plaanid ning millist uuenduslikku lisasissetuleku allikat soovib idufirma põllumeestele pakkuda.

Samuti kuuleb saates praegu käimasolevast rahakaasamisest ning sellest, kuidas on ettevõttele kasuks tulnud endise Nike’i tippjuhi Kristjan Luha liitumine meeskonnaga. Saadet juhib Anete Hela Pulk.

Saadet toetab DeLaval.

Baltic Agro mahe 6: maheveiste kvaliteetne rohusööt

Baltic Agro mahe 6: maheveiste kvaliteetne rohusööt

Kuula:

Kirjeldus:
Kuidas toota rohumaadel kvaliteetset maherohusööta ja millised mineraalid on vajalikud mahelihaveistele. Saatesarja 6. osas vaadatakse üle lahendused kuidas toota rohumaadel kvaliteetset rohusööta ja millised mineraalid on vajalikud mahelihaveistele. Saate külaliseks on Baltic Agro loomakasvatuse meeskonnajuht Tiina Meikar.
Saate teemad:
– rohumaade rajamisest,
– heinaseemnete segudest,
– rohumaale sobivatest maheväetistest,
– millele viitavad sinised pallikiled ja vuntsid meie heinamaadel?
– jäätmekäitlusest,
– mahelihaveistele vajalikest mineraalidest.
Head kuulamist ja edukat eelseisvat hooaega! Rohumaade väetamiseks sobib leheväetis Zm-Grow https://www.balticagro.ee/vaetised/vedel/zm-grow.

Kasvupinnas: mida räägiti põllumajanduse suursündmusel?

10.11.20 Kasvupinnas: mida räägiti põllumajanduse suursündmusel?

Kuula:

Kirjeldus:
Saade on salvestatud Tartus 14. ja 15. oktoobril toimunud Eesti põllumajanduse aastanäitusel EPA2020. Juttu tuleb nii aiandussektori, lihaveisekasvastuse kui ka maheturu olukorrast.

Saates kõlavad intervjuud Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastiniga, Eesti Maaülikooli emeriitprofessori ja Eesti Tõuloomakasvatajate Liidu presidendi Olev Saveliga, Eesti Maaülikooli õppejõu Marko Kassiga, maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suuga ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja Merit Mikkuga.

Saadet juhib Vahur Tõnissoo.

Saadet toetab Agroekspert.

Foto: Mana Kaasik/pollumajandusuudised.ee

Kasvupinnas: kuivati püstipanekul tasub varuda aega

27.10.20 Kasvupinnas: kuivati püstipanekul tasub varuda aega

Kuula:

Kirjeldus:
Saade “Kasvupinnas” on salvestatud Tartus 14. ja 15. oktoobril toimunud Eesti põllumajanduse aastanäitusel EPA2020.

Saates kõlavad intervjuud Tulundusühistu Vooremaa Viljakasvatajad juhatuse liikme Raul Soodlaga, Agroekspert OÜ esindaja Urmas Nigulaga ning Baltic Agro ASi arendusdirektori Margus Ameerikasega.

Juttu tuleb ühest kuivati ja ladustuskompleksi ehitusest, vilja kuivatamisest ning milline on tänavune viljasaak. Saadet juhib Vahur Tõnissoo.

Saadet toetab Agroekspert.

Baltic Agro mahe 3: maheveisekasvatus

Baltic Agro mahe 3: maheveisekasvatus

Kuula:

Kirjeldus:
Baltic Agro mahesaate kolmas osa räägib maheveisekasvatusest: rohumaade lupjamisest, lihaveiste kasvatamisest ning söötmisest, heina- ja põhurullide katmisest ja muust. Külaliseks on lihaveisekasvataja Andres Vaan, kes on Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt nimetatud Eesti parimaks lihaveisekarjakasvatajaks. Tema Pärnumaal asuvas Topi Mõisa talus tegeletakse mahe lihaveise- ja teraviljakasvatusega.

Baltic Agro mahe 2: talivilja kasvatamissoovitused

Baltic Agro mahe 2: talivilja kasvatamissoovitused

Kuula:

Kirjeldus:
Teises mahepõllumajandussaates on teemadeks talivilja külviga seotud tööd ja taimekasvatustooted, mullaviljakuse tõstmine, PH, seemnetöötlus, täiendväetamine. Jagame ka mahetootja Ehe Pojad OÜ kogemusi ja spetsialisti teadmiseid. Saate külaline on Harri Ellermaa ettevõttest Ehe Pojad OÜ, kes tegeleb mahevilja kasvatamisega aastast 2009.
Talivilja kasvatuseks sobivate toodete info leiad https://www.balticagro.ee/mahe/.

Kasvupinnas: kuidas saavad kümned tuhanded Eesti lehmad sel aastal lüpstud?

23.06.20 Kasvupinnas: kuidas saavad kümned tuhanded Eesti lehmad sel aastal lüpstud? by Äripäeva raadio

Kuula:

Kirjeldus:
Eestlane ei taha teha rasket maatööd, eriti piimafarmis. Töötu ei koli maale, sest pole elamispinda ja mis saab perest ja lastest – koolid ja lasteaiad jäävad üldjuhul farmidest kaugele. Logistika on kehv, autoga tööl käia on kulukas.

Nii on suurfarmides tööl olnud siiani võõrtöölised, kes oma tööd on hästi ja südamega teinud. Palga üle ei saa kurta, keskmine brutopalk jääb lüpsjal 1200 euro kanti, küündides kuni 1600 euroni. Maksudki laekuvad riigile kenasti. Miks siis valitsus ei luba võõrtöölisi riiki, seda maaettevõtjad ei mõista.

Saates „Kasvupinnas“ arutlevad kaks suurt piimatootjat, Vaklak OÜ juhatuse liige Margus Muld ja Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhatuse liige Raul Soodla, koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikme Vahur Tõnissooga sektorit räsiva tööjõukriisi teemadel. Peagi võib olla olukord, kus piimafarmidest on puudu 400 lüpsjat ja kes siis lüpsavad ära need 21 000 lehma.

Saadet toetab Agroekspert.

Baltic Agro mahe 1: maheteravilja tootmisest

Baltic Agro mahe 1: maheteravilja tootmisest

Kuula:

Kirjeldus:
Baltic Agro esimese saate „Maheteravilja tootmisest – kontroll, nõuded ja kogemused“ külalisteks on PMA esindajad Anu Nemvalts ja Reet Roosimägi ning mahetootja Rait Verrev.
Kuidas on Eestis seis mahe teravilja tootmisega numbrites? Mida on oluline teada mahekontrolli protsessist? Miks teinekord võib olla vaja uue hooaja mahetõendit, kui vana ei ole veel aegunud?
Jagame teiega kogemust, kuidas üks pikaaegne mahetootja oma tegevust nii korraldab, et kõik sujub. Rait Verrev annab näpunäiteid, kuidas koristada tavatootjaga kõrvuti olevat põldu.
Kuula ja soovita teistele mahetootjatele.

Mis on põllumajanduses heaks laenu tagatiseks?

KUULA I Mis on põllumajanduses heaks laenu tagatiseks?

Kuula:

Kirjeldus:
Põllumehe jaoks on tähtis, et pank oleks partner, kes on valmis tema plaanidesse ka sisuliselt süvenema ja vajadustega arvestama. Eesti põllumeestele on mõeldud hooajaliste tööde laen, mis on lühiajaline käibekapitalilaen. Selle abiga saab osta taimekaitsevahendeid, väetist, seemet, remontida või hooldada tehnikat või palgata tööjõudu. Hooaeg algab kevadperioodil, kui on vaja teha esimesed investeeringud. Vajadus selle järele on peaaegu kõikidel Eesti põllumeestel.