informatsiooni tõesus ja rünnakud ajakirjanike vastu

informatsiooni tõesus ja rünnakud ajakirjanike vastu by Mis siis, kui… • A podcast on Anchor

Kuula:

Kirjeldus:
Mõni meist sööb seeni, teine jällegi mitte. Sellele aga, et seentel on meie ökosüsteemis suur roll, ei saa keegi vastu vaielda, vähemalt nii loodab Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia doktorant Sanni Maria Aurora Färkkilä. Ta uurib, kuidas toitained taim-seen-muld süsteemis ringi liiguvad. Miks see aga meid huvitama peaks? Eks ikka seetõttu, et kui süsteem on häiritud, oleme seda ka meie. Kuidas? Sellest räägib Sanni Färkkilä taskuhäälingus pikemalt.
Saatejuht on Signe Ivask.
Some people eat mushrooms, some people dislike them. Fungi are essential for us – this is what Sanni Maria Aurora Färkkilä, a PhD student at the University of Tartu, hopes everybody knows. She investigates how nutrients flow in mycorrhizal systems. Why should we care? Basically, if the system is affected, so are we. How? Sanni Färkkilä talks about it in the podcast.

Õpilasidufirmade projekt DigiYouth, Ardo Rohtla

#92 Õpilasidufirmade projekt DigiYouth, Ardo Rohtla by Õpime koos

Kuula:

Kirjeldus:
Ettevõtlikkus on meile väga südamelähedane teema, sest just tänu ettevõtlikkusele sündiski Eesti esimene haridusteemaline taskuhääling “Õpime koos”. Meie tänane saade on valminud koostöös Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskusega ning saatekülaliseks on keskuse projektijuht Ardo Rohtla, kes on rahvusvahelise õpilasidufirmade projekti DigiYouth juht ja Läti-Eesti ühisprojekti Girl Power Eesti koordinaator.

DigiYouth on INTERREG Kesk-Läänemere programmi projekt, mis tegeleb Eesti, Läti, Rootsi ja Soome noorte digiettevõtlikkusega ning toodete või -teenuste arendamise toetamisega ideest müügini. Eestist on kaasatud Tartu Miina Härma Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium ja Pärnu Vanalinna Põhikool. Noorte rahvusvahelisi tiime toetavad õpetajad ja ettevõtluses tegevad mentorid, originaalsed materjalid saavad pärast projekti lõppu kasutusele võtta kõik huvilised. Projekti käigus kohtuti nii omavahel kui külastati start-up-ettevõtjaid ja nende üritusi. Projekti raames töötasid digitooteid ja –teenuseid välja 40 rahvusvahelist õpilastiimi, rahvusvahelise digiettevõtluse kogemuse sai 220 noort ja rahvusvahelise õpilasidufirma juhendamise kogemuse 45 õpetajat ja mentorit.

Juhtpartner: Tartu Ülikool (haridusuuenduskeskus)
Partnerid: Turu Ülikooli Rauma õpetajahariduse üksus, Ventspilsi Linnavalitsus, Uppsala Ülikooli Gotlandi kampuse mängudisaini osakond.

Home


https://www.facebook.com/DigiYouthStudentStartups/

Saade salvestatud 15.02.2021

Mõnusat kuulamist!

01:00 Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse lühitutvustus
02:30 Digiettevõtlikkuse projekti DigiYouth tutvustus: eesmärk, osalejad, tegevused
10:37 DigiYouth projekti lisaväärtus on rahvusvaheline tiimitöö
13:18 Projekti etapid ja osalejate õppetunnid
25:43 TÜ haridusuuenduskeskuse roll: projekti eestvedamine ja metoodilise materjali väljatöötamine
34:07 E-kanalite kasutamine rahvusvaheliseks koostööks
38:12 Startup-meetod
40:00 DigiYouth messidele esitatud mõtted, tooted ja teenused
45:36 DigiYouth projekti erinevus teistest noorte programmidest
48:30 Uued projektid: “Girl Power”
49:45 Põhjused, miks peaks noorte programmidega liituma
56:23 Projekti DigiYouth koduleht ja kontaktid

Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus: https://www.ht.ut.ee/et/haridusuuenduskeskus

“Õpime koos”
Kuula:
YouTube: https://bit.ly/327qt5V
Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO​
Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY​
Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri​
Jälgi:
Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/​
Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos​
Toeta: www.patreon.com/opimekoos

Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Tartu Ülikooli teadlane: raseduse katkemine on sageli looduslik valik

Tartu Ülikooli teadlane: raseduse katkemine on sageli looduslik valik

Kuula:

Kirjeldus:
Raseduse katkemine, tahame me seda või mitte, on elu loomulik osa. Juba diagnoositud rasedustest katkeb ligi 15% ehk iga viies. Mis on peamised põhjused, mille tõttu rasedused kõige enam katkevad? Kui suurt rolli mängivad raseduse katkemisel geenid? Kõigest sellest ja paljust muustki räägib Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlane Triin Laisk.

#6 Liikuvad lapsed liikuma kutsuvas koolis

#6 Liikuvad lapsed liikuma kutsuvas koolis by Mis siis, kui… • A podcast on Anchor

Kuula:

Kirjeldus:
Mõni meist sööb seeni, teine jällegi mitte. Sellele aga, et seentel on meie ökosüsteemis suur roll, ei saa keegi vastu vaielda, vähemalt nii loodab Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia doktorant Sanni Maria Aurora Färkkilä. Ta uurib, kuidas toitained taim-seen-muld süsteemis ringi liiguvad. Miks see aga meid huvitama peaks? Eks ikka seetõttu, et kui süsteem on häiritud, oleme seda ka meie. Kuidas? Sellest räägib Sanni Färkkilä taskuhäälingus pikemalt.
Saatejuht on Signe Ivask.
Some people eat mushrooms, some people dislike them. Fungi are essential for us – this is what Sanni Maria Aurora Färkkilä, a PhD student at the University of Tartu, hopes everybody knows. She investigates how nutrients flow in mycorrhizal systems. Why should we care? Basically, if the system is affected, so are we. How? Sanni Färkkilä talks about it in the podcast.

Teadlane kummutab vaktsiini-müüte: mis kontekstist välja kistud ja mis vandenõuteeoria?

Teadlane kummutab vaktsiini-müüte: mis kontekstist välja kistud ja mis vandenõuteeoria?

Kuula:

Kirjeldus:
„Vaktsiinid ei nõrgesta immuunsust, vaid vastupidiselt aitavad selle arengule kaasa,“ sõnab Tartu Ülikooli teadur Erik Abner. Söötsime teadurile ette kaheksa suuremat müüti, mida vaktsineerimisvastased argumentidena kasutavad ja palusime selgitada.

Kuidas ohjata väärinfot, hoides sõna vaba?

Kuidas ohjata väärinfot, hoides sõna vaba? by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Kümned maailma riigid on asunud otsima lahendusi väärinfo ja desinformatsiooni vohamisele inforuumis (eriti veebis), üritades seda ühel või teisel moel reguleerida. Lähematest näidetest võib tuua Prantsusmaa infomanipulatsioonide vastase seaduse ja mööndustega ka Saksamaa vihakõnevastase seaduse. Mõlema puhul on aga kritiseeritud, et need piiravad ülemäära inimeste põhiõigusi. Kuidas tagada, et väärinfovastane võitlus, mis on kahtlemata vajalik, ei rikuks ebaproportsionaalselt sõnavabadust ja teisi põhiõigusi? Milliseid (seadusandlikke) võimalusi inforuumi korrastamiseks sisu reguleerimise kõrval veel on? COVID-19 pandeemia alguses muutsid suured veebiplatvormid pea üleöö oma poliitikat mitte olla “tõekuulutajad”, nagu nad seda ise varem sõnastanud olid. Platvormide kiiret reaktsiooni väärinfo laialdasele levikule – või infodeemiale, nagu WHO seda COVID-19 pandeemia tuules kutsuma hakkas – ning tõese info levitamist on kiidetud ja põhjusega. Samal ajal tekitab see hulgaliselt küsimusi läbipaistvuse, vastutuse, andmekaitse ja sõnavabaduse kohta, sest erinevalt riikidest, kelle eriolukorrad on ajutised ja seadusega sätestatud, ei anna veebiplatvormid oma toimetuslikest otsustest, ajutistest erireeglitest ja teistest kasutajaid mõjutavatest sammudest kellelegi aru.

Arutelu juht: Dr. Paloma Krõõt Tupay (TÜ riigiõiguste lektor)
Osalejad: Kai Härmand (Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler), Karmen Turk (Triniti vandeadvokaat), Neeme Korv (Äripäeva arvamustoimetuse juht).
Korraldaja: Tartu Ülikool, Dr. Paloma Krõõt Tupay

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Töö ja tööjõud kriisiaegses majanduses

Töö ja tööjõud kriisiaegses majanduses by Arvamusfestival

Kuula:

Kirjeldus:
Koroonapandeemia tõttu majandusruumis toimunud muutuste mõju on erinevatele sektoritele erinev. Viimasel ajal on debatt kaldu rändetemaatika poole, kuid probleemid tööjõuturul on palju laiemad. Kuidas leiavad eesti ettevõtted tööjõu ja eesti inimesed töö, kui peaks puhkema pandeemia teine laine? Millal loobub väheneva nõudlusega sektoris töötuks jäänud inimene töö ootamisest ja vahetab eriala? Mida saab ära teha riik ja kui palju üldse sõltub meist?

Arutelu juht:
Kalle Muuli
Osalejad:
Prof. Raul Eamets (Tartu Ülikool), Kai Realo (Eesti Tööandjate Keskliit, Circle K), Helir-Valdor Seeder (Isamaa Erakond).
Korraldaja:
Isamaa erakond

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

NIETZSCHE

NIETZSCHE

Kuula:

Kirjeldus:
SAATES ON JAANUS SOOVÄLI Kuidas mõjutas Friedrich Wilhelm Nietzsche 20. saj filosoofiat? Mis inspireeris Nietzschet oma mõtteviisi kujundama? Mida tähendab “Jumal on surnud” ja miks on see mõte oluline? Mis on Nietzsche tähtsus Eesti kultuuriloos? Nende ja paljude teiste Nietzschega seotud küsimuste üle arutleb Tartu Ülikooli Eesti mõtteloo teadur Jaanus Sooväli.

FEMINISM

FEMINISM

Kuula:

Kirjeldus:
SAATES ON KADRI SIMM JA RAILI MARLING Kas maailmal on üldse veel feminismi vaja? Kas on olemas üks ja ainus feminismi koolkond? Miks tekitab feminism nõnda vastakaid reaktsioone? Miks feminism pole ainult naistele? Mida võiks uurida Eestis feminismi vaatevinklist? Nende ja paljude teiste feministliku filosoofia küsimuste üle vestlevad kultuuriuurija ja Tartu Ülikooli professor Raili Marling ning Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm.

KONTINENTAALNE JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA

KONTINENTAALNE JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA

Kuula:

Kirjeldus:
SAATES ON TÕNU VIIK ja ROOMET JAKAPI Mis on filosoofia eesmärk teaduses? Mis on analüütiline ja kontinentaalne filosoofia? Kas neid kahte üldse tasub eristada? Kas ka Eesti filosoofiamaastikul on need esindatud? Filosoofia on teadusena väga mitmekülgne ning arenev mõttevool, kus esineb põhimõttelisi lahknevusi, millest üks suurim on analüütilise ning kontinentaalse filosoofia vahel. Tegemist on sisulise lõhega, kus küll eksisteerib sama reaalsus, ent seda tuntakse ning tajutakse erinevatel viisidel ning filosoofiliseks uurimiseks kasutatakse eri meetodeid ning lähenemisi. Sellest kõigest ning veelgi enam arutlevad Tallinna Ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik ja Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo dotsent Roomet Jakapi.