Powerstage on Kuku raadio podcast, mis kajastab autoralli MM-sarja. See toob kuulajateni rallivõistluste eelvaateid, kokkuvõtteid ja põnevaid intervjuusid. Saadet teevad Rauno Paltser ja Gustav Kruuda.
Powestage sai alguse 2017 sügisel Rauno mõttest, et Eestis pole ühtki rallile keskenduvat podcasti. Rääkinud sellest heale sõbrale, tuvastas too selles kohe raadiosaate materjali. Saate salvestuskohaks sai Kuku raadio stuudio, kus tehakse seda tänaseni.
24. jaanuar 2018 läks eetrisse esimene Powerstage’i saade, mille saatejuhtideks olid Rauno Paltser ja Mark Lindmaa. 2019. aastast asendab Marekit Gustav Kruuda. Äsja läks eetrisse Powestage’i 90. saade. Tänaseks on Eesti podcastide maastikule tekkinud veel teisigi WRC rallide podcaste tekkinud, kuid Powestage’i tegijad saavad uhkusega öelda, et nende oma oli esimene omataoline.
Milline on teie podcasti kuulajaskond?
Rauno: Powerstage’i podcsti kuulajateks on enamasti inimesed, keda huvitab autoralli ja üldse autosport. Aastatel 2019-2020 olime eetris ka Kuku raadios ja selle perioodiga tuli palju positiivset tagasisidet nö rallikaugetelt inimestelt, kes on tänaseni saate kuulajad. Meil on olnud saateid, mille kuulajanumbrid on olnud üle 10 000 ja on olnud ka saateid, kus kuulajaid kordi vähem. Sellise podcasti kuulatavus kuulajaskond sõltub väga palju sellest, kuidas Eesti võistlejatel läheb.
Mis on ühe podcasti tegemise juures kõige raskem? Aga lihtsam ja rõõmuvalmistavam?
Rauno: Ma isegi ei tea, mis on podcasti tegemise juures raske. Kui üldse, siis algus. Mul polnud sellist eetrikogemust varem ja kui tagantjärgi kuulata esimesi saateid, siis seal ikka mu hääl korralikult väriseb vahepeal. Tänaseks on eetrikogemust nii raadios kui ka teles ja see nö raskus on asendunud mõnusa tundega. Kogu muu protsess tundub mulle positiivne ja teen seda sära silmis. Kui hakkad seda tegema nö kangutades, siis kannatab ka saate kvaliteet ja kuulaja saab sellest kohe aru. See, et sa suudad fännid enne rallit kuulama panna, mis on ees ootamas, milline eelseisev võistlus olnud ja sinna pakkuda juurde mõni põnev intervjuu, ja samamoodi ka kokkuvõtete puhul, siis see on pagana hea tunne.
Gustav: Kõige raskem on, ma arvan, intervjuud. Inimesed räägivad kõik erinevalt ja mõni on jutukam kui teine. Mõnelt küsid ühe küsimuse ja tema räägib 10 minutit juttu. Mõnele peab esitama 20 küsimust, et 10 minutit juttu saada.
Ettevalmistus podcastiks on ka üks raskemaid asju selle juures, sest info peab ikkagi kokku panema ja korra läbi analüüsima enne, kui sellest rääkima läheme. Vahepeal on infot rohkem ja vahel on raske seda kuskilt leida.
Viimasel ajal on meil raske see, et on nii palju erinevaid teemasid, millest rääkida, ja aeg läheb maru lõhki.
Kas meenub mõni meeldejääv lugu mõne podcasti episoodiga – mõni eriti meeldejääv külaline, põnev/kirgi kütnud teema, miski, mis saanud kuulajatelt (ootamatult) palju tagasisidet?
Rauno: Powerstage’i podcastis on aastatega olnud palju ägedaid intervjuusid. Meile on intervjuud andnud Martin Järveoja, Egon Kaur, Ken Torn, Urmo Aava, Elfyn Evans, Mads Östberg, Dani Sordo, Craig Breen, Petter Solberg, Becs Williams, Julian Porter, Andre Adamo, Rich Millener jpt.
Kõik kolm aastat, mis oleme eetris olnud, on Powerstage olnud eksklusiivne podcast, mis on Rally Estoniaks teinud eraldi saate, kus on stuudios olnud Rally Estonia peakorraldajad Urmo Aava, Silver Kütt ja Tarmo Hõbe. Sama plaan on meil ka tänavu.
Võib-olla meeldejäävaim on olnud eelmise aasta intervjuu Urmo Aavaga, kus plaanisime samas episoodis rääkida Eesti noorte rallisõitjate ja ka Rally Estonia tulevikust. Sattusime kolmekesi nii hoogu, et kui salvestust oli käinud ligi poolteist tundi, polnud me veel sõnagi rääkinud Rally Estoniast. Nii pidi Urmo helistama kodustele ja selgitama, et meil nüüd läheb veel aega, sest jutt jookseb nii hästi.
Eelmise aasta koroonaperiood pani ju ka WRC sarja kuueks kuuks pausile, kuid tänu me toonasele toetajale PAF-ile jätkasime iga kuu kahe saatega ja saime puudutada teemasid, milleks muidu aega pole. Kuidas käib WRC Live ülekannete tootmine, kuidas elab Eesti ringrada, kuidas teeb tööd Eesti tippkaardilugeja jne. Need saated tõid väga palju positiivset vastukaja ja olid väga populaarsed.
Eestlased ei anna väga palju positiivset tagasisidet, kuid võin öelda, et selle kolme ja poole aasta jooksul pole Powerstage’i suunas tulnud ühtegi negatiivset tagasisidet.
Gustav: Urmo Aavaga salvestatud podcastid on alati palju kõneainet pakkunud ja ikka need Rally Estonia piletid on need, mis kuulajatel küsimusi on tekitanud.
Välismaa WRC sõitjatega on alati väga huvitav intervjuusid teha ja nende vaadet kuulata.
Kuidas toimub teie podcasti teemade ja saatekülaliste valik – päevakajalisuse, enda sisetunde või mõne muu kriteeriumi järgi? Kust saate inspiratsiooni uute teemade jaoks?
Rauno: Kuna meie podcast teeb eelvaate MM-rallide eel ja kokkuvõtte MM-rallide järel, siis teemade valik ongi nö rallipõhine. Saatekülalisi valime vastavalt sellele, kellel on eesootaval rallil kas juba eelnevalt kogemusi või on sinna sel aastal minemas. Kuna oleme aastatega mõlemad saanud ralliradade äärest sõpru/tuttavaid ka välissõitjate, meeskonnaliikmete jne osas, siis on meil saates tihtipeale ka ingliskeelseid intervjuusid oma ala tippudega.
Sardiinia ralli eelvaates oli näiteks intervjuu viimase kahe aasta võitja Dani Sordoga. Sardiinia ralli kokkuvõttesaates algatasime Gustavi idee peale rahakogumise Mads Östbergile FIA poolt tehtud 1000-eurosele trahvile. Jagasime seda paljudes Eesti ja välismaa kanalites ning saime selle raha Madsile kokku kolme päevaga, mille peale Mads oli väga-väga tänulik.
Gustav: Enamasti vaatame, kas mõni eestlane peale Tänak/Järveoja veel osaleb rallil ja püüame nendega intervjuu teha. Vahepeal on ka endal nii palju asju rääkida, et polegi aega kellegagi intervjuud teha.
Uued teemad tulevad meil kogu aeg jooksvalt, kuna hooaja jooksul tekib ikka huvitavaid teemasid ja uudiseid. Ise ei peagi nii palju pead murdma nende väljamõtlemiseks.
Milline näeb välja teie podcasti ühe episoodi ettevalmistusprotsess? Kui kaua selleks tavaliselt aega kulub ja kas on mingi kindel rutiin, kuidas alati toimetate?
Rauno: Tavaliselt on nii, et salvestame pühapäeviti ja materjali hakkame selleks kokku panema nädal varem. Teeme Google Docsi dokumendi ja täiendame seda mõlemad jooksvat. Sinna saab kirja eesootava ralli ajalugu, selleaastaste katsete tutvustus, kõik WRC meeskondade uudised, iga võistluspaari tutvustus ja lisaks veel ka WRC2, WRC3 ja JWRC klasside võistluspaaride tutvustused. Materjali saab kirja pandud nii peast, veebist kui ka erinevatest raamatutest. Kui stuudiosse jõuame, siis on tavaliselt infot nii umbes 7-8 A4 lehe jagu.
Gustav: Kui rallit kokku läheme võtma, siis kõik on nii värskelt peas, et ei ole mingit konspekti vaja.
Milliseid podcaste te ise kuulate?
Rauno: Kuna mulle meedib hommikuti enne tööd teha 6-7-kilomeetriseid jalutuskäike, siis selle tunni ja natukese peale kuulan alati ära 1-2 podcasti. Kuna ralli, autosport üldse sport on mu DNA osa, siis on loomulikult ka podcastid samateemalised. Minu lemmik Eesti podcastid on Motoorne Rahutus, Peep Pahvi Ajahüpped, Betsafe erinevad podcastid, Pihtas Põhjas ja Jalgrattapalavik. Väliskeelsetest kuulan enamuses ralliteemalisi Tomin Nuoteista, WRC Backstories, Absolute Rally, Stage by Stage, Gravel Notes ja Spin.
Gustav: Ma kuulan WRC Backstories podcasti, kui on külaline, kes pakub huvi ja muidu kuulan Joe Rogani podcasti, kui seal külaline, kes mulle huvi pakub.
Millised on teie nõuanded oma podcastiga alustada soovijale?
Rauno: Mõtle läbi, kas sellist podcasti, mida sa plaanid juba pole turul. Kui on, siis proovi juba olemasolevatest erineda ja tee seda südamega. Samuti ära tee järeleandmisi kvaliteedis. Podcasti helikvaliteet on peale hea teema teine asi, mis kas paneb või ei pane kuulama. Kahjuks on väga palju podcaste mida ma tahaks kuulata, kuid kehva helikvaliteedi pärast peale paari korda enam ei taha.
Gustav: Tuleb teha endale eeltöö, et sa teaks, millest sa räägid, kui sinna lähed. Kindlasti aitavad ka kogemused, et tuleb lihtsalt peale hakata ja iga korraga läheb paremaks.
Lõppu üks filosoofiline küsimus ka: mis teeb ühe podcasti heaks?
Rauno: Powerstage’i podcasti autorina võin rääkida enda kogemusest – see, kui kuulajad saadavad kas personaalselt tagasisidet või kirjutavad Powerstage Facebooki lehele kas kommentaaridesse või saadavad sõnumi, et saade oli hea, põnev kuulamine, jaksu edaspidiseks jne. Kõige ägedamad kogemused on muidugi olnud need, kes on ligi astunud tänaval ja öelnud näost näkku, et näe just kuulan saadet väga hea jne. See kõik annab motivatsiooni juurde, et oleme õigel teel ja teeme head asja. Tahakski tänada siinkohal kõiki Powerstage’i kuulajaid, tänu kellele me seda üldse teeme.
Kui ise kuulajana öelda, et mis teeb podcasti heks, siis nagu juba eelpool mainisin, oluline on hea teema, mis paneb kuulama. Samuti hea helikvaliteet.
Gustav: Podcast on hea, kui see on huvitav ja kogu aeg on millestki rääkida. Omavahel peab olema ka hea keemia, et teil jutt jookseks ja oleks entusiastlik.
Üldkokkuvõttes ma arvan, et asi on maitses. Mõnele meeldivad ühed podcastid, teisele teised.
Powerstage statistika
Tänaseks on Powerstage eetris olnud 90 korda. Powerstage’i Kuku raadio eetri kuulajate arv, kui saade oli 2019. ja 2020. aastal ka Kuku eetris oli, oli saate kohta 8500 kuulajat.
Podcastil, olenevalt saatest, on olnud 3000-10 000+ kuulamist.
Saate pikkus on olnud 30-130 minutini. Olenevalt teemast ja saatekülalisest. Pikemad on olnud just erisaated näiteks noortetööst Urmo Aavaga, Portugali eelvaade koos intervjuudega ligi tund.
Tegime eelmise aasta lõpus ka Rallirahva FB grupis (üle 16 000 liikme) küsitluse, et kui paljud neist kuulavad Powerstege podcasti ja saime 100% positiivse tagasiside ja kinnitust, et oleme kvaliteetne ja väga kuulatav ralli teemaline Podcast Eestis.
Kuidas meid leida?
Powerstage Podcast peamiseks kanaliks on Fabcebook leht. FB lehel on hetke seisuga 2337 jälgijat. Lisaks Podcasti leidmisele võib Powerstage’i FB lehelt leida ka WRC-ga seotud uudiseid, millest oleme olnud Eestis tihti esimesed. Hetkel oleme leitavad Kuku raadio podcast keskkonnas, Spotifys, iTunes ja alates jaanuarist ka Soundcloudis.
Triin Kand, Tekstivõlur